Karjääriredelit mööda miljonäriks

Investor Paavo Siimanni kirev CV viis kaheksakordse keskmise palgani

Kirevate töökohtade kaudu palgatöötajast juhiks kasvamisest, oma passiivsest investeerimisfilosoofiast ja sellest, kuidas suurte ampsude kaupa sissetulekut kasvatada rääkis InvesteerimisFestivalil õppejõud ja investor Paavo Siimann.

“Juhuslikku õnne siin ei ole, vaid tegemist on teadlike valikute ja distsipliiniga. See ei ole 63 000 intervjuu põhjal tehtud teadusuuring, vaid minu kogemuslugu. Ma arvan, et kui mõned aspektid endaga kaasa võtate, on seda võimalik korrata,” alustas investor ja õppejõud Paavo Siimann.

Siimann alustas oma tööelu 1990ndatel ülikooli kolmandal kursusel ööklubis Hollywood, kuhu pääses tutvuste kaudu kergemate juhutööotsade peale. “Ühel hetkel aga avastasin, et olen siin täisajaga tööl. Vastutasin kõiksugu erinevate rutiinide eest nii päeval kui öösel,” rääkis Siimann.

Ta tundis, et kandis nii juba väga noorena suurt vastutust kogu asutuse eest. “See on suur väljakutse mõelda kõik üritusel toimuv enne läbi ning hoida koos suurt meeskonda, kes aitab minu visiooni ellu viia.” Siimann, et vaatamata õpingutele Tallinna Tehnikaülikoolis, mis keskendusid majandusarvestusele ja finantsile, sai ta töötada hoopis teistsuguses valdkonnas, mis andis talle olulise oskuse mõelda detailidele. “Kui mulle juba tegevjuhi positsiooni pakuti, langetasin otsuse, et ööelutöö peale ma siiski jääda ei taha.”

Palgatöö haripunkt

Pärast klubitööd asus Siimann Tridensi alkohoolsete jookide tootejuhiks, kust liikus juba 2002. aastal ravimifirmasse GSK, teades, et selles valdkonnas peaks olema töötasu kõrgem kui nii mõneski teises. “Ma olin jõudnud kolme keskmise palga suuruse sissetulekuni,” märkis ta. Siimann rõhutab teadlikke valikute olulisust, sest ravimifirmasse kandideerimisel rääkis tema kasuks just eelnev töökogemus müügi- ja turundusalal, kuigi tema ametiks sai hoopis finantsjuht.

Oma karjääri haripunkti jõudes, enne palgatöö lõpetamist, oli tema aktiivne sissetulek kaheksa keskmist Eesti palka ja – mis veelgi märkimisväärsem – tema investeerimisportfelli passiivne sissetulek moodustas 62% aktiivsest sissetulekust. Ta usub, et kõigepealt tuleb näidata oma oskust väärtust luua, alles seejärel makstakse selle eest. Selleks peab ta äärmiselt oluliseks mõista igat askpekti oma tööandja äris.

Ravimifirmades töötades käis ta koos ravimiesindajatega arste ja apteekreid kuulamas ning tanklaketis Circle K töötades tegi leti taga hot dog’e, et mõista teenindajate elu ja äririske. See aitas tal saada aru, kuidas kontoris asju paremini teha.

“Ükskõik, mis valdkonnas oled, kui ülejäänud juhtrühma liikmed on mitukümmend aastat selles ettevõttes olnud ning sina tahad end kuidagi algusest peale kehtestama hakata, pead ärist aru saama.”

Vastutuse võtmine tõstab sissetulekut

Aktiivse sissetuleku tõstmises mängis olulist rolli suurema vastutuse võtmine. Nii ravimifirmas Astra Zeneca kui ka Circle K-s oli Siimanni vastutusvaldkond laiem kui pelgalt finantsjuhtimine. Tema alluvusse kuulusid üksvahe ka IT, õigus-, hanke- ja isegi kontori juhtimise osakond. “Mida rohkem vastutust võtta, seda meelsamini teile selle eest makstakse,” resümeeris ta.

Üks värvikamaid kogemusi oli rahvusvaheline vastutus aastatel 2009–2011, mil ta vastutas Astra Zenecas töötades Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaani ja Kasahstani finantsjuhtimise eest ning pidi kohanduma erinevate nii-öelda naljakate seadustega. Siimann tõi esile absurdseid olukordi, nagu näiteks maksukontroll iga kolme aasta tagant või nõue, et üle 15 ametiauto omav ettevõte peab registreerima end autobaasina.

Ka siinjuures tõi ta välja teadlikult valikute tegemise, et oma sissetulekuid võimalikult palju kasvatada. “Kui minna korporatiivmaailmas välismaale tööle, saab selle eest mitmeid lisatasusid. Sissetulekutele mõjus see väga hästi.”

Juhiks arenemine, suurte egode vältimine

Suurim väljakutse spetsialistist juhiks saamisel on Siimanni sõnul õppida saavutama tulemusi meeskonna kaudu, mitte kõike ise tehes. Uuel juhil on selleks umbes kuus kuud sisseelamisaega, kuid oma tiimi moodustamine ja sellega harjumine võib võtta kuni kolm aastat, märkis ta. Tema üks olulisemaid õppetunde oli oma tiimis suurte egode vältimine. “Tehnilisi oskuseid on palju kergem edasi õpetada, kui muuta ego mõnel, kes üldist tiimi vibe’i lõhub.”

Siimanni eesmärk on hoida investeerimine võimalikult passiivsena. Ta alustas aktsiatest ja aktsiafondidest 2006. aastal. “Üürikortereid ma ei võtnud, sest arvasin, et sellest saab üks suur meelelahutus, milleks mul aega ei ole.” Ta rõhutab, et nüüd on igasuguseid finantsinstrumente tunduvalt rohkem, kuid võimalikult passiivsena üritab ta hoida oma investorikarjääri sellegipoolest.

“Esimese finantskriisi sain ka veel palgatöötajana kätte. Mul lihtsalt vedas, et olin sel ajal tööga nii hõivatud, et ei olnud aega lolluseid teha.” Samuti on tema jaoks siiani oluline hoida kontrolli all kulud. See ei tule tema jaoks sugugi keeruliselt. “Ma ei ole asjade inimene. Majapidamisse tekib asi siis, kui seda realselt ikkagi vaja on.”

Stress tuleb ära tunda

Siimann rõhutas tervise eest hoolitsemise ja stressi äratundmise olulisust. Alates 2016. aastast jälgib ta oma sammude arvu ja teeb regulaarselt trenni. “Võib-olla 40. eluaastani see nii paigas ei olnudki, aga nüüd juba oskan jälgida, kui stress tekib,” rääkis Siimann. Tema puhul kipub siis külmkapiuks liiga tihti avanema ja igasugused mikrotraumad juhtuma. “Näpp jääb kuhugi vahele, lõikan sõrme või pillan asju maha. Siis saan aru, et pean aja maha võtma ja hoolitsema unekvaliteedi eest,” rääkis ta.

Festivali korraldajad

Investeerimisklubi ja Investor Toomas

Lisaks

• Ühine ka investor Toomase Investeerimisklubiga, et olla osa Eesti informeerituimast investorkogukonnast: https://kampaania.aripaev.ee/investeerimisklubi/