Jõhkrad kaotused karastasid ärimeest: ahnus on patt ja tänavakaklus ei toida
Taasesitamisel on suursündmusel Investeerimisfestival 2024 toimunud esitlus, kus Iute Groupi juht ja Arco Vara suuraktsionär Tarmo Sild jagab oma suurimaid kaotusi ning parimaid õppetunde, mille ta neist on kaasa võtnud.
Järgneb kokkuvõte Tarmo Sild esinemisest, mille on kirja pannud Anu Lill.
“Täiskasvanute maailmas ei nuta keegi sinu ja su kannatuste pärast,” tõdes Iute Groupi juht ja Arco Vara suuraktsionär Tarmo Sild oma suurimatest kaotustest rääkides.
“Suurim kaotus on midagi sellist, et teete mingit oma asja kaua aega, üpris enesekindlalt ja kõik on väga hästi. Ja siis juhtub midagi halba. Midagi sellist, et esimesena mõtlete, et see pole tõsi. Aga järgmisel hommikul üles ärgates on see ikkagi seal, samuti nädala ja võibolla ka aasta pärast,” rääkis Sild.
1998. aasta maikuus olid tal ülikooli juuraõpingud lõpusirgel. Eelnevalt oli noormees lõpetanud Väike-Maarjas “koduküla” keskkooli kuldmedaliga. Oskas väga hästi matemaatikat, keemiat ja omandas kõike lennult. Aga neli aastat ülikooli pinki nühkinuna saabus järsku hetk, kus ta kukkus õiguse üldteooria eksamil teist korda läbi. Kui kolmas kord oleks sama juhtnud, tähendanuks see ülikoolist välja viskamist.
Neli aastat ülikooli päädis peaaegu väljalendamisega
“Mäletan, et istusin sõbraga Tiigi tänava ühikas, Tartus. Sõber, kes samuti oli eksamil teist korda läbi kukkunud, ütles, et olles neli aastat ülikoolis käinud tuleb nüüd välja, et ta on loll…“
See oli hetk, kus mõlemad hakkasid tagantjärele oma teadmisi struktureerima. “Ma tegin kolmandal korral eksamil ära. Sain aru, et andekus ei ole edu võti, vaid tuleb ka tublisti tööd teha. Sihitu tõmblemine ei aita, tähtis on struktuur. Samuti ei huvita kedagi, kui andekas sa oled, või kas sa ülikooli lõpetad. Keegi ei nuta sinu läbikukkumiste tõttu,” nentis Sild. Andekus pole edu võti, tööd on vaja teha, sai noormeestele selgeks.
Päriselu lajatab ka tänapäeval karmilt vastu vahtimist paljudele värskelt tööellu sukeldujatele, kes siiamaani piisavalt vett ja vilet oma elus veel näinud pole. Silla sõnul aitas ülikoolis kogetud läbikukkumine tal aru saada, et vaja on luua endale selge struktuur, millest ta aru saab ning teadmised sellisel viisil üles ehitada.
1998. aastal võttis noormees kätte, läks Brüsselisse edasi õppima ja sai kannatuste ja pingutuste eest lõpuks tasu. Ta sai advokaadiks, lõpetas Vrije Universiteit Brussel’i 2002. aastal kiitusega ja aastaks 2003 oli ta töötanud viis aastat eduka juristina.
Eesti prestiižseima advokaadibüroo juhist otsejoones töötuks
Heta advokaadibüroo, milles Sild Brüsselist tagasi Eestisse tulles töötas, oli Eesti vanim ja suurim. Jõudis kätte aeg, mil temast sai selle büroo juht. “Olin 27aastane kutt, kes seda bürood juhtis ja tahtsin kangesti teha muutuseid koos teiste noorte kuttidega. Arutasime vanemate partneritega, et vaja oleks teha midagi teisiti.”
Ühel ilusal päeval 2004. aasta sügisel Londonis viibides, saabus telefonile ootamatult SMS. Sõber ja kolleeg Heta büroost saatis halvaendelise sõnumi: „Sina ja mina saime just äsja kinga.“
Vanad kolleegid olid noortest ja nende uuenduslikest ideedest lahti saanud. Järgmisel nädalal sõitis Sild mööda Tallinnat ringi, endal auto pakiruum klienditoimikuid täis, aga pangakonto oli tühi. Selgus, et kinga saamine polnudki maailma lõpp.
“Esiteks olid mul noored kaaslased, kes tahtsid koos minuga äri ajada. Samuti, avastasin, et advokaadiäris tulevad kliendid advokaadiga kaasa, kui on hea suhe. Vaja oli ka omada sularaha, et võtta uus büroo rendile. See jalahoop tagumikku andis tõuke teha oma firma,” rääkis ta.
Nii jätkas Sild juuraäris ning aastaks 2006 oli tal koos partneritega oma firma LEXTAL juba 4 aastat. Ettevõte kasvas, oli kasumlik, käsil oli palju suuri asju, inimesed olid tulemusele orienteeritud.
Riik andis pasunasse
Järgmine häda tabas Tarmo Silda siis, kui ta 2006. aastal müüs Keskkonnaministeeriumi Rävala tänava kinnistut. Toona oli kinnisvarabuumi tippaasta ja kollapsi märgid olid juba õhus.
Ta meenutas, et kinnistu müük oli totaalne võit, riigikassasse laekus 443 miljonit krooni, mis oli rohkem, kui kõrgeim pakkumine. Vabariigi ajaloos polnud sellist asja kunagi juhtunud, et riik saaks rohkem, kui tegelikult küsiti. Ühtäkki aga asendus täiuslik võit hoopis täiusliku kaotusega: pakkujad olid omavahel seotud. Nad hakkasid oma pakkumisi järjepanu kohtus vaidlustama.
“Püüdsin kõigile selgeks teha, et minuga nii ei tehta. Et müün selle kinnistu, mis sest, et kohtuasju oli juba 16 tükki. Mulle esitati pistise süüdistus, nagu oleksin keskkonnaminister Villu Reiljani nõudmisel pistist pakkunud ja mind mõisteti kohtus 2009. aastal süüdi. See oli kohutav hetk. Ma ei saanud enam advokaadina töötada, kogu vaimne energia kulus sellele, et kannatust üle elada,” tunnistas ta.
Rahaline karistus mõisteti Sillale toona väärtuses 102 870 krooni ning tal tuli ka lahkuda advokatuurist.
Silla sõnul oli selles juhtumis õppetund, et enesekehtestamine jõuga pole jätkusuutlik, isegi kui see annab korraks vaimse rahulduse. Riigile ei saa alati loota, sest sa oled lihtsalt väike mutrike.
“Sain aru, et ma enam advokaat olla ei tahagi. Ei soovinud enam tellija materjalist asju teha, vaid hoopis omaenda asja ajada. Niisiis asutasin koos kolme partneriga 2008. aastal IUTE Groupi.
Rüütel, kes tormas börsifirmat päästma
2012. aastal oli Arco Vara üpriski pankrotieelses seisundis. Sõber, kes oli firma nõukogu liige, palus Tarmo Sillal visata pilk ettevõtte numbritesse. Sild mõistis, et ettevõte on pankrotiohus ja püüdis selle päästmiseks sõbrale nõu anda.
“Mind valiti Arco Vara juhatusse. See oli esimene kogemus, kus läksin kuskilt väljastpoolt mõnda firmasse sisse uskudes, et suudan seda päästa.”
Enda sõnul oli ta ettevalmistunud selleks, et tulevad etteheited selle kohta, et endine kurjategija ei tohi olla börsiettevõtte juhatuse liige. Aga pauk läks mööda, sest avalikkust huvitas see mõned päevad ja siis tulid juba uued uudised peale ning kedagi enam ei huvitanud.
“Sealt sain veel ühe õppetunni. Kui olete sattunud halba valgusesse ja ajakirjandus sellest pasundab, siis maksimaalselt kolme päevaga see kära kaob. Enamus inimesi seda ei loe niikuinii. Teie enda sõbrad võibolla mäletavad seda kuu aega. Aga kogu kõmu möödub kiirelt,” nentis ta.
Arco Vara võlgade teenindamise kulu oli suurem, kui firma ise suutis arendada, seega tuli bilansist hakata õhku välja laskma ja varasid müüma.
“Investoritele pidime ütlema, et vara, mis me arvasime, et on 100 miljonit väärt bilansis, oli tegelikult väärt 40 miljonit. Hakkasime varasid müüma. Selle käigus tuli teha arendustele laene andnud pankadega väga raskeid vestlusi, loopida objektide võtmeid lauale. Aga alati on võimalik raskest seisust välja tulla, kui on olemas distlipliin ja struktuur,” rääkis Sild.
Arco Varast pidi saama juhtiv kinnisvara ettevõte ja bilanss saadi lõpuks korda. Et aga ettevõtet uuesti, oli vaja kapitali. Üldkoosolekul aga kukkus see otsus läbi.
“See oli mulle šokk! Mis kuradi pärast ma ettevõtte päästsin, kui me ei saa seda uuesti käivitada? Näha oli, et inimesed ei suuda raha sisse panna ettevõttesse, mis on juba palju raha kaotanud,” tõdes Sild.
Üks kolleegidest aga pani asja üsna karmilt paika: kui vaja, siis mängid jalkat ka viisud jalas, tossude asemel! Kui vaja, siis tuled koomast tagasi, aga teed asja ära!
Kui sajad aktsionärid said läbi helistatud ja ühekaupa veendud, siis sai ettevõte vastu võtta aktsiakapitali suurendamise otsuse ja tänu sellele pöördus firma kaotuselt võidule. Praegu on Arco Vara kasvav ettevõte.
Kosovost külma duši
Järgmine kaotus tuli 2019. aastal, mil IuteCredit kasvas jõudsalt ja miski ei ennustanud krahhi. “Meil oli tiim, suutsime äri teha Eestist väljas, kõik oli väga hästi. Arvasin, et olin hea juht, sest ettevõttel oli läinud hästi. Tegelikult on head ja halba juhti võimatu eristada, kui firmal läheb hästi, sest ettevõttel võib headel aegadel hästi minna ka kehvast juhist hoolimata,” nentis Sild.
Välguna selgest taevast sai Sild kõne, kus öeldi, et IuteCreditilt võeti litsents ära. Kõne tuli Kosovost, kuhu oli ettevõte väga palju panustanud, aga keegi polnud pööranud liiga palju tähelepanu kohalikele regulaatoritele. “Meile määrati likvideerija, kuigi ettevõte oli toimiv, seal oli 20 000 klienti ja olime 12 miljonit sisse pannud. Kõik võeti ära.”
Sild sõnas, et kaotus sai sisse võetud. 2021. a lõpu seisuga oli Iute investoritele kõik Kosovo laenud hüvitanud ja 2023. aasta lõpu seisuga oli Iute Kosovost tagasi saanud 5 miljonit eurot, tänaseni on jäänud sinna veel 7 miljonit eurot.
Kokkuvõtteks on Tarmo Sild saanud elult nii palju valusaid hoope, et nendest saab päris korraliku portsu õppetunde välja noppida ja teistega jagada.
“Iga kaotus, mis vastuvõtmise hetkel oli nagu jalahoop tagumikku, on tegelikult osutunud ukseks, iga litakas on mind pannud mind õigesse suunda edasi liikuma. Selle eest olen tänulik, kuigi õudsel hommikul see nii üldse ei paista. Kui litakas tuleb, siis ärge eirake seda, vaid võtke vastu. Pole mõtet teisi süüdistada.”
Ebaõnnestumised on olnud tema elu pöördepunktid. “Oluline on kogu valu vastu võtta ja seda mitte vältida,” nentis Sild. Tema sõnul on ebaõnnestumised lõpuks saanud hoopis osaks õnnestumistest.
“Vali inimesi, kellega sa elad ja kellega sa töötad. Inimesed on mind kandnud siis, kui mul on jalad alt löödud. Inimesed on mulle öelnud seda, mida ise peeglist ei näe. Inimesed oskavad teha asju, mida mina ei oska. Olen iga suurima ebaõnnestumise eest tänulik,” sõnas ta lõpetuseks.
Õppetunnid Tarmo Silla kogemustest:
- Teadmiste sihitu kogumine ei ole jätkusuutlik.
- Loo süsteem ja see kannab sind uude punkti.
- Tugev süsteem ja tugev tiim korvab löögid.
- Usaldus inimese vastu on tähtsaim.
- Usalduse taastamine nõuab aastaid ja järjepidevust.
- Enamus inimesi ei talu kaotust ja on võimelised tegelikkust eirama kuni kokku varisemiseni.
- Paljudele vastastele „ära panemise“ tunne pole jätkusuutlik. Konstruktiivne on parem.
- Tänavakakluste võitmine pole jätkusuutlik, kui strateegilise tasandi teadlikkus ja planeerimine ei ole vastavuses panustega, mille pärast võideldakse.
- Võõrast riigist sõltumine on riskantsem, kui oma riigist.
- Generatsioonid vahetuvad kas efektiivselt või ebaefektiivselt. Lase alati endast targematel ja tugevamatel toimetada. Pead hoolitsema ainult selle eest, et inimeste eesmärk ja põhiväärtused kattuksid.
- Advokaaditöö on tervist kahjustav ning piiratud tellija materjaliga.
- Ahnus on patt.
Fotode autorid: Simo Sepp, Mailis Vahenurm ja Stella-Kaisa Kanemägi.
Investeerimisfestival 2025
- Tänavu üheteistkümnendat korda toimuvat investeerimisfestivali korraldab Investor Toomase Investeerimisklubi.
- Toimub 11.–13. juulil Järvamaal Toosikannu puhkekeskuses.
- Toob kokku ligikaudu 2000 investeerimishuvilist ja on sellega Baltikumi kõigi aegade suurim investeerimisüritus vabas õhus.
- Esineb enam kui 50 oma ala tippu: Johan Javeus, Gerdi Arst, Kätriin Huttunen, Madis Müller, Vesa Puttonen, Tõnu Mertsina, Lev Dolgatsjov, Tanel Kangert, Nelli Janson, Joakim Saario, Kristi Saare, Orm Oja, Alvar Räägel, Liina Pulges jpt.
- Investeerimisfestivali aitavad korraldada: LHV, SEB, Enefit Green, Lightyear, airBaltic, Nasdaq Tallinn, Eleving, Merit Tarkvara, Harju Elekter, Veho, Valge Klaar, Coolbet, Tallinna Vesi, Trigon Asset Management, Iute, Õhtuleht, Storent, Ivo Nikkolo jpt.
🎉Investeerimisfestival 2025 ESINEJAD, PROGRAMM ja PILETID👉 https://investeerimisfestival.ee/
Investor Toomase konverentsi korraldajad
Investeerimisklubi ja Investor Toomas
Lisaks
- Ühine ka investor Toomase Investeerimisklubiga, et olla osa Eesti informeerituimast investorkogukonnast: https://kampaania.aripaev.ee/investeerimisklubi/