Lev Dolgatsjov: kuus sektorit, kus ma sel aastal kindlasti teen tehinguid

Investor Toomase konverentsil rääkis 2025. aastal investori aastatiitli pälvinud Lev Dolgatsjov uuest kauplemisstrateegiast, mida ta praegu katsetab, ja miks ta teeb mitut asja täiesti teistmoodi kui klassikaline investeerimisõpik ette näeb.

Sellest ja paljust muust saad kuulda ja vaadata lähemalt podcastis või videos.

“Ma ei kasuta stop-loss’e. Mul on aega ja mul ei ole punaste numbrite hirmu,” ütles Lev Dolgatsjov, nimetades seda lähenemist punk trading’uks, keerates mitu klassikalist reeglit peapeale.

Dolgatsjov alustas sellest, et tema pärisinvesteerimisportfell ei ole sugugi mingi adrenaliinisüst. 85–90% varast on klassikaline ja rahulik: võlakirjad, kinnisvarafondid, dividendiaktsiad ja muu traditsiooniline.

Uudne kauplemisportfell tekkis alles eelmise aasta hilissuvel ja selle osakaal on väike. Just see pisike sektor ongi punk trading. Dolgatsjovi sõnul on see kontrollitud eksperiment, mille mõte on eelkõige kasutada turu lainetust ja hoida end tegevuses.

Mis on punk trading

Dolgatsjov ei tee panuseid turu kukkumisele, sest usub, et rahamass ajas kasvab ja reaalsete varade väärtus kipub laias plaanis tõusma. Sellepärast ta ei müü lühikeseks, ei kasuta võimendust ega ajalise piiranguga instrumente ning hoiab fookuse USA ja Euroopa aktsiatel.

Stop-loss’i puudumine kõlab paljudele kõige riskantsema osana, kuid Dolgatsjovi loogika on lihtne: “Kui sa tead, et sul on aega, ja sa ei ehmu punastest numbritest, siis sa ei pea tegema otsuseid paanika pealt.“

Tema sõnul on selle kõrval üks pidur siiski olemas: “Ostuga kaasneb alati fikseeritud hinnaga müügiorder 3,7–4,2% marginaaliga.”

Ta kirjeldas, et alustas väiksemate numbritega ja nihutas marginaale samm-sammult üles, kuni leidis enda jaoks sobiva vahemiku.

Kontrollitud risk

Dolgatsjovi osta-ja-oota ei tähenda siiski üksikut suurt panust, vaid pigem väga hajutatud ja jupitatud portfelli. Dolgatsjov võtab oma stiili kokku: “Osta ja hoia, kuni saab müüdud.”

Selle all kirjeldas ta struktuuri, kus iga positsioon on umbes 1,5% kauplemisportfellist. Positsioone on tal suurusjärgus 50–60 ja need on eri sektorites. See ongi tema punk’i üks paradokse: väliselt kõlab reeglite rikkumisena, aga seesmiselt on üsna range süsteem, kus risk ei seisa mitte õiges stop-loss’is, vaid hajutuses, positsiooni suuruses ja distsipliinis panna iga ost kohe müüki.

Kõige suurem vastuolu klassikalise tarkusega tuleb aga sellest, millal ta müüb ja millal hoiab. “Mul on kõik vastupidi: kui aktsia hakkab võitma, siis ma müün seda. Ja kui ta on punane, siis ma hoian seda,” ütles ta.

Kui paljud koolitajad õpetavad kahjumi kiiret lõikamist ja võidu jooksmist, siis Dolgatsjov näeb rohelises pigem võimalust kasum lukku panna ning punases olukorda, kus tal on aega oodata.

Dolgatsjov tunnistas, et saab selle eest ka kriitikat: “Mulle on öeldud, et nii kaotan kahe kuuga kõik.”

Kuid tema enda argument on see, et kauplemisportfell on tema suure pildi kõrval väike ja tema pärisportfell ongi pigem osta-ja-hoia tüüpi. Kauplemine on tema jaoks kanal, kus raha liigub ja kus ta saab turult õppida, ilma et kogu elutöö oleks ühe vale liigutuse taga.

Vastuvoolu ujumine

Dolgatsjov rõhutas, et ta ei võta eesmärgiks osta kõike, mis kukub, vaid otsib turul ülereageerimist.

„Ma valin aktsiaid vastuvoolu ujudes,“ ütles ta. Alustades küsimusest, mis põhjustas hinnaliikumise: kas tegu oli poliitilise müraga, kas turgu raputas juhtkonna aktsiamüük või ettevõtte tulemuste avaldamine.

Selleks, et ülereageerimist eristada päriselt halvast uudisest, vaatab ta kogu infot: uudise mastaap, fundamentaalsed näitajad, aktsiahinna graafik, analüütikute hinnasihid, üldine turuolukord. Lisaks ka tema enda teadmised sektorist ja ettevõtetest ning ka isiklik sentiment.

“Ma ei mängi robotit, kogemus ja kõhutunne loevad ning kõige praktilisem küsimus on alati, kas ma olen nõus positsiooni ka pikemalt hoidma. Kui stop-loss’i ei ole, peab see vastus olema päriselt jaatav,“ lisas ta.

Dolgatsjov tõi välja kuus sektorit, kus ta kindlasti teeb tehinguid 2026. aasta jooksul. Nendeks, kus ta ootab volatiilsust, on kvantarvutid, raketiteadus, (tuuma)energeetika, kaitsetööstus, krüpto ning tehnoloogia.

Kas see kõik töötab?

Dolgatsjov on seda kauplemisstrateegiat katsetanud neli ja pool kuud. Euro baasil on tulemused sellised: realiseeritud kasum 19%, lahtiste positsioonide virtuaalne miinus 12% ning annualiseeritud puhastootlus 18,6%. Ta lisas, et ta on teinud umbes 300 edukat ostu-müüki ning lahtiste positsioonide arv püsib stabiilselt suurusjärgus 53 (±6).

Need arvud ei ole tema enda sõnul põhjus, miks teised peaksid sama tegema, vaid pigem põhjendus, miks tal endal ei ole vajadust oma stiili õigustada nendele, kes ütlevad, et nii ei saa. Ta ise rõhutab, et see on värske eksperiment ja eelkõige talle endale sobiv rutiin.

Ajakulu kohta oli tema vastus samuti punk’ile omaselt sirge: „Kuna see on põnev, ei mõõda ma seda tunnitasu loogikaga.“

Ta püüab turu avanemise ajal esimesel poolel tunnil pilku peal hoida ja siis päeva jooksul vahepeal kontrollida, mis toimub. Kuid ta ei ela selle rütmis. Ta tõi näiteks reisi Jaapanisse, kus USA kauplemispäev algas ja lõppes tema une ajal ning ta ei teinud mitte midagi. Müügiorderid olid üleval, aga uut ostupaanikat ei tekkinud.

Foto autor: Raul Mee.

Investor Toomase konverentsi korraldajad

Investeerimisklubi ja Investor Toomas

Lisaks

• Ühine ka investor Toomase Investeerimisklubiga, et olla osa Eesti informeerituimast investorkogukonnast: https://kampaania.aripaev.ee/investeerimisklubi/