Peeter Koppel: selle näitaja jälgimisega olen viimased 20 aastat alati teeninud

Peeter Koppel: selle näitaja jälgimisega olen viimased 20 aastat alati teeninud

Taasesitusele tuleb Investeerimisfestivali 2024 suursündmusel toimunud vestlus, kus Redgate Wealthi investeerimise valdkonnajuht Peeter Koppel ja SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor arutasid finantsturgude ja makromajanduse seoseid ning nende mõju investeerimisotsuste tegemisel. Eksperdid tõdesid, et makromajanduse näitajate jälgimine võib pakkuda olulisi vihjeid turu liikumistest ja isegi kasumivõimalustest. Koppel jagas oma kogemust, kuidas negatiivsed reaalintressid on suunanud teda investeerima kulda, samas kui Nestor meenutas, kuidas majanduskriiside ajal on makromajanduslikud näitajad sageli olnud turu liikumisega vastuolus. Kuidas võivad SKP ja intressimäärad mõjutada investorite otsuseid? Miks ei ole geopoliitika turge alati otseselt mõjutanud ja milliseid riske on oluline vältida? Koppel ja Nestor jagasid oma kogemusi ja strateegiaid, mis võivad aidata investoritel olla õigel ajal õigel kohal.

Finantsturgude ja makromajanduse seoste üle arutlenud Mihkel Nestor ja Peeter Koppel leidsid investeerimisfestivalil, et seos on olemas ning mingitel juhtudel on võimalik sellega ka teenida.

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor ja Redgate Wealthi investeerimise valdkonnajuht Peeter Koppel leidsid arutledes, et erinevate makromajanduslike näitajate jälgimisel võib leida paralleele ja seoseid finantsturgudega, mis võiks investorit otsuste tegemisel abistada. Koppel lisas, et mõnel juhul on võimalik makromajanduse näitajate järgi investeerides ka raha teenida.

„Mul ei ole viimase 20 aasta jooksul ühtegi realiseeritud tehingut, kus ma selle asjaga oleks mööda pannud,“ leidis Koppel. Näitajatest pidas ta silmas intressimäära ja inflatsiooni, ehk kui inflatsioon on intressimääradest kõrgem ja reaalintressid on negatiivsed, siis tasub osta kulda ja kullatootjaid. Ta lisas, et makromajanduse seostega ei ole võimalik alati ja kogu aeg teenida, aga mõnel juhul küll.

Samas tõdes Nestor, et on perioode, kus seos makromajanduslike näitajatega on suhteliselt olematu ja hoopis vastupidine, kui võiks eeldada. Kui võtta USA turu viimased 70 aastat, siis on justkui kõik hästi, aga vaadates kindlaid perioode, nagu koroonakriis või 1970ndad, liikus majandus vastassuunaliselt aktsiaturgudele.

SKP näitab investorile suunda

Majanduse käekäigu ja finantsturgude korrelatsioon tundub ekspertide sõnul muidugi hästi ilmselge ja loogiline tagantjärele. Samas tõi Koppel esile, et kui vaadata makromajanduse kõige olulisemaid näitajaid, nagu SKP ja selle kasv erinevates regioonides ja ajaraamides, siis korreleeruvad majanduse nominaalkasv ja aktsiaturgude trend päris hästi. Ta lisas, et see on loogiline ka, kui majandus kasvab, siis kasvavad ka ettevõtete kasumid ja selle peale ka ettevõtete aktsiad.

Majandusanalüütik möönis aga, et ka tema on Eesti majanduslikke näitajaid prognoosides teinud investeeringu, mis ei tulnud siiski välja. Ta rääkis, et aasta enne pensionireformi vaatas tööturu andmeid ning prognoosis, et pensionireform võiks kasvatada sisetarbimist väga suures mahus ja seeläbi ka jaekaubandusettevõtete tulemusi. Nii ka läks, et ettevõtete kasumid olid väga head, kuid aktsiaturgudel see seos välja ei joonistunud, ning Nestor otsustas minna oma investeeringuga Kaubamaja aktsiates pikaks. Koppel lisas, et Nestor proovis seda loogikat paigutada liiga kitsasse ajavahemikku.

Pikaajaliselt on aga SKP kiire kasv olnud selgelt paista, kui vaadata Eesti majanduse kasvu kiirust ja börsirallit alates 1996. aastast. Siiski tõi Nestor esile, et börsil teenis investor ikkagi vähem, kui majandus kasvas, ja parema tootluse oleks saanud Mustamäe kahetoalise üürikorteriga, mille hind on oluliselt kiiremini tõusnud.

Seega on SKP seos aktsiaturuga pikas perspektiivis olemas, kuid lühikeses vaates pigem kahtlane, leidsid eksperdid. See on ka hästi turuspetsiifiline ning oleneb paljuski sellest, millised ettevõtted on börsil. Nestor selgitas, et majanduskasvu võivad vedada ettevõtted, mis ei ole börsil noteeritud, või võidavad suurettevõtted, mis on mujal börsil noteeritud. USA turg on Nestori hinnangul hea näide, kus ei ole täna mingit seost aktsaiturgu vedavate aktsiatega, mis ei esinda kuidagi USA kogumajandust.

Majanduse SKPd vaadates rõhutas Nestor, et ennekõike peaks vaatama nominaalset SKP kasvu, mis võiks anda signaali finantsturgude ootustes. Ta selgitas, et tavapäraselt räägitakse uudistes reaalsest SKP kasvust ja nominaalsest tavapäraselt ei räägita ning selle peaks ise välja arvutama Eesti Panga statistika põhjal. Siiski tagantjärele leiab SKP liikumiste juures seoseid, kuid kui prognoosida SKP kasvu ette, siis selle pealt mõnda nutikat investeerimisotsust teha ei saa.

Intressimäärad mõjutavad enam võlakirju ja valuutat

Järgmise makromajandusliku teemana võtsid Koppel ja Nestor ette intressimäärad ning selle juures on aktsiaturgudest olulisemad hoopis võlakirjaturg ning valuutaturg, mis intressimäärade järgi liiguvad. Koppel selgitas, et kui intressimäärad lähevad alla, siis lähevad võlakirjade hinnad üles, ehk turul on märkimisväärne võimalus teenida, kui ennustada intressimäärade ootuste liikumist.

Kõrge intressimäära keskkonnas on ka investorid Koppeli hinnangul rahulikumad, kuna 0% juures otsib üha suurem hulk raha kõrgema riskiga aina madalamat tootlust, kuid 5% juures nagu praegu on investorid äraootavad. Sinna juurde tuleks Koppeli hinnangul vaadata ettevõtete fundamentaalnäitajaid ja õigustatud hinnataseme leidmisel on väga suur vahe, kas lisada 0,1% või 5% riskivabaks määraks. Seda said omal nahal tunda paljud idufirmad, kelle rahastus kuivas järsku kokku.

Intresside kõrval on oluline ka inflatsioon, mis võiks jällegi soosida aktsiaturge, kuna hinnad lähevad kallimaks ja müügitulud suurenevad. See pigem tähendab Nestori hinnangul head, aga sinna juurde peab vaatama ka muid majandusnäitajaid. Koppel tõi heaks näiteks 1970ndad, kus Ühendriikides oli 10 aastat järjest aastane inflatsioon keskmiselt 7,2%. Sel ajal tegi ka S&P 500 keskmiselt 7,2% tootlust.

Koppel selgitas, et kes hoidis raha kontol sai inflatsioonilaksu täiega sisse, kes investeeris S&P 500 indeksi sarnase hajutatusega, säilitas oma raha väärtuse. Seega, kuna ettevõtted tegutsevad valdkondades, mida on inimestel vaja, siis nad kannavad sisendhindade kasvu kogu täiega tarbijatele edasi. Sel perioodil pakkus paremat tootlust energiasektor, mis on ajalooliselt olnud ka kõige parem inflatsiooni kaitse.

Makronäitajate mure on Nestori sõnul see, et päris numbrid tulevad viitega, kui see olukord on ära olnud. Seega peaks jälgima inflatsiooni ootust, kuhu raha võiks liikuma hakata. Inflatsiooni ootused kajastuvad ekspertide sõnul ka mingil hetkel võlakirjade hindades jõuliselt, kuna kui viskab inflatsiooni üles, siis turg eeldab, et intressimäärad võiksid samuti kerkida, ja see viib võlakirjade hinnad alla.

Geopoliitika mõjutab turge ainult siis, kui ta päriselt mõjutab

Koppel arutles, et geopoliitika mõjutab makromajanduslikke protsesse väga huvitavalt, kuna kui naftat tootvates riikides või nende läheduses midagi korraldatakse, siis see tekitab täiendavat volatiilsust.

Geopoliitilise riski hindamises ei ole keegi eriti hea ja seda näitas hästi Koppeli sõnul riskianalüütiku, tuntud autori ja endise börsikaupleja Nicholas Talebi uurimus. Taleb selgitas uurimuses välja, et geopoliitilise riski hindamises ei ole eriti head ei turud, kauplejad ega majandusanalüütikud. Nestor lisas, et geopoliitika mõjutab turge ainult siis, kui ta päriselt mõjutab, ehk kui sõda hakkab, siis viskab korraks nafta hinna üles, kuid see rahuneb mingi hetk uuesti maha.

Nestor arutles, et Eesti räägitakse palju sellest, et välisinvesteeringuid ei tule tulenevalt piirist idanaabriga ja kõrgest riskist, kuid numbrid näitavad, et välisinvesteeringud endiselt kasvavad siin riigis.

Aktsaiturgude vaates on tänane geopoliitiline olukord väga tugevalt mõjutanud kaitsetööstust, mille aktsiad on alates Venemaa pealetungi algusest kõvasti kasvanud. Samas Nestor lisas, et geopoliitilisi olukordi ette ennustada, kus see turge mõjutaks ja selle peale tehinguid teha, tundub asjatu lootus.

Fotode autorid: Mailis Vahenurm ja Simo Sepp.

Investor Toomase konverentsi korraldajad

Investeerimisklubi ja Investor Toomas

Lisaks

• Ühine ka investor Toomase Investeerimisklubiga, et olla osa Eesti informeerituimast investorkogukonnast: https://kampaania.aripaev.ee/investeerimisklubi/