Mis läks täppi? Börsianalüütikud hoiatasid suvel, et kõik märgid kuulutasid kurja

Mis läks täppi? Börsianalüütikud hoiatasid suvel, et kõik märgid kuulutasid kurja

Kas Swedbanki tippanalüütikud nägid tulevikku? Vaata Investeerimisfestival 2024 prohvetlikku esinemist, kus Swedbanki investeeringute strateeg Tarmo Tanilas ja finantsturgude vanemmaakler Meelis Maasik jagasid süvavaadet turgude seisule ning esitasid prognoose, mis panid saali hinge kinni pidades kuulama. Mis neist täide läks – ja millised arengud võtsid hoopis teistsuguse suuna?

Swedbanki eksperdid Tarmo Tanilas ja Meelis Maasik hirmutasid investeerimisfestivalil väikeinvestoritel ihukarvad püsti. Hulk olulisi indikaatoreid kuulutab nimelt seda, et krahh koputab varsti uksele.

Tanilas ja Maasik tõid algatuseks esile, et investorid ootasid tänavu USA keskpangalt 6-7 intressimäärade langetust aasta jooksul, kuid praegu üle 1-2 langetuse aastas ei paista. Et see vahe on niivõrd suur, võib seni rallinud turg pettuda.

USA suurfirmasid koondav S&P 500 indeks on aasta algusest plussis 15% tänu headele majandustulemustele (eurodes mõõdetuna isegi 18% ringis). Maasiku sõnul on seda tinginud asjaolud, et USAs on tööturg tugev, tehnoloogiasektori kvartaliraportid on olnud ülitugevad ning tehnohiiglasest Nvidia on superstaar, kes turgu püsti hoiab. Küsimus on aga selles, millal USAs intressid alla tulevad, sest siis võib asi hulluks minna. Maasik ja Tanilas hindasid, et see juhtub aasta lõpus.

“Euroopa Keskpank juba alandas intressi ja ühe korra teevad nad seda sellel aastal veel,” arvas Tanilas. USAs on makromajanduse näitajad hakanud hullemaks minema, seega aasta lõpus peaks ka seal vähemalt üks intressilangetus tulema, ennustas ta.

USA on Maasiku sõnul praegu intressimääradega tipus (5,33% määraga) olnud juba 11 kuud, mis on oluliselt üle ajaloo keskmise perioodi. Varasematele krahhidele eelnenud aastatel 2006-2007 hoiti intressimäärasid samuti pikalt tipus ning ka 1997.-1998. aastal enne kui lõhkes dot.comi aktsiate mull.

“Paratamatult järgnes mõlemal juhul börsilangus. Sest mida kauem on intressimäärad tipus, seda suurem on nii majanduslanguse kui ka märkimisväärse finantsturgude kukkumise oht. Intressimäärade tõusutsükli ajal on turud hästi tugevad olnud, nagu praegu ja varemgi ajaloos,” selgitas ta.

Järgmise aasta lõpuks on turg eeldatavasti ostukohtadest pungil

Probleemid hakkavad vanemmaakleri sõnul tekkima siis, kui USA keskpank FED hakkab intressimäärasid alandama. See viitab sellele, et majanduses on midagi hapuks läinud, ja pärast intressilangetust on ajalooliselt turg kokku kukkunud.

“Täna räägivad kõik, et küllap tuleb USA majanduses soft landing, aga vaadates intressimäärade senist ajalugu, siis üles lähevad nad justkui trepiastmeid pidi, kuid alla langevad hoobilt, nagu liftiga. Ma panustaksin sellele, et ka seekord pole teisiti.”

Maasik viitas, et viimati viis FED intressid nulli COVIDi kriisi ajal 2020. aastal ja turg kukkus toona 35%. 2007-2008 suure USA finantskriisi ajal, kui FED alustas intresside alandamise tsüklit, siis turud langesid 58%, ja enne seda 2000ndate alguses 51%.

FEDi esimesest intressilangetusest kuni turu põhja saabumiseni on Maasiku sõnul läinud aega ajalooliselt keskmiselt 195 päeva ja selle aja jooksul on S&P 500 kukkunud keskmiselt 23,5%. Näiteks 2007.–2009. aastal läks ajaliselt kokku 360 päeva, kuni turud põhja tegid, tõi Maasik esile.

Tanilas lisas: “Võimalikud variandid, millal FED hakkab intressilangetustega pihta, on kas tänavu septembris või aasta lõpus. Paneme sinna 360 päeva otsa, seega järgmise aasta lõpus võiks ehk turul palju ostukohti leiduda.”

Ta rõhutas, et nad ei taha kedagi investeerimisfestivali osalejatest küll hirmutada, aga statistika ei valeta ja seetõttu tasuks investoritel ettevaatlik olla. Kui tavapäraselt on festivali saalides ja telkides ikka väike sumin ja sagimine, siis Tanilase ja Maasiku hoiatusele järgnes surmvaikus ning inimesed kuulasid hinge kinni pidades, mida on börsilt analüütikute hinnangul lähiaastatel oodata.

Analüütikud soovitasid investoritel praegust pulliturgu nautida, kuni veel saab, sest numbrid on tuleviku jaoks kurjakuulutavad. Neli tähtsat indikaatorit näitavad, et majanduslangus on USAs soolas ja see võib ka börsi langusesse paisata.

Sajaprotsendilise täpsusega majanduslanguse kuulutaja

Lisaks oodatavale intressilangetusele soovitasid analüütikud hoida pilk peal pöördunud võlakirja intressikõveral (inverted yield curve), mis näitab seda, et lühiajalise võla hind on oluliselt kõrgem kui pikaajalise raha hind USA riigivõlakirja 10aastase ja 3kuulise intressi näitel. Üldjuhul see nii olla ei tohiks. Tanilas selgitas, et normaalne olukord on see, kui pikaajalise raha hind on lühiajalisest kõrgem. Praegu on aga vastupidi ja see on kestnud ligi 600 päeva.

Ajalooliselt on sellist olukorda viimase viiekümne aasta jooksul ette tulnud 6-7 korda ja paraku alati, kui võlakirja intressikõver on pöördunud, siis pärast seda on tulnud majanduslangus ning ka aktsiaturu langus.

“See näitaja ennustab sajaprotsendilise tõenäosusega majanduslangust, kuid alati ei pruugi börsikrahh siiski sellega kaasneda,” möönis Tanilas. Huvitav on tema sõnul sealjuures see, et kuidagi suutis sama indikaator ennustada ette ka kiirelt käinud koroonakriisiga kaasnevat majanduslangust, mis oli väga ootamatu.

Kui kõver on negatiivne liiga pika perioodi vältel, siis see on selgelt ohukoht. Ajalooliselt pole tihti olnud nii pikaajalist perioodi nagu praegune 600 päeva. Viimase saja aasta jooksul on pöördunud kõver praegusest kauem negatiivne olnud vaid ühe korra. See juhtus enne 1929. aastal USA suurt majanduslangust. Siis oli see negatiivne üle 700 päeva. Toona kukkusid turud neli aastat järjest ja börsiindeks kaotas oma väärtusest ligi 90% enne põhja jõudmist, rääkisid Swedbanki aktsiaturu eksperdid.

Karuturg võib tulla erakordselt võimas

Et teada, millal majanduslangus praegu võiks tulla, siis see juhtub kohe pärast negatiivse kõvera tagasi normaalseks muutumist ehk kui lühiajalise raha hind läheb odavamaks kui pikaajalise oma, selgitas Maasik. Praegu on kõver veel negatiivne ehk pikaajalise ja lühiajalise võlakirja tootluse vahe on –1,19%, kuid see liigub tõusvas trendis nulli suunas.

“Sealjuures näitab ajalugu, et mida kauem on kõver olnud negatiivne, seda kauem on kestnud majanduslangus ning seda sügavam on olnud börsilangus,” lisas ta. Ja ka vastupidi, ehk mida lühem on kõvera negatiivsusperiood, seda lühem on ka olnud sellele järgnenud majanduslangus.

Analüütikud kordasid rahvast pilgeni täis hiirvaikselt kuulavale saalile juba mitmendat korda, et nad ei taha küll kedagi investoritest selle jutuga ära hirmutada, aga tuginedes graafikule, siis kui kõver oleks negatiivne juba ligi 700 päeva, võiks oodata niisugust börsilangust, mis viib indeksi väärtusest lausa kolmveerandi minema.

Samas lootis Maasik, et nii halvaks asjad siiski ei lähe, kuid ajalooliselt on neid numbreid huvitav uurida. “Kui turuindeks ka kolmandiku kukub, siis on paljudel juba tuju läinud,” nentis Tanilas.

Säästude puudumine ja võlgade kasv head ei too

Tanilas tõi järgmise ohu märgina esile selle, et USAs on eraisikute säästud kokku kuivanud. Statistika näitab, et esmakordselt ajaloos jõudsid eraisikute säästud 2,1 triljoni dollarini 2021. aastaks tänu valitsuse jagatud rahale, mida koroona ajal ära tarbida ei saadud. Pärast koroonakriisi aga jõudis see raha majandusse tagasi ja turg taastus vilkalt tarbimisse suunatud raha toel.

“Täna oleme sellises seisus, et krediitkaartide 90päevane võlg USAs hakkab jõudma samale tasemele, nagu oli 2007.-2008. aasta kriisi ajal: 10,7 protsendini. Samuti on ka autoliisingu võla määr tõusujoonel. Tarbija nõrgenemine on taas üks suur ohu märk,” selgitas Maasik. Inimesed elavad järjest rohkem krediitkaartide abil.

Veel tasub vaadata, mida teeb USA töötusmäär samal ajal. See on praegu 4,1%, kuid ajalooliselt, kui töötusmäär liigub üle kahe aasta libiseva keskmise, nagu ta praeguseks hetkeks on juba seda tegemas, siis on järgnenud majanduslangus.

Tanilas tegi vahekokkuvõtte: “Kõik need märgid, ümberpööratud võlakirjakõver, säästude puudumine, tarbimisvõlgade kasv ja töötusmäära tõus viitavad sellele, et head aega just tulemas ei ole.”

Võlakirjad ja vaba raha võtavad investoril riske vähemaks

Maasik soovitas järgneva aasta jooksul olla oma investeeringutega konservatiivsem, näiteks suurendada sularaha positsioone ja vaadata rohkem võlakirjade poole.

Eelmisel aastal tõusis S&P 500 indeks 26%, tänavu on indeks juba lähenemas 15 protsendile, seega esimese poole aastaga on turg teinud 100aastase perioodi vältel paremuselt viieteistkümnenda tulemuse. Tõenäosus, et ka teine poolaasta tuleb ca 7-8 protsenti tootlust juurde, on üsna suur, kui varasemate aastate statistikat vaadata. “2024. aasta kirjutab ennast tõenäoliselt rekordite raamatusse,” arvas Maasik.

Pulliturg algas 2022. aasta lõpus ja on kestnud praeguseks 22 kuud. Ajalooliselt on pulliturg kestnud keskmiselt 31–32 kuud, seega sisuliselt on keskmiseni veel 7-8 kuud minna, rääkis Maasik. Keskmiseni jõudes hakkavad aga riskid oluliselt suurenema.

Turgu veavad üksikud firmad

“Ilmselt pole kellelegi üllatuseks, et turgu veavad praegu suured tehnoloogiafirmad: Microsoft, Nvidia, Apple, Amazon, Meta ja teised. Neist kolm kõige suuremat moodustavad viiendiku kogu indeksi mahust,” rääkis Tarmo Tanilas.

Maasik tõi esile, et ajaloos on seda varemgi juhtunud, kui mingi grupp ettevõtteid hakkab teistel eest ära rallima. Ja kui see juhtus, siis järgneval aastal tuli tugev turgude langus. Näiteks 1999. aastal rallisid Microsoft, General Electric ja Cisco, 2000 tuli langus, 2008. aastal rallisid Exxon Mobil, Walmart ja Procter and Gamble, 2009 turg kukkus, ja neid olukordi on veelgi olnud.

“S&P 500 indeksi ETFi osta on praegu olnud hea valik, sest selle TOP 10 ettevõtet on teinud 77 protsenti kogu indeksi tootlusest ja investorina on ETFina indeksisse investeerimine ka üksikaktsiast hajutatuse mõttes parem. Samas kui pulliturg otsa saab, siis needsamad kümme ettevõtet veavad indeksi ka kiirelt miinusesse,” ennustas ta. Igal juhul on praegu niinimetatud momentumaktsiate osakaal hästi suureks muutunud ja Tanilase sõnul ostavad investorid aktsiaid, mis kiirelt liiguvad. Need firmad aga on tihtilugu suure võlakoormaga ega teeni kasumitki, nagu näiteks GameStop ja teised meemiaktsiad.

Ka Eestis on investoritel sama meelsus ja igas seltskonnas saab kuulda Nvidiast ja AI-aktsiatest. “Kohe tuleb tehisintellekt ja tööd enam tegema ei pea,” naljatas Tanilas. Selline ülemeelikus on aga buumi märk. Näiteks mõni aasta tagasi oli suur elektriautode aktsiate buum, kõik rääkisid Teslast, Niost ja XPengist ja ostsid aktsiaid kokku, meenutas Maasik.

“Nio on tipust 90 ja Tesla 50 protsenti madalamal, seega olge praegu AI-sektoriga ettevaatlikud ja võib-olla ei tasu lõpp-peatuses Nvidia rongile hüpata,” hoiatas ta. Pikaajalist statistikat vaadates on siiski üllatavalt paljud aastad lõppenud börsil korraliku tootlusega, tõi Tanilas samas välja positiivse poole, mis numbritest samuti selgelt välja tuleb.

Tänavune börsiaasta eeldatavasti lõpeb veel rohelises

Maasik lisas, et krahhide pärast ei tohiks investorid siiski liigselt muretseda. USA börsi statistika näitab, et viimase 96 aasta jooksul on 77 protsenti ajast valitsenud pulliturg ehk investorite raha on kasvanud ning vaid 23 protsendil juhtudel on aasta toonud börsiindeksile languse.

Keskmiselt on iga viies aasta küll negatiivne, kuid kõige enam on selle perioodi jooksul olnud aastaid, mille puhul indeksi tootlus jäi vahemikku 20–30 protsenti ehk selline on levinuim tootlusvahemik.

Maasiku sõnul peaks tänavu ja ka järgmisel aastal statistilist tõenäosust hinnates tulema indeksi tootlus vahemikus 0–40 protsenti. Kui aga juhtub, et turg ikkagi kukub, siis tuleb seda võimalust ära kasutada ning enda portfell kurguni aktsiaid täis osta, andis ta nõu.

Fotode autor: Mailis Vahenurm.

Investor Toomase konverentsi korraldajad

Investeerimisklubi ja Investor Toomas

Lisaks

• Ühine ka investor Toomase Investeerimisklubiga, et olla osa Eesti informeerituimast investorkogukonnast: https://kampaania.aripaev.ee/investeerimisklubi/