Tehisintellekti arengut ei pea ta millekski, mille vastu oleks mõistlik võidelda. Progressi peatamine on äärmiselt keeruline, sest kui mingi tehnoloogia teeb kusagil elu paremaks, leiab see lõpuks tee kasutusse sõltumata vastuseisust. Inimkonna lõpp ei ole aga tehisintellekti juures keskne hirm, pigem näeb Lõhmus seda paratamatu ja huvitava arenguna, mille puhul tasub olla progressi poolel.

Samas kasutab Lõhmus tehisaru igapäevaselt pigem taustal kui nähtava imelahendusena. Tema jaoks on selle tehnoloogia puhul tegu justkui vahekihiga, mis muudab tegevused lihtsamaks. Näiteks häälkäskluste tõlkimine maksekorraldusteks või info kiire struktureerimine.

Vestluses jõuti kiiresti ka krüpto ja detsentraliseeritud finantslahendusteni. Lõhmus selgitas, et juba praegu on krüptomaailmas võimalik teha sisuliselt samu asju, mida pankade kaudu. Sealhulgas kaubelda erinevate varadega, võtta laenu ja liigutada raha ilma klassikalise pangasüsteemita. Oluline ei ole tema jaoks niivõrd krüptovaluuta kui spekulatiivne instrument, vaid tehnoloogia selle taga. Eriti stablecoin’id ja nutilepingud, mis võimaldavad finantstooteid ehitada viisil, kus inimlik sekkumine on minimaalne.

Tema hinnangul on pankade roll tulevikus pigem sillaks traditsioonilise ja uue finantsmaailma vahel. Pangad on reguleeritud ja kaitstud, mis teeb nad aeglaseks, samas kui uued lahendused on märksa efektiivsemad. Lõhmus tõmbas paralleeli Kodakuga, mis leiutas digikaamera, kuid jäi ise arengule jalgu. Ta ei välistanud, et finantssektor seisab sarnase pikaajalise murdepunkti ees.

Raha defineeris Lõhmus nii: “Raha on nagu külmutatud inimtöö. Paraku on nii, et näita inimesele raha ja tavaliselt hakkab ta tööle.”