Fondijuhtide kuulikindel strateegia: USA tööstus pakub tehnoloogiast paremat tootlust

Fondijuhtide kuulikindel strateegia: USA tööstus pakub tehnoloogiast paremat tootlust

Taasesitusele tuleb Investeerimisfestival 2024 suursündmusel peetud vestlus, kus SEB varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev ja LHV portfellihaldur Kaius Kiivramees arutlesid, milliste ootustega võiks investor alustada järgmist kümnendit. Räägiti nii sellest, miks ei tasu harjuda viimaste aastakümnete muljetavaldava tootlusega, kui ka sellest, kust võiks siiski leida järgmisi tugevaid investeerimisideid. Juttu tuli inflatsioonist, deglobaliseerumisest, USA reindustrialiseerimisest, väikeettevõtetest ja võlakirjadest.

Viimase paarikümne aasta väga hea tootlusega ei maksa ära harjuda ning oluliseks saab vara väärtuse säilitamine. Samas häid aktsiaideid leidub fondijuhtide sõnul mitu, selgus investeerimisfestivalil.

SEB pensionifondide juht Endriko Võrklaev ja LHV portfellihaldur Kaius Kiivramees arutlesid festivalil, kuidas portfelliga teenida kümne aastaga kümne või viiekordset tootlust ning lihtsalt inflatsiooni edestada. Viimane paistis Kiivramehele kõige keerulisem, kuna deglobaliseeruvas maailmas võib tekkida palju ostujõu šokke ja seetõttu tuleb pikaajaliselt investeerides ennast vastavalt positsioneerida.

Kümnekordne kasv tähendaks portfelli aastatootluseks keskmiselt üle 25%, mida kumbki fondijuht pikaajaliselt tõenäoliseks ei pea ja seda saab pigem ettevõtlusega kui aktsiaturgudel. Samas viiekordistumine tähendaks keskmiselt üle 17% tootlust aastas, mis on juba reaalsem eesmärk aktsiaturgudel. Kiivramees lisas, et kvaliteetsed aktsiad võiksid selle tootluse ära teha küll ning ka Skandinaavias on sellised ettevõtteid, kes võiksid tootluse koju tuua.

Võrklaev lisas, et 10 aastaga 25% või 17% tootluse teenimise ja riski seadmise eesmärk ei ole mõistlik pikaajalise investeerimise vaates. Kuigi tootluse teenimiseks vaataks tema praegu mutta tambitud aktsiate poole, mis on ebapopulaarsed.

Järgmise 10aastase teesi seadmisel jõudis Kivramees välja deglobaliseerumise märksõnani, mis tähendab, et inflatsioon on muutunud ettearvamatuks. Enne koroonakriisi hakkasid LHV fondijuhid sellise probleemi vastu ennast kaitsma ning osteti väärismetalle ja enne energiakriisi lisati ka toormesektorit. „Me arvasime, et see toob riske alla, aga me ei uskunud mitte kunagi, et sellel saab olema riske maandav ja tugevat tootlust pakkuv komponent,“ rääkis Kiivramees.

Deglobaliseerumise kõige suurem temaatika on Kiivramehe sõnul USA reindustrialiseerimine. See tähendab, et USAs on palju odavat kohalikku energiat, mille peale ehitatakse uuesti töötlevat tööstus üles. Odavat energiat pakub USAs maagaas, mis on kõige odavam energia turul ja läbi selle toimub Kiivramehe hinnangul üks kõige kiiremaid tööstusbuume sealsel turul.

Näitena tõi ta fondi, mille läbi saab investor investeerida USA reindustrialiseerimisse, ehk USA Industrial Renaissance ETFi, mille tikker on AIRR. Seal sees on fondijuhi sõnul ettevõtted, kes on võitjad deglobaliseerumise trendi USA mõjude avatusest. Võrdlusena tõi ta tootluse vaates, et kui Nasdaq on kerkinud kolme aastaga 28%, siis see ETF on tõusnud 50–60%.

Selle sektori puhul tõi Kiivramees välja ka nüansi, et see on väga odav ning ei pea maksma 40kordset kasumit, vaid pigem jäävad need aktsiad 15–17kordse kasumi kordaja juurde. Üksikaktsiate puhul soovitas Kiivramees võtta fondis olevate aktsiate nimekiri lahti ning sealt leiab aktsiaid, millest tavaline investor ei olegi kuulnudki.

Selle läbi on võimalik tema sõnul ka tehisintellekti mõju saada portfelli just energia osas, kuna AI nõuab massiivset hulka energiat ja see võiks tuua ka energiatarbimise kasvu. „Meie AI panus on USA maagaas, kuna see on kõige suurem energiaallikas ja ka kõige odavam,“ rääkis Kiivramees.

Võrklaev tõmbas aga entusiasmile pidurit ning lisas, et investoril tasuks arvestada, et Hiina majanduse jahtumine võiks hoopis jahutada maavarade ja energia nõudlust.

Järgmise 10 aasta jooksul otsiks Võrklaev kasvu ebapopulaarsetest aktsiatest, mis on olnud peksupoisid viimastel kümnenditel. Ühest küljest on nendeks olnud väikeettevõtete aktsiad ning USA valimistel võib sellel oma mõju olla, kuna Trump võiks olla rohkem väikeettevõtete toetaja. Väikeettevõtteid võiks soosida ka deglobaliseerumise trend. „Ma ei julge öelda, et väikeettevõtted hakkavad kohe ära tegema suurettevõtetele,“ rääkis Võrklaev.

Teine koht, kust tootlust otsida, on Euroopa, mis on maha jäänud, kuid seda ka osaliselt põhjusega, arutles Võrklaev. Kogu innovatsioon on kogunenud USAsse ja ka käimas olev sõda ei ole kaasa aidanud, aga loodetavasti see sõda lõpeb ning see võiks tuua tõuke ehitussektorile, tööstustele ja majandusele üldisemalt. Kaugemast minevikust vaadates Euroopa tulemusi, siis tehti väga hästi 2000ndatel, kui toimus Ida-Euroopa integreerimine ja uute turgude avanemine.

Ootused tuleks hoida madalad

Investeerimisideedest hoolimata tuleks Võrklaeva sõnul hoida ootused madalamad, kuna viimased paarkümmend aastat on olnud erakordselt head. Kui portfellid on saavutanud viimase kümne või kahekümne aastaga väga häid tulemusi, siis tasub Võrklaeva sõnul olla selle üle rõõmus, aga ei tasu oodata sellist suurusjärku järgmiseks 10 aastaks ning kindlat eesmärki Võrklaev ei seaks.

Võrklaev tõi välja, et paljud investorid on kinni tuntud majandusteadlase ja autori Jeremy Siegeli mõttes, et USA viimase paarisaja aasta andmete põhjal on aktsiad võlakirjade tootlust suurelt ületanud. Võrklaev tõi esile, et eelmisel aastal tegi finantsturgude ekspert ja õppejõud Edward McQuarrie kriitilise ülevaate sellest ja laiendas skoopi.

Oma uuringus leidis McQuarrie, et vaadates 50aastaseid horisonte, siis minevikus on olnud 33% suurune tõenäosus, et 50 aasta jooksul on võlakirjad tootluse poolest edukamad kui aktsiad. „Teades, mis on meil seljataga, siis ma üldsegi ei alahindaks seda varianti, et järgmisel kümnel aastal teeb tasakaalustatud portfell 100% aktsiates olevale ära,“ leidis Võrklaev. Ta lisas, et ei oota võlakirjadelt mingit imet ja kahekohalist tootlust, aga oluline on vara säilitada ja leppida mingil perioodil natukene madalama kasvumääraga.

Tulevikku vaatavalt soovitas Võrklaev hoida portfellis ka kuiva püssirohtu, et olla võimeline reageerima teistsuguses olukorras. Kindlasti väldiks ta seda viga, et oleks 100% investeeritud aktsiates. Samas võlakirjade puhul täpsustas ta, et seal vaataks pigem väiksema riskiga näiteks 30aastaseid võlakirju ja mitte kõrge riskiga allutatud võlakirju. 30aastaste võlakirjade osas tõi ta esile, et 2008. aastal pakkusid ka nemad mõne kuuga 40% tootlust, seega ei tasuks seda alahinnata.

Samas leidsid mõlemad fondijuhid, et võlakirjade kapitali kasvule ainult täna ainult panustada ei tasu, kuna intressimäära keskkond on väga ettearvamatu. Kiivramees tõi näitena, et alles aasta alguses oodati Föderaalreservilt seitset langetust, tänaseks on see kahanenud ühe või kahe langetuseni, mida turud ootavad. Kiivramees lisas, et deglobaliseerumine toob kaasa inflatsioonilise surve ja see muudab võlakirjadesse investeerimise keerulisemaks ning tema ei läheks tootlust püüdma ainult intresside languse pealt.

Võrklaev täiendas, et kui USA erasektori võla supertsükkel sai lõpu 2008. aastaga, siis riikide võlatsükkel käib täie rauaga edasi. Seega on riskiks olukord, kus investorid hakkavad rohkem streikima pikaajalisi võlakirju ostes. Lisaks tõi ta esile, et kui baasintressid veidi langevad, siis keerulisemates oludes võivad riskipreemiad üles minna ehk hinnas võivad nad langeda.

Fotode autorid: Mailis Vahenurm, Stella-Kaisa Kanemägi ja Simo Sepp.

Investor Toomase konverentsi korraldajad

Investeerimisklubi ja Investor Toomas

Lisaks

• Ühine ka investor Toomase Investeerimisklubiga, et olla osa Eesti informeerituimast investorkogukonnast: https://kampaania.aripaev.ee/investeerimisklubi/