Investor jagas, kuidas saavutas finantsvabaduse

Investor jagas, kuidas saavutas finantsvabaduse

Taasesitlusele tuleb Investeerimisfestivali 2024 suursündmusel peetud esitlus, kus investor ja ettevõtja Madis Pajo jagas ausalt ja vahetult oma teekonda rahalise kindluseni. Pajo sõnul ei ole jõukaks saamiseks vaja olla geenius ega sündida ärivaistuga – piisab töökusest, eesmärgikindlusest ja järjepidevusest. Esitluses tõi ta välja kolm sammu, mis on aidanud tal liikuda lihtsatest suvetöödest 18 000-eurose igakuise passiivse sissetulekuni: sissetuleku loomine, investeerimine ja suuremate eesmärkide seadmine. Kuidas on seotud kuldmune munev kana, miks tasub teha raskeid asju ja kuidas jõuda „merivähi tasemele“? Pajo lugu näitab, et edu ei sünni üleöö, kuid on kättevõidetav selge plaani ja õige mõtteviisiga.

Sa ei pea olema geenius, tark või isegi megaandekas, et jõukaks saada — piisab töökusest ja õigetest eesmärkidest, rääkis investor Madis Pajo InvesteerimisFestivalil.

Tema sõnul tuleks piltlikult osta endale kana, kes muneb iga kuu kuldmune. Mida see tähendab? Pajo on oma enda kogemuse põhjal sõnastanud kolm sammu, mis juhatavad järjepidevuse ja töökuse korral rahalise kindluseni.

Lühidalt öeldes: loo omale sissetulek, olgu selleks siis palgatöö või ettevõtlus, ja osta teenitud raha eest varasid, mis hakkavad sulle samuti sissetulekut tooma. Lõppeesmärk on, et need varad toovad sulle lõpuks kaks korda suuremat passiivset sissetulekut, kui on sinu igakuised kulutused.

Oluline on Pajo sõnul see, et ei mune ega kana tohi enne ära süüa, kui on tekkinud korralik varu munadest, millest saaks uusi kanu sündida.

Pajo jagas InvesteerimisFestivalil kolme sammu sisu enda kogemuse varal.

Sissetuleku eest hoolitsemine

Pajo on pärit väikesest kohast Raplamaalt ning juba varakult alustas ta suviti kooli kõrvalt töötamist — sai käed külge panna nii ehitusel abitöödega, kivide korjamisel kui ka laudade sorteerimisel saekaatris. Kuna selline töö oli tasustatud tunnitöö alusel, jõudis talle kohale, et ükskõik kui palju rabeleda, fikseeritud tunnitasuga rahaliselt rikkaks on väga raske saada. Tuleb leida teine tee.

Keskkooli majandustunnis aktsiamängu mängides tekkis arvamus, et just börs on see koht, kus lillegi liigutamata raha kontole tiksub. 17aastaselt ostis ta tollase buumi harjal oma esimesed aktsiad. Portfelli said valitud Olympic Entertainmenti, Tallinna Kaubamaja ja Tallinna Vee aktsiad.

“2006. aasta oli nagu 2021. aasta — ükskõik, mida sa ostad, kas tead midagi või ei tea, aga kõik läks püstloodis ülesse.”

Eduelamus sundis veel rohkem raha börsidele suunama ning selle tarbeks sai isegi vanematelt 2500 eurot laenatud. Raha kasvas jõudsalt ning algne summa sai peagi duubeldatud.

“Jõudis kätte 2007. aasta kevad, kus majandus hakkas jahenema. Minu kasum sulas kiiremini kui kevadine lumi Kanaaridel.” Alles siis jõudis Pajole kohale, et majandus on tsükliline ja aktsiad võivad ka langeda. “Investeerimine käib mingi loogika ja teadmiste alusel — mul on vaja end harida ja õppida,” jõudis Pajoni tõdemus.

Enese harimine

Pajo sättis sammud Tallinna Tehnikaülikooli poole, kus alustas ärikorralduse õpinguid. Börside poole ei julgenud ta mitu aastat vaadata. Raha nappis ning õppimiseks ja äraelamiseks oli vaja leida sissetulek.

Ülikooli kõrvalt sattus Pajo kaubanduskeskustes pensionifonde müüma. Müügiinimeseks Pajo ennast ei pidanud. Esimesi müügikatsetusi saatis hirm. Nägu punane peas ja kohtlane naeratus suul, said esimesed tehingud tehtud. Esimene leping sai sõlmitud kahe tütarlapsega. “Lihtsalt naeratasin ilusatele tüdrukutele ja arvasin, et järsku saangi niimoodi rikkaks,” rääkis Pajo naljatamisi.

Nädalavahetused möödusid töötades ning edu ei jäänud tulemata – varsti oli Pajo tiimijuht ning rahaga läks lahedamaks, kuigi üleliia palju seda siiski ei olnud. Vaja oli midagi enamat.

Sõbrad kutsusid teda USAsse raamatuid müüma. Soov saada ettevõtjaks tiksus tal kuklas, kuid algkapitali selleks ju polnud. Võimalus oma mugavustsooni piire kaugemale nihutada ning korraliku teenistuse unistus ookeani taga pani võimalusest kinni haarama.

Kui esimesed nädalad soovitud pudrumägesid kokku ei toonud, vilksas Pajol peast läbi ka loobumismõte. Isalt saadud soovitus alustatu alati lõpuni viia innustas jätkama ning esimese suve lõpus sai tasku pistetud üle keskmise teenistus.

“Õpi ja arenda ennast, mine mugavustsoonist välja ja tee raskeid asju,” võttis Pajo kokku teise sammu teel rahalise kindluse poole.

Suured eesmärgid ja selged tegevuskavad

Ambitsiooni noorel mehel jagus ning püstitatud sai kaks eesmärki: omada 25aastaselt 64 000eurost (miljon krooni – toim) investeerimisportfelli ning panna selleks iga kuu kõrvale vähemalt 50 protsenti sissetulekutest. Eesmärgi täitmiseks oli kolm aastat.

Raskelt tulnud teenistus — 4500 eurot – läks esimese ettevõtte loomiseks.

Peagi sai sõbraga koos asutatud müügile ja müügi õpetamisele suunatud ettevõte. “Mulle see madalate kulude filosoofia väga ei meeldinud, suunasin fookuse rohkem tulude suurendamisele,” rääkis Pajo.

Suvistes USA raamatumüügituurides oli Pajo rüganud end üheks parimaks tegijaks ning sissetulekud kasvasid juba kuuekohalisteks. Pärast suve Eestisse tagasi tulles läks teenitust alati 20–30 protsenti elamiseks, ülejäänu investeeringuteks.

Raha oli rohkem. Koos Jaak Roosaarega osteti esimene üürikorter kesklinnas. Muidugi andis see kohe ka õppetunni.

“Piltidelt vaatas vastu ilus korter — Veneetsia krohv seinas, veisenahkne vaip maas, lühtrid laes. Korter, mis korter!” Otsustada tuli kiiresti ning jah-sõna sai rutuga antud. Notaris tuli välja, et tegemist on kaasomandis mitteeluruumiga keldrikorrusel, millel pole ka kasutusluba. “Ostsime ära. Olime notaris nagu altari ees, kus küsitakse, kas jah või ei, võtad naiseks või mitte,” meenutas Pajo.

Tegutsemine on tema sõnul pool võitu ning hiljem õnnestus sellest objektist kasumiga väljuda.

Paar aastat hiljem ostis Pajo koos kolme sõbraga 17 mikrokorterit. Mõne aja pärast veel rohkemate sõpradega 36 korterit.

“Investeerisin üle kümne aasta 50–80 protsenti oma sissetulekutest ning kasvatasin oma vara.”

Pajo hoiab meeles ühe USA miljardäri õpetust – edu ja jõukuse alus on suuresti positiivne sisemonoloog. “Oluline on see, mida sa ütled iseendale, sest see paneb sind mõtlema ja tegutsema. Kui ütled endale halvasti, siis tegutsed ka vales suunas,” lausus ta.

Mitmekesine portfell

Praegu toodab Pajo portfell talle 18 000 eurot passiivset tulu kuus ning tema eesmärk on saada tootlust 12 protsenti aastas.

Pajo portfell on jaotatud nelja varaklassi vahel: kinnisvara 24%, tagatud laenud ja võlakirjad 20%, väärtpaberid ja ettevõtete osalused 20%, ligi 30% põllu- ja metsamaa. Ülejäänu on vaba raha, mis ootab põnevaid investeerimisvõimalusi.

Jaak Roosaare raamatus on välja toodud finantsvabaduse kolm taset. Pajo nimetab neid nii: makaronide tase, burgeri tase ja merivähi tase. Esimesel tasemel saavad passiivsetest tuludest kaetud vältimatud kulud, teisel tasemel kõik kulud ning kolmandal tasemel on investoril passiivseid tulusid kaks korda rohkem, kui kulusid. “Sa pead saama sinna lobster’i (merivähi – toim) tasemele, et hästi ära elada,” ütles Pajo.

Üks mõte oli Pajo ettekandes veel: tegelik jõukus on see, kui suudad järjest suuremat inimeste hulka mõjutada positiivselt heas suunas.

Madis Pajo teekaart:

• Loo endale hea sissetulek
• Hari ja õpi
• Sea eesmärke ja täida neid
• Jõua kiirelt 50% klubisse ja ole seal 10+ aastat
• Investeeri targalt ja võimalusel koos edukate inimestega

Fotode autorid: Mailis Vahenurm ja Simo Sepp.

Investor Toomase konverentsi korraldajad

Investeerimisklubi ja Investor Toomas

Lisaks

• Ühine ka investor Toomase Investeerimisklubiga, et olla osa Eesti informeerituimast investorkogukonnast: https://kampaania.aripaev.ee/investeerimisklubi/