Euribor, kinnisvaraturg ja sõda ‒ ekspertide praktilised soovitused

Euribor, kinnisvaraturg ja sõda ‒ ekspertide praktilised soovitused

Taasesitusele tuleb Investor Toomase konverents 2025 suursündmusel toimunud esinemine, kus investor ja Bigbank Eesti juht Jonna Pechter, julgeolekuekspert Rainer Saks, EfTEN Capitali tegevjuht Kristjan Tamla ning Liveni tegevjuht Andero Laur andsid praktilisi soovitusi, kuidas euribor, kinnisvaraturg ja sõda 2025. aastat mõjutavad ning kuidas tulla võimalike uute arengutega edukalt toime.

„Mina ostsin kolm aastat tagasi maja Saaremaale ja väga ei kahetse,“ tõi julgeolekuekspert Rainer Saks isiklikust elust näite arutelus, mis lahkas investor Toomase konverentsil sõja, euribori ja kinnisvara omavahelisi seoseid.

Bigbank Eesti juht ja investor Jonna Pechter tõi välja, et kõige suurema tõenäosusega euribor sel aastal siiski langeb, ei tea ainult seda, millise tempoga. Ta ütles, et intressimäära muutused on seotud inflatsiooninumbritega jaanuaris-veebruaris, ja viitas Euroopa Keskpanga sõnumile, et tänavu võib ees oodata kuni neli intressilangetust. Samas kinnitas ta, et lõplik otsus sõltub eeskätt inflatsioonist: „Kui nüüd esimeste kuude inflatsioon jääb umbes 2% juurde, siis võib euribor suve jooksul jõuda 2% ringi või veidi madalamale. Kui aga hinnakasv püsib 2,7–2,8% juures, siis kukub euribor aeglasemalt.“

Liveni tegevjuht Andero Laur tõi esile hoopis teise vaatenurga: „Kui plaanite osta kinnisvara kas investeeringuks või endale elamiseks, pole tegelikult suurt vahet, kas euribor on protsendi võrra kõrgem või madalam. Kui see tõuseb, siis suure tõenäosusega kasvab ka kinnisvara väärtus. Kui see langeb, jääb ostjale madalama kuumakse tõttu rohkem vahendeid kätte.“

Eften Capitali tegevjuht Kristjan Tamla leidis, et alanud aasta võib aktsiaturgudel kujuneda üheks parimaks just ärikinnisvara sektorile. „Meie 150 miljoni euro suuruse laenukoormuse juures tähendab euribori langus otseselt suuremat dividendivõimekust. Kui euribor jõuab aasta lõpuks 2% kanti, on see investoritele puhtalt täiendavat dividendi 3 miljonit eurot.”

Sõja mõju majanduskeskkonnale

„Mina ostsin kolm aastat tagasi maja Saaremaale ja väga ei kahetse. Mina Eesti julgeoleku pärast ei muretse ja kui keegi tuleb seda väitma, siis öelge, et ta on rumal,“ sõnas julgeolekuekspert Rainer Saks. Rohkem näeb ta ebameeldivat trendi praegusel ajal Euroopa poliitikute seas, kus kerkivad esile kujud, kes ei tohiks kerkida.

„Venemaal on viimased kaks aastat läinud väga kehvasti ja see aasta läheb veel halvemini. Ukrainal aga ei ole valikut, nad võitlevad ellujäämise eest ja neile ei ole mõtet peale suruda sellist halba rahu,“ ütles Saks.

Siiski loodab Saks, et kui protsessi osatakse juhtida, siis võib sõja pidamises tekkida paus, kuid seda pole võimalik ette ennustada. „Kui Ukraina saab näiteks aasta keskpaigaks teatud liiki vajalikku relvastust, siis oleks Venemaal palju suurem motivatsioon seda sõda lõpetada. Seda on aga võimatu ennustada, sest otsustajaid on liiga palju: Kiievis, Moskvas, Washingtonis ja Euroopa pealinnades.”

Välisinvesteeringute liikumine ja poliitiliste otsuste mõju

Rääkides Baltikumi kinnisvarasektorist, väitis Tamla, et välisinvestorite lahkumise peapõhjus ei ole olnud geopoliitiline risk, vaid suuremad probleemid ettevõtete enda põhiturul. „Citycon näiteks müüs Kristiine keskuse Eftenile, mis oli Cityconi bilansis 141 miljoni euroga, meie saime kokkuleppele 123 miljoni euro juures, ent põhjus oli pigem vajadus laenukoormust vähendada ja säilitada investeerimisreiting,“ selgitas ta. „Võib-olla tõesti täiendavalt turunduslikult said nad investoritele öelda, et on nüüd piiritsoonist raha välja viinud, kuid see ei olnud kindlasti põhiargument.”

Lauri hinnangul on praegu parim aeg oma osalust ja investeeringuid Eestis suurendada. „Eesti on väga kiire arenguga, mis on kinnisvara puhul oluline, ja siis kui teised hakkavad ka seda nägema, on mõistlik jälle oma positsiooni vähendada.“
Sõjahirmu pangaklientides Pechter siiski tunnistas, kuid tõi välja teise vaate. „Mis saab siis, kui ma igaks juhuks ei osta endale kodu ega investeeri mitte kuhugi. Ja siis 30 aasta pärast mõtlen, et tanke ei tulnudki, aga mul ei ole ikkagi mingit vara.“

Ta usub, et eestlased muretsevad seetõttu rohkem, et ajalooliselt on nad juba mitu korda oma varast ilma jäetud ja ühiskonnas pole jõudnud tekkida tugevat keskklassi. „Meil on see varade kogumise aeg väga lühike olnud.”

Ukraina tulevik

Paneeldiskussiooni moderaator ja Äripäeva ajakirjanik Indrek Lepik uuris Saksilt Ukraina sõjast taastumise kohta ja kas tema hinnangul oodatakse seal kõrvalist abi riigi taas ülesehitamisel.

„Seal on kaks väga suurt probleemi, mida nad ise lahendavad. Neil ei ole kõige kergem ärikeskkond ja neil on väga halvasti toimiv õiguskeskkond,“ selgitas Saks, väljendades ootust, et Ukrainal oleks suur potentsiaal, kui suudetaks korruptsioon õigussüsteemis lõpetada. „Kui Ukraina suudab ära kasutada pakutavad välisrahad ja ehitada uue infrastruktuuri, siis on neil võimalik vahele jätta mitmeid arenguetappe, mis tooks võimsa tuleviku. Kui ei, on natuke nutusemad stsenaariumid.”

Fotode autor Raul Mee.

Investor Toomase konverentsi korraldajad

Investeerimisklubi ja Investor Toomas

Lisaks

• Ühine ka investor Toomase Investeerimisklubiga, et olla osa Eesti informeerituimast investorkogukonnast: https://kampaania.aripaev.ee/investeerimisklubi/