Kristjan Liivamägi kolm salanippi, kuidas olla turu keskmisest parem investor

Kristjan Liivamägi kolm salanippi, kuidas olla turu keskmisest parem investor

Taasesitusele tuleb Investor Toomase konverents 2025 suursündmusel toimunud esinemine, kus aasta investor 2022, majandusteadlane, investor ja raamatute autor Kristjan Liivamägi rääkis erinevatest finantsturgude ebaefektiivsustest, mis esinevad aktsiate esmasel avalikul pakkumisel, aktsiasplittide, insaiderite tehingute ja ettevõtte majandustulemuste teatamisel.

Investor Kristjan Liivamägi avas investor Toomase konverentsil oma ettekande provokatiivse küsimusega: kas pikaajaliselt on võimalik turu keskmist tootlust ületada?

Efektiivsete turgude hüpoteesi järgi poleks see justkui võimalik – kõrgemat tootlust saab vaid suuremat riski võttes.

„Pikaajaliselt ei ole võimalik ühel ja samal investoril kõrgemat riski võtmata teenida finantsturgude keskmisest kõrgemat tootlust,“ ütles juba seitsmendat korda konverentsi laval ettekannet pidanud majandusteadlane ja investor Kristjan Liivamägi.

Kuid 19 aastat finantsturgudel tegutsenud investor tunnistas, et on üritanud eristuda massist ja tegutsenud vastupidiselt ka oma abikaasa mõttele panna raha indeksitesse. Ta jagas kolme strateegiat, mis võivad vähemalt teoorias aidata saavutada pikaajaliselt turu keskmisest kõrgemat tootlust.

IPOd ehk lühiajaline lihtne raha

Esimene strateegia põhineb aktsiate esmaste avalike pakkumiste ehk IPOde dünaamikal. Empiirilised uuringud väidavad, et lühiajaliselt – esimeste kuude jooksul pärast IPOt – võib aktsiate tootlus ületada turuindeksit keskmiselt 20 protsendipunktiga. Kuid pikaajaliselt jäävad need samad aktsiad turuindeksi tootlusele alla isegi 30 protsendipunkti võrra.

Liivamägi selgitas, et lühiajaline kõrgem tootlus on eelkõige seotud sellega, et ettevõte annab väikese allahindluse, et meelitada uusi investoreid investeerima ja seeläbi kaasata rohkem raha ja suuremat investorite baasi. IPOde pikaajaline tootlus kannatab aga ka sellepärast, et IPOd viiakse sageli läbi kuumal turul, kus optimistlikud investorid ajavad aktsiate hindu üles, unustades ettevõtte fundamentaalse väärtuse. „See on kõige parem aeg aktsiate börsile viimiseks. Siis investorid ei räägi mitte väärtusest, vaid räägivad sellest, kas neid aktsiaid üldse kätte saab,“ lisas Liivamägi.

„2020–2021 IPOdroom Tallinna börsil tõi täpselt sama tulemuse: lühiajaliselt oli tootlus positiivne, kuid pikaajaliselt negatiivne,” tõdes Liivamägi. Ta tõi näiteid ka oma portfellist. Näiteks Bercman Technologies oli 14-kordselt ülemärgitud – Liivamägi sai 6500eurose soovitud investeeringu asemel vaid 400 euro eest aktsiaid. Esimese päeva tootlus oli küll 220%, kuid väikese investeeritud summa tõttu jäi mõju portfellile ebaoluliseks.

„Nii et kahjuks nii lihtne see strateegia ka ei ole, et osalen IPOdes, panen raha igale poole sisse ja kuu aja pärast võtan välja ning ütlen that’s how you do it. Kahjuks ei saa,“ lõpetas ta.

Insaiderite kopeerimine

Teine strateegia tugineb insaiderite, näiteks ettevõtete juhtide ja suuromanike, tehingutele. Empiiriliste uuringute järgi on nende tehingute jäljendamine toonud 5–6 protsendipunkti võrra kõrgema tootluse kui turuindeks.

„Põhjus ei peitu selles, et insaiderid ajastavad tehinguid paremini, teavad teist midagi rohkem ja suudavad teha alati paremaid optimaalsemad otsuseid kui tavainvestor,” märkis Liivamägi. „Nende tegevus mõjutab turgu käitumuslikult – investorid kipuvad insaidereid jäljendama, suurendades sellega nõudlust ja aktsia hinda.”

Liivamägi tutvustas ka üht börsil kaubeldavat fondi, mis rakendas seda strateegiat ja ületas oma eksisteerimise jooksul S&P 500 tootlust 58 protsendipunktiga.

Split ja inimloomus

Kolmas strateegia põhineb aktsiate split’ide käitumuslikul mõjul. Kuigi split ei muuda ettevõtte fundamentaalset väärtust, reageerivad investorid sellele positiivselt.

„Akadeemiline teooria väidab, et aktsia split’id pakuvad natuke üle kolme protsendipunkti kõrgemat tootlust võrreldes turu indeksitega ja seda siis perioodil, mil split välja kuulutati kuni päriselt selle split’i toimumiseni,“ seletas Liivamägi.
Näiteks LHV teatas 2022. aastal aktsiate split’ist 10:1, mille järel ettevõtte turuväärtus tõusis kahe päevaga 20%. „Naljaga pooleks võiks öelda, et paarsada miljonit mitte millestki,“ ütles ta.

„Majanduslik loogika ütleb, et split’i mõju peaks olema neutraalne, kuid inimloomus töötab teisiti,” selgitas Liivamägi. „Investorite nõudlus suureneb ja tõstab hinda, kuigi midagi fundamentaalset pole muutunud.”

Ajasta, mis sa ajastad, lõpuks…

Ettekande lõpetuseks rõhutas Liivamägi, et statistiliselt jääb 90% investoritest pikaajaliselt turu keskmisele alla, isegi riskiga korrigeeritult. “Keskmise investori tootlus viimase 20 aasta jooksul oli 3,6%, võrreldes S&P 500 indeksi 10% tootlusega,” viitas ta uuringutele.

Ta võttis kokku: „Ajasta, mida sa ajastad, pikaajalise tootluse saladus peitub distsiplineeritud ja hajutatud investeerimises. Jah, strateegiad võivad töötada teatud tingimustel, kuid enamikule investoritest on indeksifondid parim valik.”
„Küsimus ei ole selles, kuidas turgu võita, vaid kuidas nautida stabiilsust ja rahulikku hommikusööki perega,” lõpetas Liivamägi.

Fotode autor Raul Mee.

Investor Toomase konverentsi korraldajad

Investeerimisklubi ja Investor Toomas

Lisaks

• Ühine ka investor Toomase Investeerimisklubiga, et olla osa Eesti informeerituimast investorkogukonnast: https://kampaania.aripaev.ee/investeerimisklubi/