Postitatud

SEB vanemanalüütik: sellist ebakindlust pole olnud vähemalt 30 aastat

SEB vanemanalüütik: sellist ebakindlust pole olnud vähemalt 30 aastat

SEB panga peaanalüütik Johan Javeus tõi tänavu InvesteerimisFestivalil esinedes välja probleemid, millega seisavad silmitsi maailmamajandus ja turud. Kuid hoolimata suurenenud ebakindlusest juhtis ta tähelepanu ka ühele heale uudisele.

Javeuse sõnul oleme viimase kolme aastakümne jooksul, mil ta turgudega töötanud on, praegu tunnistajaks suurimale ebakindlusele.

Olukorda raskendab asjaolu, et potentsiaalsed riskid tulenevad kolmest erinevast allikast: majandustsükli aeglustumisest, tehnoloogiasektori mullist ja uuest maailmakorrast.

Maailmakorra muutus on haruldane nähtus. “Viimane kord oli see minu meelest 90ndatel, kui langes Berliini müür ja Balti riigid said iseseisvaks. Kuid see oli positiivne muutus, mis tugevdas globaliseerumist, mis oli turgudele väga hea,” ütles Javeus, märkides, et täna on need muutused negatiivsed, suureneb protektsionism.

Sellest ja paljust muust saad kuulda ja vaadata lähemalt juba podcastis või videos. 

Loe edasi: SEB vanemanalüütik: sellist ebakindlust pole olnud vähemalt 30 aastat

Postitatud

Kas pikaajaline üüriäri Eestis on surnud?

Kas pikaajaline üüriäri Eestis on surnud?

 

Tartus tegutsev kinnisvarainvestor Ergo Mõttus jagas InvesteerimisFestivalil oma edu võtit, kuidas ta on jõudnud 350 kinnisvaraobjektini, ja rääkis, kuidas tema portfell viimastel kuudel plahvatuslikult kasvas.

Mõttus alustas kinnisvarasektoris üle 20 aasta tagasi. Seda perioodi meenutades tõdes investor, et siis oli ainult üks laenupakkuja ning ka siis tundus kinnisvara kogu aeg kallis. Seega soovitas Mõttus kinnisvarasse investeerimisega alustada kohe.

Esmalt soovitas ta ajada omakapital kokku korterite flippimisega. Ta ise tegi seda umbes kolm aastat ning kui tegutsema hakkas 2001. aastal, siis esimese kodulaenu võttis ta 2005. aastal, kui pani korteri pikaajalisele üürile. Sama mõtet soovitas ta ka oma tennisetreenerile, kes on kahekümnendates ja juba flippimisega ajanud kokku 100 000eurose omakapitali. Peamine põhjus on see, et flippimisega saab omakapitali kiiremini kasvatada, kuid ei saa osa pikaajalisest hindade kasvust ja rahavoost.

Esimesest kodulaenuga ostetud korterist rääkides avaldas ta, et seal näeb ta põhjust, miks investeerida kinnisvarasse. Ta tõi näite, et võttis pensionisamba välja ja sai sealt 15 000 eurot, kuid esimene kodulaenuga korter oli väärt 200 000 eurot. “Tasub panna raha kinnisvarasse,” kiitis Mõttus.

Sellest ja paljust muust saad kuulda ja vaadata lähemalt juba podcastis või videos. 
Loe edasi: Kas pikaajaline üüriäri Eestis on surnud?

Postitatud

Eestlaste kinnisvararänne: miks viiakse raha kodumaalt hoopis Balile ja Hispaaniasse?

Eestlaste kinnisvararänne: miks viiakse raha kodumaalt hoopis Balile ja Hispaaniasse?

 

Huvi osta kinnisvara välismaal tundub olevat järjest suurem, rääkis kinnisvaramaakler ja InvesteerimisFestivalil vestlusringi modereerinud Algis Liblik.

Liblik ise on kokku puutunud klientidega, kes soovivad oma Eesti kinnisvaraportfelle likvideerida ja suunata raha välismaale. Mõned müüvad maha ka oma kodud.

Kas teised kinnisvaraäri ajajad on täheldanud sama?

Kinnisvarainvestor Gretel Kutan nentis, et eestlastel on alati olnud huvi Hispaania kinnisvara vastu ja dramaatilist huvi suurenemist pole otseselt märgata. Tema ise kolis Hispaaniasse 2006. aastal pärast kooli lõpuaktust ja on praeguseks seal ligi kaheksateist aastat tegelenud üürikinnisvaraga ja flippimisega. „Ma vaatan alati, et korter sobiks peale flippi ka üürile anda, siis on riskid väiksemad, kui näiteks turg miskipärast eriti ei toimi ja ei saa peale flippi korterit maha müüa,“ rääkis Kutan.

Sellest ja paljust muust saad kuulda ja vaadata lähemalt juba podcastis või videos. 

Loe edasi: Eestlaste kinnisvararänne: miks viiakse raha kodumaalt hoopis Balile ja Hispaaniasse?

Postitatud

Pankrotist börsiettevõtteni: Janar Muttiku valus-võidukas teekond

Pankrotist börsiettevõtteni: Janar Muttiku valus-võidukas teekond

 

Ettevõtja ja kinnisvarainvestor Janar Muttik rääkis InvesteerimisFestivalil ausalt teemast, millest tavaliselt rääkida ei julgeta – läbikukkumisest äritegemisel ja pankrotistumisest. Ta tõi karmide kogemuste taustal esile ka võtmetegurid, mis aitavad auku kukkunud inimesel taas jalule tõusta.

1999. aastal Tartu Ülikooli minnes oli Muttikul suur kihk kohe mingit äri kooli kõrvalt tegema hakata. Päris kohe ettevõtlusesse ta siiski veel ei hüpanud, vaid töötas kolm kuud ehitusel. See kogemus näitas noormehele, et nii kolleegid, kui ka ülemused mõtlevad hoopis teistmoodi kui tema. Palgatööl ta oma elu jooksul rohkem käinud ei olegi. Ülikooli ajal tuli Muttikul selge mõistmine, et tuleb hakata oma äri tegema.

Esimene äri 2001. aastal oli roosikasvatus, tulenevalt Muttiku kodusest aianduslikust taustast väikses Elva linnakeses. Kestis see siiski vaid paar aastat ja lõpuks pakkis ta äri kokku ja jagas viimased roosid lihtsalt laiali. „Ma olin Elva kõige kõvem kutt, sest mul oli ämber roosidega, mida ma oma vana panniga linna peal ringi vedasin ja naistele kinkisin,“ naljatas ta.

Järgmisena hakkas ta tegelema teedeehitusega ja tegi ka paar eramaja. Et toona 2004-2007. a oli majanduskasvu kõrgaeg, siis hakkas ehitusäri kiirelt hoogu üles võtma. Sai ka laenu võetud. „2008 aasta lõpuks oli mul üle viiekümne töötaja ja käivet üle kümne miljoni.

Sellest ja paljust muust saad kuulda ja vaadata lähemalt juba podcastis või videos. 

Loe edasi: Pankrotist börsiettevõtteni: Janar Muttiku valus-võidukas teekond