Korterite flippimine võib tuua ka 100% tootlust
“Passiivne investeerimine see küll ei ole,” ütles kinnisvaralaval flippimise kogemusi jaganud ettevõtja Aleksei Oleinik. “See on väga aktiivne tegevus. Kui tahad seda suuremalt teha, siis peab meeskond taga olema.”
Kinnisvarainvestor Julia Kangro kinnitas omalt poolt, et sebimist on selles valdkonnas palju. “Minul on hobist välja kasvanud ettevõtlus. Reeglina mõeldakse, et flippimine on seotud ehitusega, kuid tegelikult on see lai valdkond, mida pead haldama – protsess algab objekti ostmisest ning lõppeb objekti müügiga,” selgitas ta.
Sellest ja paljust muust saad kuulda ja vaadata lähemalt juba podcastis või videos.
Intervjuu viisid läbi Kinnisvarajuttude podcast´i saatejuhid Algis Liblik ja Siim Semiskar.
Alustamiseks laen või pulmaraha
Palju räägitakse flippimise alustamisest enda raha kaasamata. Kangrol sai kinnisvarainvestori teekond alguse kodulaenude abiga. Kui neid talle rohkem ei antud, tunduski järgmine loogiline samm kapitali kasvatamiseks flippimisega tegelema hakata.
Oleinik ostis esimese kinnisvaraobjekti koos abikaasaga aga pulmaraha eest.
“Kas su sõbrad on nii rikkad või oli kinnisvara odav?” uuris kohtumise moderaator ja Kinnisvarajuttude podcast´i üks saatejuhte Algis Liblik.
Oleinik ütles, et pulmarahast tuli siiski vaid osa summast.
Teine moderaator Siim Semiskar esitas enda sõnul olulisema küsimuse: “Kus leiti selline abikaasa, kes sellise tehinguga nõus on?”
“Ta ise leidis hoopis mind,” tunnistas Oleinik muiates.
Kasumit tehakse ostes
Vestlusest tuleb välja muudestki investeerimisvaldkondadest tuttav tõde: kasumi jaoks on oluline ostuhetkel tehtud otsus.
Oleinik sooovitab esimeseks flippimiseks osta objekti, mille saab kätte alla turuhinna, veidi tolmu pühkida ning teha paremad pildid ja siis uuesti maha müüa. “Praeguses turuolukorras peabki selliseid ostma, muidu ei tule välja,” tunnistab ta.
Turuhinnast soodsamate objektide leidmisel on tal teistega võrreldes eelis, kuna ts on ise kinnisvarasektoris töötanud.
Kangro soovitas lähemalt alustada ning esimese objekti leidmiseks vaadata üle lähedaste suvilad ja vanaema vara. “Vahel leiab sealt pärle, millega tasub tegeleda,” julgustas ta.
Turuhinnast soodsama objekti leidmiseks jagab Oleinik lollikindlat nippi: “Võtad ette 100 korterit, käid jalgsi kõik läbi ning pakud lihtsalt oma hinda. Üks ikka vastab sulle.” Lisaks soovitab ta suhelda teiste flippijatega ning oma soovidest rääkida. “Kõik nad otsivad uusi objekte, kuid kõigil pole alati raha. Nii on mõni nõus näiteks 500 euro eest oma leitud objekti sulle andma.”
Kangro omakorda läheb vaatama neid, millel hind on juba adekvaatne ning soovib seejärel mõne tuhande võrra hinda alla rääkida. “Enamasti see küll ei õnnestu, sest hind ongi juba õige,” nendib ta.
Raha ja aega läheb planeeritust rohkem
Algajale flippijale jääb lavalt ühehäälselt kõlama sõnum, et eriti esimeste objektide puhul tuleb arvestada, et raha ja aega läheb planeeritust rohkem. Samas kui huvi on, julgustatakse ikkagi proovima.
Oleinik ise töötab keskmiselt paralleelselt 3-4 objektiga. Maksimaalselt on tal töös 5 objekti. Kangro korrastab paralleelselt kolme objekti, kuid peab seda hobiks, mitte tööks.
“Ma juhiks 10 objekti ka ära, see on mu ambitsioon. Kuna tegelen aga paralleelselt ka teiste töödega, näiteks nõustamisega nii kinnisvara kui finantsvaldkonnas, siis hetkel korraga rohkem ei jõua,” ütles Kangro.
Asukoht, asukoht, asukoht
Mõlemad kinnitavad kinnisvaraga edukaks saamise ühte reeglit ehk oluline on asukoht.
“Flippida tuleb piirkonnas, mida ise kõige paremini tunned,” ütles Kangro. Tema enda lemmik on Tallinna kesklinn, kuid ta on seda teinud ka Mustamäel ja Lasnamäel. “Välistan Õismäe, sest seal on palju uusarendusi. Ma ei taha flippimise korteriga uue korteriga konkureerida.”
Oleinik on ise elanud Mustamäel ning just selles piirkonnas ta praegu suuremas osas tegutsebki.
“Objekti ostes on oluline vaadata laiemalt kogu piirkonda ja hoonet, kuhu korteri ostad, ning suhelda korteriühistuga,” soovitas Oleinik. Nimelt jääb ilusast ja korras korterist väheks, kui korteriühistuga koostöö ei toimi või kogu ülejäänud maja näeb välja eemaletõukav.
Raha teevad “peldikud”
“Mina otsin flippimiseks turuhinnast odavamaid 3toalisi peldikuid,” avab Oleinik oma strateegiat. Igaks juhuks täpsustab, et juttu on korteritest, mis näevad välja nagu peldikud.
Kangro sihtmärk on 2toalised, aga ka 3toalised, mida saab ümber ehitada 4toalisteks. “Objekti vaadates pean ära hindama, mis on selle potentsiaal ja kas ma suudan kuidagi lisada midagi sellist, millega lisaväärtust pakun,” ütles ta.
Kasutatava raha puhul vaatavad mõlemad kinnisvarainvestorid enda rahakotist kaugemale.
“Mina olen finantsinimene, mul on lihtne rahaga toimetada,” selgitas Kangro. “Püüan laenata nii palju, kui antakse.” Raha saab ta erainvestoritelt ehk inimestelt, kellega on usaldus tekkinud. “Suure laenu võtmine on aga suur risk ja tuleb hoolikalt kaaluda, kas kannatad seda riski.”
Oleinik kasutab sarnast skeemi ning juba alustades oli tal plaan oma raha mitte kasutada. Teistelt raha laenates on tema jaoks aga oluline, et flippimise aeg oleks võimalikult lühike, kuna nii on kasum suurem.
Flippimisest on saanud rahvussport
Tootluse ootustest rääkides tunnistas Oleinik, et turg dikteerib olukorda. “Flippimisest on praegu saanud rahvussport.” Tema hinnangul on kinnisvaraportaalides üha suurem hulk flipitavate korterite kuulutusi, nii et konkurents kasvab. “Tulevikus äkki tavalisi objekte enam müüki ei tulegi,” mõtiskleb ta.
Oleiniki tootluse ootus on hetkel 10–20 protsenti objektilt.
“Mina jään ootuse juurde saada 100 protsenti tootlust omakapitalile,” ütles Kangro. Suurem osa tema kasutatavast rahast on laenatud, intresse loeb ta projekti kuluks. Kangro eesmärk on suuta sama rahaga teha 3 projekti aastas, kuid hetkel ta selleni veel jõudnud ei ole.
InvesteerimisFestival 2026
- Investeerimisfestivali korraldab Investeerimisklubi koostöös Äripäeva loodud investor Toomasega.
- Kaheteistkümnes Investeerimisfestival toimub 3.-5. juulil Järvamaal Toosikannu puhkekeskuses.
- Toob kokku ligikaudu 2000 investeerimishuvilist ja on sellega Baltikumi kõigi aegade suurim investeerimisüritus vabas õhus.
- Esineb enam kui 70 oma ala tippu
- Investeerimisfestivali aitavad korraldada: LHV, Everaus, SEB, Lightyear, InBank, Coop Pank, Nasdaq, Coolbet, BMW, Merit Tarkvara, Aroom, Ignitis Group, Swaper, Tele2, Textmagic jpt.
InvesteerimisFestival 2026 ESINEJAD, PROGRAMM ja PILETID 
https://investeerimisfestival.ee
Festivali korraldajad
Investeerimisklubi ja Investor Toomas
Lisaks
- Ühine ka investor Toomase Investeerimisklubiga, et olla osa Eesti informeerituimast investorkogukonnast: https://kampaania.aripaev.ee/investeerimisklubi/