Investorite tehingud luubi all: vanusega kasvab tootlus, kuid teatud piirini

Ühe tähelepanekuna tõi Sokk ka esile, et naised on üldiselt paremad investorid kui mehed. Samuti ei võida keskmine investor indeksit. Sokk märkis, et keskmine investor jääb üldjuhul indeksile alla või on umbes samas kohas, ning pigem on indeksiostjad võidus.

Swedbanki säästu- ja investeerimisteenuste osakonna juht Darius Gecevicius tõi Swedbanki klientide puhul esile, et seal on näha suurt usku üksikaktsiatesse ning head oskusi riskide hajutamiseks. Siiski paistab silma, et inimesed jälgivad liiga palju sotsiaalmeediat ja teevad selle põhjal tehinguid. Selleks peab olema kogemus, et osata filtreerida, mida ja kust allikast loetakse.

Nooremad investorid proovivad igasuguseid „rakette“ püüda, mis tegelikult on liiga riskantsed, ning tuleks jääda oma plaanidele kindlaks. Kindlasti peaks läbi mõtlema oma strateegia ning selle, kas oled pigem dividendiinvestor või kasvuinvestor, soovitas Gecevicius.

Suurimatest vigadest rääkides tõi LHV investeerimisteenuste juht Sander Pikkel esile 2021. aasta, mil pensioniraha kontodele jõudis. „Sajandi diil oli nende jaoks, kes alustasid investeerimist enne pensionireformi,“ rääkis Pikkel. Kaks kõige suurema käibega päeva Balti börsil olid siis, kui pensioniraha välja maksti. Mitmed nendel päevadel ostetud aktsiad ei ole samale tasemele tagasi jõudnud. Seal oli näha buumi ilminguid, kui kõik jooksid ühte kohta kokku.

Samas ei ole LHV klientide puhul näha klassikalisi paanikamüüke. Pikkel lisas, et investeeritud raha võetakse kohati küll välja, kuid turukorrektsioonide ajal ei ole paanikas väljumist ning pigem kasutatakse neid võimalusi ära. Seda soovitas Pikkel ka teistele investoritele: kui tuleb väike langus aktsias, aga tees veel kehtib, siis ei tasu hobuseid vahetama hakata.

USA tehnoloogiale pole alternatiivi

Tehnoloogiasse investeerimisest rääkides tõi Sokk esile, et kui investor on tehnoloogiausku, siis pole palju valikut peale USA, kuna Euroopa tehnoloogiafirmad on tema sõnul igavad. Näitena tõi ta SAP-i, mis on küll kõige edukam ettevõte, aga ei ole väga äge. USA suurtes tehnoloogiafirmades näeb Sokk unikaalset võimalust investeerida uude tehnoloogiasse, kuid see tähendab ka seda, et investor peaks olema valmis võtma pikaajalise vaatega kõrgemat riski.

Krüpto puhul tõi Sokk esile, et see on täiesti teistmoodi instrument. Kui aktsiaid ostetakse ja müüakse, siis Soku sõnul krüptot ainult ostetakse, mis on tema hinnangul veider ja käitub hoopis teistmoodi. Krüpto osakaal on tõusnud nende investorite portfellides, kes seda omavad, kahe aastaga 10% juurest 20–25% juurde. Darius lisas, et samas tasuks praegu krüptoga olla väga ettevaatlik.

Tehnoloogiasse investeerimise kõrval on suur potentsiaal ka uute tehnoloogiate kasutamises, leidis Gecevicius. Sokk täiendas, et AI muudab lähiaastatel seda, kuidas asjad käivad. Näitena tõi ta, kuidas nad ehitasid tehisintellektil baseeruva lahenduse ühe kuuga – see hoiab tervishoiusektoris inimtööjõudu kokku ja raha liigub Soku sõnul selliste lahenduste poole.

Pikkel rääkis ka investori vaatest: tänaseks on tehisintellekti mudelid juba nii heaks läinud, et need aitavad päris palju musta tööd ära teha. Investor peab lõpuks ise otsuseni jõudma ja AI ei ole mingi võluvits, aga see aitab selekteerida ja teeb suure osa taustatööst ära.

Erinevate õppetundide ja halbade harjumuste kõrval on aga Soku sõnul kõige suurem probleem see, et enamus eestlasi ikkagi ei investeeri. Ta lisas, et kui iga festivalil olnud inimene tooks järgmisel aastal viis inimest investeerima, oleksime päris kiiresti heas kohas. Suurimaks probleemiks peab Sokk aga seda, et inimestel on üldiselt vaid pooleteise kuu jagu vaba raha.

Festivali korraldajad

Investeerimisklubi ja Investor Toomas

Lisaks

• Ühine ka investor Toomase Investeerimisklubiga, et olla osa Eesti informeerituimast investorkogukonnast: https://kampaania.aripaev.ee/investeerimisklubi/