Lev Dolgatsjov: kui tahate minu vigadest õppida – unustage ahnus

Investor Lev Dolgatsjov saab oma investorikarjäärist tuua mitu näidet tehtud vigadest, kuid sügavamalt analüüsides kumab tema sõnul sealt suure ühisnimetajana välja üks – ahnus.

Taasesitamisel on suursündmusel Investor Toomase konverents 2024 toimunud esitlus, kus investor Lev Dolgatsjov avaldab enda suurimad investeerimisvead läbi aegade.

Investor Lev Dolgatsjov saab oma investorikarjäärist tuua mitu näidet tehtud vigadest, kuid sügavamalt analüüsides kumab tema sõnul sealt suure ühisnimetajana välja üks – ahnus.

“Kui te tahate minu vigadest õppida – ärge olge ahned! Iga kord, kui teed uue investeeringu, mõtle, kas sa liiga ahneks ei lähe?” Just sellise tõdemuse tõi hiljutisel investor Toomase konverentsi lavalaudadelt osalisteni investor Lev Dolgatsjov.

Oma mõtte ilmestamiseks rääkis investor enda kogemustepagasist kolm värvikat juhtumit.

Kõrgema protsendi tagaajamine viis kahjumini

Teadmine, et varaklasside vahel tuleb oma portfelli hajutada, viis Dolgatsjovi 2019.aastal kokku PlusPlus Capitali võlakirjadega. Ettevõtte tegeles maksmata jäänud võlgade ostmise ja restruktureerimisega. Kohtumine ettevõtte tõsiste, kohati süngepilguliste omanikega andis Dolgatsjovile otsuse tegemiseks eriti palju kindlust juurde.

Investeeritud saigi võlakirjadesse 250 000 eurot. Toona oli investoril valida, kas võtta 11% intressiga kaheaastase tähtajaga või 12% intressiga nelja-aastase tähtajaga võlakirjad. “Mis siin mõelda – loomulikult valisin suurema intressi, suva sellest, et tähtaeg on kaks korda pikem,” rääkis investor.

Aasta pärast investeeringu tegemist ja ettevõtte aruannete uurimist tekkisid investoril küll esimesed kahtlused ning ta proovis võlakirju müüa, kuid nõudluse puuduse tõttu see müük ei õnnestunud.

“Kui asi läks juba hapuks, alles siis ma hakkasin võlakirja tingimusi lugema.” Selgus, et tal oli olnud õigus kogu aeg neid võlakirju laenuvõtjale tagasi müüa, ja isegi kallima hinnaga kui ostes. “Valus, väga valus on, kui avastad, et oled ise see, kes lepinguid ei loe ja pärast kahetseb,” nentis Dolgatsjov.

PlusPlus Capital taotles tema sõnul mõni nädal tagasi saneerimist ning investori sõnul ta vaevalt midagi sealt tagasi saab. “Veerand miljonit läks korstnasse,” nentis ta.

Vigu tegi ta enda sõnul selle tehinguga mitu – ahnusest ajendatud 1% jagu suurema intressi pärast palju pikema tähtajaga võlakirjadesse investeerimise kõrval jättis ta korralikult ka lepingutingimustesse süvenemata. Lisaks jäi teda tagantjärele kummitama tõdemus, et kuigi põhimõte investeeringuid hajutada on õige, siis tema tegelikult suurendas hajutamise kõrval oma riske.

Kingitused investeeringutele tulusust kaasa ei too

2018.aastal kõnetas Dolgatsjovi kodumaine õllebränd Tanker, kuhu ta soovis algselt läbi Funderbeami keskkonna investeerida 10 000 eurot. Tema sõnul olid juba asutajad sellised ägedad nokamütsidega kutid – üks Eestist ja teine suisa Californiast.

“Tegu oli justkui start-up’iga, õlu oli neil ka hea, ja mõte, et minust saab käsitööõlle pruulikoja omanik, tundus põnev, isegi seksikas,” rääkis ta muigvelsui.

Kingituse lubadus – investeerid 50 000 eurot, saad 200 liitrit tasuta õlut, pimestas aga algse investeerimismõtte. Aja jooksul ostis Dolgatsjov veel järelturultki osakuid juurde.

Kui aga kingitus mõne aja pärast investori koju ukse ette veeres, siis selgus, et see kogus oli ikka väga suur – 600 pudelit ning käsitööõlle säilivusaeg on lühike.

“Õnneks, enne kui minust sai kodujoodik, on nüüdseks üks Tankeri asutaja tagasi Ameerikas ja teine on ettevõtte ära müünud,” rääkis ta naljatamisi. Tema on oma panustatud rahast saanud tagasi vaid 66%.

Dolgatsjovi hinnangul see tasuta õlu poest ostes oleks maksnud umbes 1500 eurot, kuid praegune kaotus oli tema jaoks üle 15 000 euro. “Oleks olnud kümme korda odavam lihtsalt need 600 pudelit poest osta,” nentis ta.

Karjaga kaasa jooksmine tekitab ahnust

Cleveroni aktsiatesse investeerimise ajendiks oli Dolgatsjovil iduinvestori Madis Müüri blogi kirjutised, kus tema sõnul Müüril kõik investeeringud toona näitasid kenasti kasvu. Dolgatsjovile imponeeris Cleveron ettevõttena ning teadmine, et ühe suure kliendina on kaasatud ka suur USA kaubanduskett Walmart.

Kui tuli tema sõnul ainulaadne võimalus järelturult neid aktsiaid osta, siis pikalt ta ei mõelnud ja nii ta investeeriski 2019.aasta jooksul üle 100 000 euro Cleveroni aktsiatesse.

“Valuatsiooni ei vaadanud üldse. Iga hind sobis,” ütles ta uljalt. Keskmiseks ostuhinnaks kujunes tal ligi 1000 eurot ühe aktsia kohta, tipphinnaks suisa 1275 eurot. Viimased Cleveroni aktsiate ostud tegi ta juba 100 eurot aktsia ehk pea kümme korda odavamalt.

“Võib-olla see keskmistamine oli veel üks viga, millest saan tulevikus rääkida, aga eks näis. Ettevõtte endiselt väga meeldib,” lisas ta.

Seekordse veana tõi investor välja ahnusest tingitud FOMO (fear of missing out – ingl k) ja karjaga kaasamineku, kus ta hinda üldse ei jälginud, vaid pigem krahmas ilmajäämise kartuses aktsiaid kokku.

Investor Toomase konverentsi korraldajad

Investeerimisklubi ja Investor Toomas

Lisaks

• Ühine ka investor Toomase Investeerimisklubiga, et olla osa Eesti informeerituimast investorkogukonnast: https://kampaania.aripaev.ee/investeerimisklubi/