Eesti Panga president: intresside langetus ei tähenda, et aktsiaturud hakkavad rallima

Eesti Panga president: intresside langetus ei tähenda, et aktsiaturud hakkavad rallima

Taasesitusele tuleb Investeerimisfestivali 2024 suursündmusel peetud esitlus, kus Eesti Panga president Madis Müller selgitab, miks intressimäärade langus ei pruugi aktsiaturgudele alati kasuks tulla, ning analüüsib, kuidas Eesti ettevõtted ja laenuvõtjad on kõrgemate intressimääradega toime tulnud. Ta räägib ka Eesti kinnisvara ülehinnatusest, inimeste säästmiskäitumise muutumisest pärast pensionireformi ning märkidest, mis viitavad majanduse taastumisele.

Ajalugu näitab, et intressimäärade langetus võib aktsiaturgudele oodatud tõusu asemel kaasa tuua hoopis languse, ütles Eesti Panga president Madis Müller InvesteerimisFestivali laval.

„Aktsiaturgudel arvatakse, et kui intressid langevad, siis see on hea, sest rahavoogusid diskonteeritakse nüüd väiksema diskontomääraga ja ettevõtted võiksid justkui rohkem väärt olla,“ rääkis ta. „Tegelikult nii 2000ndate alguses kui 2008-2009 aasta finantskriisi ajal langetati intresse seetõttu, et majanduses oli olukord kehv ja see mõjutas negatiivselt ka varade hindasid,“ vaatas ta ajalukku.

Müller ütles siiski, et kallis laenuraha pole Eesti kodulaenuvõtjaid ja ettevõtteid ülitugevalt löönud. „Positiivse poole pealt saab välja tuua, et kodulaenude euriborile lisanduv baasmarginal on hakanud langema,“ märkis ta. „Kui varasemalt oli see üle 2 protsendi, siis täna 1,5-1,6 protsendi juures ning pangad teenivad ikka piisavalt tulu tänu euribori tõusule.“

Negatiivse poole pealt on nõudlus laenuvõtmise järele vähenenud. „Pangad peavad kliendi nimel rohkem pingutama.“ Samuti, kuivõrd erinevalt muust Euroopast pole eestlaste laenudes euribor fikseeritud, tähendab see, et siin oli intressimäärade mõju palju järsemalt tunda. „Mündi teine pool on see, et madalate intressidega Eesti laenuvõtjad jällegi võitsid, kokkuvõttes on laenuvõtjad aga kõrgemate intressimääradega üpris hästi hakkama saanud,“ märkis Müller. Veel näeb Müller Eesti tugevust selles, et siinsed ettevõtted on suutnud kõrgema laenukulu võrreldes muu Euroopaga paremini oma klientidele edasi kanda.

Kinnisvarast rääkides ütles Müller, et selles sektoris on Eestis hinnad ka kõrgete intresside keskkonnas ühed kõige ülehinnatumad. „Kuigi Eesti Pank varade hindasid ülitähelepanelikult ei prognoosi, siis ruutmeetri hinda ja sissetulekuid vaadates on meie kinnisvara pigem kallimapoolsem,“ sõnas ta. „Niisiis ma ei arva, et hinnad saaksid väga palju kasvada, aga ma ei julge ka arvata, et nad väga palju kukuvad,“ rääkis ta.

Eestit pehmet maandumist kõrges intressikeskkonnas toetab Mülleri sõnul muuhulgas madal tööpuudus.

Arenguruumi jagub

Samas on tänaseks neid, kel teises sambas vähem raha, veerandi võrra rohkem, samuti on Mülleri sõnul vähem ka neid, kes ütlevad, et neil on pangakontol sääste. „See tähendab vaba raha lisaks igapäevastele kulutustele,“ märkis ta. „Samas investeerimise vastu on rohkem huvi tundma hakatud,“ arutles Müller. Veel paistab Müllerile silma ühisrahastuse populaarsuse vähenemine.

Müller lisas, et kuigi teises sambas kogujaid on vähem, siis säästude kogumahu poolest on Eestis ka pärast pensionireformi finantsvarasid rohkem kui kunagi varem. „Kuigi eestlaste finantsvarade hulk kasvab, on meil need võrreldes teiste Euroopa riikidega veel vähem,“ nentis ta.

Pikas ajahorisondis toob Müller välja, et kui meie jõukuse kasvule on aastakümneid kaasa aidanud piiriülene kaubandus ja globaliseerumine, siis viimase 15 aasta aasta jooksul on kaubavahetuse maht suhtena SKP-sse takerdunud. „Ainsana pole sellist pidurdumist finantsteenuste turul.“

Siiski usub Müller, et pangandusturul saaks konkurentsi regulatsioonidega parandada. Näiteks võiks kodulaenude refinantseerimine soodsama teenusepakkuja juurde olla lihtsam. „See eeldab seadusemuudatusi ning küsimist, kas alati on vaja minna notarisse, kes teab, võib-olla tulevikus on oodata muudatusi,“ oli ta lootusrikas.

Majandused liiguvad eri suundades

Tulevikust rääkides tõi Müller välja, et näiteks USA majandus on vastu pidanud paremini kui mõni aeg tagasi oodati. „Euroopas on olukord vastupidine, OECD on siinseid kasvuootusi kärpinud,“ märkis Müller.

Samas on Müller ka euroala majanduse suhtes optimistlik ja ütleb, et Euroopa Keskpank hindas juuni kuus selle aasta kasvuväljavaadet paremaks kui kolm kuud varem.

Majanduse taastumisele aitavad Mülleri sõnul kaasa odavamaks muutuvad toorained ning fakt, et tarneraskusi on nii maailmas kui Eesti ettevõtete jaoks vähem kui varem. „Hinnatõus samuti aeglustub, keskmine palgakasv on kiirem kui hinnatõus,“ sõnas ta. Negatiivsena nimetas ta majanduse väljavaatest nõrka tarbimist ning seda, et raha koguneb hoiustele. „Samas olukorras, kus sissetulekud kasvavad hindadest kiiremini, oleks loogiline, et mingil hetkel tuleb ka inimeste kindlustunne tagasi.“

Lisaks ootab Müller, et järgmise aasta teiseks pooleks aeglustub hinnatõus Euroopa Keskpanga poolt seatud 2 protsendi eesmärgini. „Inflatsioon võiks olla nii madal, et keegi seda eriti tähele ei pane, kuid mitte ka päris null,“ põhjendas ta seda, miks selline eesmärk on seatud.

Fotode autorid: Simo Sepp ja Stella-Kaisa Kanemägi.

Investor Toomase konverentsi korraldajad

Investeerimisklubi ja Investor Toomas

Lisaks

• Ühine ka investor Toomase Investeerimisklubiga, et olla osa Eesti informeerituimast investorkogukonnast: https://kampaania.aripaev.ee/investeerimisklubi/