Autor: Annaliis Heinla

Asukoht, asukoht, asukoht! Peotäis kinnisvarasse investeerimise kuldreegleid

“Ära mune! Osta ära ja siis mõtle, kust see raha tuleb.” Kriisidest kõikuma löönud ja mõõnadega tagasi 2019. aastasse jõudnud kinnisvaraturul tasub investorite sõnul alustada huvilistel – nagu ikka – kohe.

“Kui oli koroona, oli kõigil pea laiali otsas, et mis saama hakkab. Sellist ülemaailmset lockdown´i polnud keegi näinud,” meenutas Uus Maa Pro üks kaasjuhtidest Martin Vendla InvesteerimisFestivalil kinnisvara hetkeolukorras rääkival arutelul.

Koroonale järgnes Eestis kinnisvarabuum, sõnas ta. Sellele omakorda energiakriis ja siis sõda. Täiemahulise sõja algul hakkasid kinnisvarahinnad langema. “Näen, et praegu oleme jõudnud teatava stabiilsuseni. Mul on tunne, et tehingute aktiivsuse ja stabiilsusega oleme jõudnud 2019.aasta turgu tagasi.”

Hispaanias tegutsev kinnisvarainvestor Gerdi Arst kinnitas, et päikeseriigis on praegu väga aktiivne ja kasvav turg. “Eelmisel aastal kasvasid meie piirkonnas hinnad keskmiselt 15%, selleks aastaks prognoositakse kasvuks 10% või natuke peale,” ütles ta. Arst loodab aga hindade stabiliseerumist, sest väga kiire kasv ei ole ka hea.

Sellest ja paljust muust saad kuulda ja vaadata lähemalt juba podcastis või videos. 

Elu pärast tippsporti: jalgratturi aitasid investoriks kolm sihikindlat aastat

Tippsportlase karjäär on intensiivne ja pühendumust nõudev teekond, mis harva kestab elu lõpuni. Mida teha aga siis, kui aastatepikkune treening, võistlused ja pidev eneseületus saavad ühel päeval läbi?

Endine professionaalne jalgrattasportlane Tanel Kangert hakkas ettevõtjaks ja investoriks.

Profisportlase karjääri jooksul on sissetulek sageli ebavõrdselt jaotunud, lepingud lühiajalised, kirjeldas Kangert investeerimisfestivalil. “Alguses teed endale nime, noorsportlane suuri lepinguid ei saa,” selgitas Kangert. Alles aastatepikkuse tööga on võimalik välja teenida paremaid lepinguid, mis harva kestavad üle paari-kolme aasta.

Kogu see teadmatus ja vajadus pidevalt oma karjääri planeerimisega tegeleda motiveeris Kangertit otsima stabiilsust ka väljaspool sporti.

“Iga kuu kindel summa kolm aastat järjest investeerida. Ma arvan, et see oli üks parimaid otsuseid,“ lausus ta. See sihikindel lähenemine aitas tal enda sõnul luua kindla finantsbaasi.

Spordi ja investeerimise vahel on Kangerti sõnul üks oluline sarnasus, kui tahta mõlemat hästi teha – järjepidevus. Nagu treeningplaan, mis tuleb 100% täita, on ka investeerimisel oluline distsipliin. Investor meenutas oma sportlaseaega: “Mina olin täpselt sõdur, mul tuli trenn, ma tegin selle ära. Väga palju tol hetkel ma kaasa ei mõelnud.” Selline distsipliin on talle enda sõnul kasuks tulnud ka finantsmaailmas.

Sellest ja paljust muust saad kuulda ja vaadata lähemalt juba podcastis või videos. 

“Passiivne investeerimine see küll ei ole,” ütles kinnisvaralaval flippimise kogemusi jaganud ettevõtja Aleksei Oleinik. “See on väga aktiivne tegevus. Kui tahad seda suuremalt teha, siis peab meeskond taga olema.”

Kinnisvarainvestor Julia Kangro kinnitas omalt poolt, et sebimist on selles valdkonnas palju. “Minul on hobist välja kasvanud ettevõtlus. Reeglina mõeldakse, et flippimine on seotud ehitusega, kuid tegelikult on see lai valdkond, mida pead haldama – protsess algab objekti ostmisest ning lõppeb objekti müügiga,” selgitas ta.

Sellest ja paljust muust saad kuulda ja vaadata lähemalt juba podcastis või videos.

Intervjuu viisid läbi Kinnisvarajuttude podcast´i saatejuhid Algis Liblik ja Siim Semiskar.