Perekond Liivamägi ostis Kanaaridele sissemakset tegemata kinnisvara: seal peitub tootlus

Perekond Liivamägi ostis Kanaaridele sissemakset tegemata kinnisvara: seal peitub tootlus

Taasesitamisel on suursündmusel Investeerimisfestival 2024 toimunud esitlus, kus investorid Kärt ja Kristjan Liivamägi jagavad, kuhu nad oma raha investeerivad ning miks on nad just sellised valikud teinud. Esitluse käigus annavad nad põhjaliku ülevaate oma investeerimisportfelli väärtusest.

Kanaari saartel saab üürikinnisvara pealt kaks korda kõrgemat tootlust kui Eestis ning objekte on võimalik soetada sissemakset tasumata, jagasid Kärt ja Kristjan Liivamägi InvesteerimisFestivali laval oma kogemust.

„Kui vaadata Eestis üürikinnisvara keskmist tootlust, siis on see keskmiselt 5-6%. Kanaaridel on see erinevates piirkondades 11-13%,“ rääkis Kärt Liivamägi. Põhjus, miks üürnikult annab seal rohkem välja pigistada, seisneb tema sõnul sealses paremas kliimas. „Tenerifel on aastaringselt mõnus olla, talvel pole liiga külm, suvel pole liiga külm, temperatuur kõigub 15 ja 30 kraadi vahel,“ rääkis ta.

Korter Kanaaridel maksab Kärt Liivamägi sõnul 200 000 eurot ja rohkem „Samas on selge, et heal investoril ei vedele sellist raha kontol,“ märkis ta. Niisiis otsustasid Liivamägid soojal maal kinnisvara soetada laenu abil. „Tegelikult on võimalik selliseid oste finantseerida Eestist pärit kodulaenuga, kui on võimalik piisavalt siinset kinnisvara tagatiseks panna,“ selgitas ta.

Siiski rõhutas Kärt Liivamägi, et Hispaaniasse kinnisvara soetamine on aeganõudev protsess. „Esimesed ideed sellest projektist sündisid meil eelmise aasta sügisel ja alles nüüd oleme jõudmas tehinguga lõppfaasi,“ märkis ta.

Liivamägi lisas, et kinnisvara algsele hinnale tuleb juurde arvestada kümnendik maksudeks ja täiendavateks tehinguga kaasnevateks kuludeks. „Ka see on võimalik pangalaenuga finantseerida, nii et tegelikult saab null sissemaksega soetada mõnusa talvekodu,“ kinnitas ta.

Maasikad aktsiaturult

Lisaks kinnisvarale investeerivad Liivamägid veel aktsiaturule. „Viimased poolteist aastat on päike aktsiaturgudel olnud päris ere,“ ütles Kristjan Liivamägi. „Mind aktsiainvestorina teeb tegelikult murelikuks, kui minnakse mõnusas muhedas toonis näpud püsti uute tippude poole,“ lisas ta.

Kristjan Liivamägi tõi välja, et täna on S&P 500 indeks oma hinna-kasumi suhtarvult (P/E) kaks korda kallim kui viimase 140 aasta keskmine. „Investor maksab praegu kaks korda kõrgemat hinda nende kasumite eest, mida ettevõtted teenivad, turg on pigem kallis,“ nentis ta.

Kristjani sõnul on lihtsustatult öeldes tegemist justkui sellega, nagu ostaks turult maasikaid kaks korda kõrgema hinnaga. Kärt lisas, et siiski on võimalik ka täna neid maasikaid turult leida.

„Eriti mahlased maasikad on finantssektoris,“ sõnas ta. Pankasid toetavad kõrged intressimäärad ning taastuv majanduskeskkond. „See tähendab, et laenukahjumid püsivad senisel heal tasemel ning pankade finantstervis on ettepoole vaadates üsna hea,“ ütles Kärt Liivamägi.

Ta lisas, et ka hinna-kasumi suhtarvud jäävad Balti pankade puhul 5 ja 8 vahele. „Nii kaua kuni intressikeskkond püsib olukorras, kus me näeme, et rahal on hind, ehk intressid on 2 ja 3 protsendi kandis, seni on pangad võitjad,“ sekundeeris talle Kristjan Liivamägi.

Kärt Liivamägi toetab ka tehnoloogiaaktsiatesse investeerimist. „Mina tehnoloogiasektorist õhu väljalaskmist ei usu, vaadates seda kiibilainet, siis see tõmbab pigem ka teised tehnoloogiaaktsiad endaga kaasa,“ arvas ta. „Nii et väike korrektsioon võib toimuda, aga suurt kokkukukkumist ma lähiajal ei usu.“

Boonust pakuvad võlakirjad

Liivamägid, kes on koos investeerinud üle kümne aasta ja omavad kahepeale kokku 2,5 miljoni eest varasid, usuvad mõlemad, et majanduse makrokeskkond soosib praegu ka võlakirjadesse investeerimist.

„USA-s liigub inflatsioon lähemale Föderaalreservi ootustele, Euroopas on tüüpiline Euroopa seis, kuid ka inflatsioon on siin sel aastal tõenäoliselt juba alla 2 protsendi. See tähendab, et keskpangad peavad jätkama intresside langetamist,“ rääkis Kristjan Liivamägi.

Baasintresside langedes hakkavad olemasolevate võlakirjade hinnad tõusma. Seda põhjusel, et madalamas keskkonnas emiteeritavad uued võlakirjad pakuvad investoritele madalamat intressitulu, mistõttu praegused kõrgema intressiga instrumendid lähevad rohkem hinda.

„Meie lükkame lukku kõrgema intressitootluse, märkides täna võlakirju ning saame kaasa ka boonuse, mis tuleb võlakirjade turuväärtuse kasvust,“ selgitas Kristjan Liivamägi. Ta nimetab 1-2 aasta perspektiivis atraktiivsena muu hulgas USA riigi võlakirja.

Samuti on Liivamägide portfellis LHV, Coop Panga ja Inbanki AT1 võlakirju ning Liveni ja DelfinGroupi võlakirju. Viimane pakub neile 14,5protsendilist tootlust.

Fotode autorid: Simo Sepp ja Stella-Kaisa Kanemägi.

Investor Toomase konverentsi korraldajad

Investeerimisklubi ja Investor Toomas

Lisaks

• Ühine ka investor Toomase Investeerimisklubiga, et olla osa Eesti informeerituimast investorkogukonnast: https://kampaania.aripaev.ee/investeerimisklubi/