Klassikalised majandusteooriad kirjeldavad enamasti olukordi, kus inimesed on oma finantsilistes otsustes täielikult ratsionaalsed omades võrdsel hulgal informatsiooni. Ometigi on selline eeldus pisut lihtsakoeline, sest üdini ratsionaalse käitumise ning võrdse informeerituse korral ei saaks tekkida varaklasside mullistumisi, majandustsükleid ega turgude ebaefektiivsuseid. Käitumuslik rahandus & majandus eraldiseisva uurimisvaldkonnana on aina populaarsust koguv ning sellele pühendan ka järgneva loo, milles avan mõningaid karakteristikuid, mis meid investoritena alatasa kimbutavad.
Liigne enesekindlus
Näiteid sellest efektist on demonstreeritud ka mitmetel rahvarohketel üritustel. Ilmselt on kõigile tuttav küsimus “Kas Sina sõidad paremini kui keskmine autojuht?”. Olenemata sellest, kui enesekindlalt inimene end autoroolis tunneb, kujuneb huvitav muster, kui seda küsida mitmesaja pealise auditooriumi käest. Praktika on näidanud, et reeglina peavad end keskmisest paremateks juhtideks julgelt üle poole valimist, ehk näiteks üle poole samas auditooriumis viibijatest. Küll aga peaks piisavalt suure valimi (mitusada või –tuhat inimest) ja juhusliku valimi (eeldusel, et saalis ei viibi ainult rallisõitjad) korral jaotuma hinnangud ca 50-50 ehk pooled on keskmisest paremad ja pooled on halvemad. Ometigi nii tihtipeale ei lähe, sest esiteks on “keskmine autojuht” väga subjektiivne mõiste ja teiseks, inimesed kipuvad arvama, et nad on paremad oma kõrvalistujatest, teadmata, kas nad tegelikult ka on.
Investeerimises kajastub see tihtipeale arvamuses, et investor omab rohkem informatsiooni, on targem kui teised turuosalised ning püüab seeläbi turgu üle kavaldada, tehes rohkem tehinguid või võttes riskantsemaid positsioone. Siin on aga kaks nüanssi, mis võivad hakata investori kahjuks mängima:
- Iga tehtud tehinguga kaasnevad automaatselt erinevad kulutused. Suurem hulk tehinguid toovad kaasa summaarselt rohkem teenustasusid, mis omakorda mõjutavad lõplikku tootlust aina negatiivsemalt. Põhjanaaber, tuntud investor Seppo Saariogi on tunnistanud, et valitud perioodidel on abikaasa portfelli tootlus edestanud tema oma. Vaadates tagasi tõi ta ühe põhjusena välja just suurema tehingute arvu, liigse rabelemise võrreldes abikaasaga, kes samal perioodil ainult ostis ja hoidis.
- Võrdlemisi efektiivsete turgude puhul, näiteks USA aktsiaturg, tasub meeles hoida, et tegemist on ka institutsionaalsete investorite pärusmaaga, kelle põhitööks on nende samade ettevõtete analüüsimine kuni peensusteni välja. Tõenäosus, et väikeinvestor teab USA turul kauplevate ettevõtete kohta rohkem kui suurfondide ja investeerimispankade meeskonnad, on väga väike. Kiirete otsuste eel tasub endalt alati küsida, et äkki võivad viimase aja aktsiahinna liikumised või hetke valuatsioonid olla millegagi põhjendatud, mida väikeinvestor parasjagu ei tea.
Inimesed ei soovi teadlikult võtta vastu kaotuseid
Psühholoogilisel tasandil on tegemist enesekaitse mehhanismiga. Valust või negatiivsest kogemusest tingitud impulss on inimorganismile & enesetundele kordades tugevam kui õnne või positiivse sündmuse tagajärjel tekkinud impulss, teisisõnu halba või negatiivset kogeb inimene võimendatult. See on ka põhjuseks, miks eelistatakse kuulda, enesele tunnistada versioone või fakte, mis on vähem valu, negatiivset emotsiooni tekitavad. Emotsionaalne surve enesetundele, kus inimene teadvustab kaotust, on palju tugevam võrreldes olukorraga, kus jätta õhku lootust.
Aktsiaturgudel kajastub see eripära tihtipeale tendentsis, kus fundamentaalselt põhjendatud kukkuvate positsioonide puhul lastakse neil aina langeda – kaotust ei realiseerita, vaid loodetakse, et kunagi jõuab väärtpaberi hind taas ostutasemele. Sellises olukorras täielikult ratsionaalselt käituv investor tunnistaks viga ning väljuks positsioonist minimaalse kahjumiga. Philip Fisher on selle kohta tabavalt öelnud “More money has probably been lost by investors holding a stock they really did not want until they could ‘at least come out even’ than from any other single reason.” ehk võttes arvesse potentsiaalset kaotatud aega ja kapitali kujuneks lõplik kahjum nii ajalises kui varalises mõttes palju väiksemaks kui sulgeda ebaõnnestunud paigutused momentaalselt. Võitvate positsioonide korral ollakse tihtipeale varmad kasumit liiga kiiresti realiseerima, mis võib aga põhjustada teistpidise efekti, kus veelgi suuremast kasvust ning potentsiaalist jäädakse ilma.
Samuti võidakse mõningatel juhtudel alateadlikult otsida ebapädevaid või sisutuid põhjendusi soovimatutele sündmustele & tulemustele. Mõned uurimused on täheldanud, et kui portfellis oleva aktsia hind liigub soovimatus suunas, siis süüdlaste ampluaa investori silmis on teistest “rumalatest” investoritest kuni ebasoodsa tähtede seisu ja vihmase ilmani. Küll aga enese analüüsi metoodikas ning põhjalikkuses või konkreetse ettevõttega seotud protsessides kaheldakse vähem.
Nipp, kuidas end kaitsta “enese” eest
Lisaks analüüsi põhjalikkuse ja protsesside täieliku mõistmise olulisusele on pea sama oluline investeerimisteeside ehk konkreetse investeeringuga seonduvate eelduste, ootuste ja otsuste lahti mõtestamine ning kirja panemine. Kui on olemas konkreetne “dokument” või kirjalikul kujul jäädvustus, on parem igat investeeringut eraldiseisvana jälgida ning vajadusel selle baasilt otsuseid langetada. Kirjutatud teesid võimaldavad täpipealt pidada järge,
- kas esialgsetes eeldustes või taustsüsteemis on midagi olulist muutunud, mis võiks seada küsimuse alla positsiooni edasise hoidmise või hoopis vajaduse see realiseerida. Eelduste all võib silmas pidada erinevaid regulatiivseid nüansse, muutuseid juhtkonnas, dividendipoliitikas, ajaloolistes kasumlikkuse näitajates, ettevõtte kapitalistruktuuris jms, mida investor oluliseks peab.
- kas investori seatud ootused saavad täidetud ehk panna teesi kirja, kui palju oodata investorina näiteks kapitali kasvu, dividenditootlust mingi perioodi vältel. Sellele tuginedes saab aja möödudes hinnata, kas soovid vastasid reaalsusele, kas jätkata investeeringuga või mitte.
- millised olid poolt- ja vastuargumendid investeeringu tegemise hetkel. Samuti on hea panna teesi kirja, millistel hinnatasemetel siseneti investeeringusse ning milliste hinnatasemete juures oleks mõistlik väljuda positsioonist juhul kui investeerimistees ei peaks paika pidama.
Lõpetuseks, kindlasti on iga investor oma käitumiselt & otsustamismeetoditelt erinev ning eelmainitud karakteristikud ei pruugi avalduda kõigi peal. Küll aga on heaks taustinfoks nende teadvustamine ja vajadusel käitumuslikele kõrvalekalletele tuginendes oma ajalooliste tehingute analüüsimine. Kas või mil määral on Sinu mineviku tehingutes psühholoogilist faktorit sees? 🙂
Ma loodan väga, et said minu kirjatükist endale huvitavaid mõtteid, millele oma investeeringute tegemisel ja portfelli strateegia kujundamisel tähelepanu pöörata. Soovin Sulle edukat investeerimisteekonda!
Meil on 6.-8. juulil tulemas ka suursündmus “INVESTEERIMISFESTIVAL 2018”, kus räägime nii ühisrahastuse kui kinnisvara, aktsiate ja muudel põnevatel teemadel. Kutsun Sind saama osa kolmest ülipõnevast ja teadmisterohkest päevast Eesti väikeinvestorite kogukonnas ning seetõttu annan sulle SOODUSKOODI “huviline”, millega saad meiega ühineda 10% soodsamalt. 🙂
Päikest
Markus
