Postitatud

INVESTEERIMISVIGADE TOP. Kolm kõige olulisemat investeerimisviga

Kristi Saare avaldas oma investeerimisvead ja õpetas neid vältima

Taasesitamisel on suursündmusel Investor Toomase konverents 2026 toimunud esitlus, kus investor Kristi Saare avaldas kolm suurt investeerimisviga, millega ta ise ning paljud teised investorid on raha kaotanud.

Sellest ja paljust muust saad kuulda ja vaadata lähemalt podcastis või videos.

Järgneb kokkuvõte Kristi Saare esinemisest, mille on kirja pannud Heli Künnapas.

“Investeerimisvigadest räägitakse tihti pinnapealselt. Öeldakse, et hajuta riske ja portfelli. Mis on aga see risk, mida sa maandad? Kust see pauk tegelikkuses tuleb?” tõi Saare välja paljude investorite reaalse olukorra.

Saare sõnul võib vaadata üksikuid investeeringuid ja mõelda, kust võiks tootlus tulla, kuid pikaajalises plaanis on portfelli ehitamisel suured mõjutegurid suured strateegilised otsused.

Suurimad investeerimisvead on Saare sõnul järgmised:

1. Juriidiline risk

Juriidikaga puutuvad kõik investorid kokku isegi juba erinevate portaalide puhul, kuna kõigil lehtedel on oma kasutajatingimused. Pikemad lepingud ootavad neid, kes soovivad mõnda börsivälisesse instrumenti või idufirmasse panustada.

“Reaalsus on see, et isegi kui me kõik tahaksime kogu dokumentatsiooni läbi töötada, siis minul sellist aega ei ole. Ma ei tea, kuidas teil on,” ütles Saare.

Juriidika saab tema sõnul oluliseks siis, kui asi läheb hapuks. “Siis tekib küsimus, et kes vastutab, kes on süüdi, kellele makstakse midagi tagasi ja mis järjekorras,” tõi Saare välja.

Nii võivadki investorid ennast heal juhul avastada olukorrast, et need asjad olid kõik lepingus kirjas. Halvemal juhul aga võidakse avastada, et stsenaariumit, et asjad lähevad halvasti, lihtsalt ei olnudki kusagil fikseeritud.

“See on koht, kus näen nii enda kui ka teiste investorite portfellides, et need on kohad, kust tulevad suured kaotused. Miinus 100% tuleb ikka selliste suurte juriidilise mõjuga riskide realiseerumisest,” ütles Saare.

Tema hinnangul on see koht, kus klassikalisest soovitusest “hajuta oma portfelli“ on päriselt kasu. Juriidilist riski on nimelt ise laualt raske ära võtta. ”Seda saab teha vaid nii, et sa ei investeeri ühtegi investeeringusse, kus on taga selline juriidika.“

Saare sõnul on tootluse suurus üks teema, kuid pikas plaanis mõjutab portfelli rohkem, kuskohast tulevad suured kaotused. “Kõige suurem tõenäosus suurteks kaotusteks on ikkagi mingisuguse juriidilise nüansiga.”

2. Likviidsusrisk

Saare sõnul jäävad paljudel suurepärased investeerimisvõimalused kasutamata likviidsusriski pärast ehk et ei ole lihtsalt vaba raha.

“Kahjuks häid investeerimisvõimalusi ei huvita, et millisel kuupäeval on sinu palgapäev ja kas parajasti likviidsete vahenditega on hästi või mitte,” nentis Saare.

Tema sõnul on viimasel ajal ka trend, et investeerimispakkumised tulevad suhteliselt väikeste etteteatamise tähtaegadega. Likviidsusriski saab Saare sõnul ennetada nii:

1) arendad enesedistsipliini ja päriselt hoiad mingi osa rahast kontol, näiteks võid paika panna, et kas 3% või 5% portfellist ongi rahana kontol.

2) vaatad oma portfelli sellest vaatenurgast, kui palju see püsivalt rahavoogu toodab – järjepidev rahavoog annab siis mingi kindluse, et kui tuleb hea pakkumine, siis on portfellis raha, mida kasutada.

3) kõige lihtsam viis likviidsusriski vältimiseks on aga investeerimiseks raha mujalt juurde teenida.

“Väga tihti tekib likviidsusrisk siis, kui midagi ootamatut juhtub sinu eraisiku rahaasjades, näiteks lahutus või mingi terviseprobleem,” tõi Saare välja. “Tihti mõeldakse, et kui on vaja, siis ma müün portfellist oma asjad ära. See tähendab aga, et aeg-ajalt peaks oma portfelli vaatama sellise pilguga, et kui sul on päriselt vaja portfellist suur summa kätte saada, siis mida sa päriselt saad müüa ja millise hinnaga.”

Muudest investeeringutest raha välja võtmise strateegia osas lisas Saare, et tänapäeva maailmas kipuvad eriti jaeinvestorile kättesaadavad instrumendid suhteliselt sarnaselt liikuma. “Samal ajal kui väärismetallid on tipus, kipub olema börs tipus. Eelmisel aastal tariifide ajal kukkusid börsid ja investorid mõtlesid, et nüüd ma hakkan ostma ja lähen müün võlakirjad ära, aga siis olid need võlakirjad samamoodi kukkunud,” ütles Saare.

3. Matemaatikaoskus

Saare kogemus on, et paljud inimesed räägivad investeerimisest, aga kui küsid, kui suur oli täpne tootlus, siis väga tihti inimesed avastavad arvutama hakates, et mõnigi investeering pole üldse rohelises ehk kasumlik.

“See on hea näide riskist, mis ületab kõiki varaklasse ja peegeldab seda, kuidas inimesed fundamentaalselt oma portfelle juhivad,” ütles ta.

Saare kuulub investorite hulka, kes esimestel aastatel Excelisse tabeleid tegi, kuid see on vaevaline ja nõuab tegelemist. “Nende investorite hulk, kes võtavad kohe mingi tabeli lahti ja teavad, mis nende portfellis toimub, on väga väike,” kinnitas ta.

Saare hinnangul on probleem selles, et kui sa ei tea, mis su portfellis toimub, siis sa ei taba neid investeeringuid, kust su raha merre jookseb ja sa ei tea ka, millised on päriselt investeeringud, kuhu on mõistlik panustada.

Tootluse arvutamine pole investoritele lihtsaks tehtud, kuid veel rohkem probleem eksisteerib Saare sõnul instrumentidega, millel konkreetset numbrit ei ole. Ühe näitena tõi ta välja kinnisvarainvestorid.

“Kiidetakse küll, et nad on tublid ja ratsionaalsed ja see sein, mida silitada, on päris asi. Kinnisvarainvestorite suurim tootluse arvutamise probleem on aga, et nad arvutavad, et nende aja väärtus on null. Tegelikult see seda ju loomulikult ei ole.”

Olulised on strateegilised otsused

“Minu kogemus on, et sellest hetkest, kui sa päriselt hakkad portfelli täpset tootlust arvutama, siis tootlus tõuseb puhtalt sellepärast, et sa pead ise ausalt otsa vaatama sellele, mis seal toimub,” ütles Saare.

Ta kinnitas, et võimalikult täpne tootluse arvutamine muudab otsuste kvaliteeti kõigi varaklasside lõikes. Lisaks kordas Saare, et üksikute investeeringute tootluse vaatamise asemel on portfelli ehitamisel suured mõjutegurid suured strateegilised otsused.

“Loodan, et see, et ma täna oma investeerimisvigadest rääkisin, aitab teil neid ühe korra vähem teha,” ütles Saare.

Foto autor: Liis Treimann.

Investor Toomase konverents 2027

• Investor Toomase konverentsi korraldab Äripäeva loodud investor Toomas.
• Investor Toomase konverents 2027 toimub 23. jaanuaril Kultuurikatlas.
• Konverents toob kokku ligi 1000 investeerimishuvilist ja on sellega Baltikumi suurim investeerimiskonverents.
• Juttu tuleb aktsiatesse investeerimisest, investeerimisvigadest, ettevõtlusest, kinnisvarast, maailma majanduse hetkeseisust ja paljust muust.
• Konverentsil kuulutatakse traditsiooniliselt välja aasta investor ja investeerimistegu.
• Konverentsi aitavad korraldada LHV, SEB, Auroom, Everaus, Hüpoteeklaen, Coolbet, Wandoo, Textmagic, EfTEN United Property Fund, EfTEN Real Estate Fund, Nasdaq, Signet Bank, A.Le Coq, Õhtuleht, Evernord, BMW, Stellar, Akola Group jpt.

Investor Toomase konverents 2027 ESINEJAD, PROGRAMM ja PILETID 👉 investortoomas.ee

Investor Toomase konverentsi korraldajad

Investeerimisklubi ja Investor Toomas

Lisaks

Telli teavitus uutest postitustest
Loading
Teadlike investorite kogukond
Investeerimisklubi Exceli tööriistad