Mis saab eestlaste miljarditest? – Vahur Vallistu, Tõnu Pekk, Igor Rõtov

Mis saab eestlaste miljarditest?

Taasesitamisel on suursündmusel InvesteerimisFestival 2020 toimunud arutelult pealkirjaga “Mis saab eestlaste miljarditest?”. LHV InvesteerimisLaval toimunud arutlusringis osalesid Äripäeva peadirektor Igor Rõtov, Tuleva fondijuht Tõnu Pekk ja LHV Varahalduse juht Vahur Vallistu.

Kui pensionini on jäänud kümme aastat minna ning investor on valmis võtma mõõdukat riski, kuid ei soovi samas kontole kogunenud sajast tuhandest eurost täiesti ilma jääda, siis kuhu ta peaks selle investeerima, küsis Äripäeva peadirektor Igor Rõtov Investeerimisfestivali laval Tuleva fondijuht Tõnu Pekilt ja LHV Varahaldust vedavalt Vahur Vallistult.

Kaks võimalust, kuhu paigutada täna sada tuhat eurot

Kui pensionini on jäänud kümme aastat minna ning investor on valmis võtma mõõdukat riski, kuid ei soovi samas kontole kogunenud sajast tuhandest eurost täiesti ilma jääda, siis kuhu ta peaks selle investeerima, küsis Äripäeva peadirektor Igor Rõtov.

„Mina soovitaks selle panna aktsiatesse,“ vastas Pekk pikalt mõtlemata. Tema sõnul on maailmas ainult kaks valikut, kas aktsiad või võlakirjad. „Raha saab olla kahes kohas, kas investeerid ettevõtete omakapitali, või annad kellelegi tasu eest laenu,“ selgitas Tuleva juht.

Kuidas aga õiged aktsiad välja valida? Pekk ei valikski, vaid ostaks kõike, mida turult on saada. „Teeksin nii nagu Bogle ega ostaks üksikaktsiat, vaid võtaks indeksifondi kaudu kõik, täna saab nii osa maailma 3000st suurimast aktsiast,“ teadis ta.

Pekk rõhutas, et ajaloolised andmed näitavad, et aktsiad annavad paremat tootlust kui võlakirjad. „Ilma riskita ei peaks keegi šampanjat jooma,“ märkis ta.

Indeksfondi annab ka kritiseerida

Indeksifondi investeerimise soovituse peale mainiti kohe publikust, et isegi John Bogle oma „Aruka investori taskuraamatus“ tõdeb, et nende keskmine tootlus on 9protsendilt aastas kukkumas viiele. „Sellise tootlusega mulle indeksifondi maha ei müü,“ nentis Investeerimisfestivalil osaleja.

Pekk vastas selle peale, et indeksifondid on siiski parim alternatiiv väikeinvestori jaoks, sest viimane ei suuda Peki hinnangul turgu lüüa. „Ka professionaalid ei suuda seda sageli, eriti mitte töö kõrvalt õhtuti aruandeid lugedes,“ arvas ta. „Lihtsam on teha lihtsalt rohkem tööd ja seda, mida hästi oskad ning saad ka parema tulemuse, kui ise investeerides,“ viitas Pekk sellele, et kui üldse kuhugi oma raha usaldada, siis ikkagi indeksifondi.

Alternatiividena soovitati alustada näiteks teise ja kolmanda samba pensionifondidest. Nende puhul ei pea Peki kinnitusel muretsema ka sellepärast, et teenusepakkuja pankrotti läheb. „Pensionikogujate raha seisab eraldi kontodel ning kui teenusepakkuja pankrotti läheb, määravad finantsinspektsioon ja depoopank nendele varadele uue halduri,“ sõnas Pekk.

Lisaks kritiseeriti publikust indeksifonde selle alusel, et kõik ei saa sinna inveseerida. „Kui nii juhtuks, poleks need enam efektiivsed,“ märkis kuulaja. Peki sõnul pole põhjust selle pärast muretseda, sest täna pole veel isegi pool maailma rahast indeksitesse investeeritud.

Mikroskoopilised alternatiivid

Vallistu sõnul sõltub investeerimisobjekt aga eesmärgist. Ta toob välja, et investeerida saab ka Funderbeami või Estbani kaudu idufirmadesse ning riskantsetest varadest nimetab ta veel krüptovaluutasid. Samas on Vallistu seda meelt, et kui investeeringutega ise tegelda ei jõua või ei oska, saab selle anda varahaldurite kätte. „Kui tahad oma rahaga võimalikult mugavalt toimetada, siis meie saame seda aktiivselt investeerida,“ sõnas ta.

Peki vastus, miks ta ei nimetanud ise ühisrahastust, krüptovara või kulda, peitus mahtudes. „Eks kulda on tõesti ka sadade miljardite jagu maailmas, aga aktsiatrugudel on 70 triljonit dollarit – selle kõrval on kõk kullad, krüptorahad ja ühisrahastused kopikad,“ sõnas ta.

Kindlusta pensionipõlve

Kindel on aga Vallistu sõnul see, et lisaks pensionisammastele peaks enda pensionipõlve täiendavalt kindlustama.

„Inimesel võiks kolmekümnendateks eluaastateks olla inveseeritud aasta, neljakümnendateks kolme ja viiekümnendateks eluaastateks seitsme aasta palk,“ märkis ta. „Ainult pensionifondidele kindlasti loota ei saa.“

Mis puudutab lõplike investeerimisvalikute tegemist ja sel teemal oma rahapaigutuste osas nõu küsimist, siis on Pekil vaid üks soovitus. „Ära kunagi arva, et kui lähed kusagile pangasaali, antakse sulle lihtsalt niisama tonnide viisi head nõu,“ viitas ta sellele, et nõuandjal on tõenäoliselt alati oma kasu mängus. „Nõu küsimisel tuleb alati vaadata, mis on nõuandja enda motivatsioon.“

Igor Rõtovi kriisiplaan

Märtsi alguses, kui arusaamine kriisist pärale jõudis, otsustas Äripäeva peadirektor Igor Rõtov vähendada aktsiate osakaalu portfellis ühele kolmandikule ja müüs kolm riskantsemat aktsiat.

Need olid USA päikesepatareide tootja First Solar, Venemaa metallikaevandaja Norilsk Nikkel ja hiinlaste Alibaba. Kõik kolm müüs ta mitmekümneprotsendilise kasumiga ning otsustas, et hoiab silmad lahti.

Aasta alguses müüs ta emotsiooni najal ka pikalt portfellis olnud Tesla, millega teenis ligi 300% kasumit.

Portfelli jäid vanad dividenditootjad, nagu Exxon Mobil, Shell, Swedbank, investor Toomase soovitatud Lerøy Seafood, Merck, Vodafone, Levi Strauss, Danske Bank ja Volvo ning Eesti aktsiatest Merko, Kaubamaja ja LHV. Mai lõpuks jäi Rõtov nendega kolme kuu arvestuses ca 10% miinusesse. Alt vedasid eeskätt naftafirmad.

Kriisi ajal ostis Rõtov juurde Ericssoni, arvestusega, et firma võidab 5G tehnoloogiasse panustamisest. Mai lõpuks oli ta selle investeeringuga 10% plussis.

Rõtov rõhutab, et on jätkuvalt lähikuude väljavaadete suhtes ettevaatlik ja kavatseb kaalutletult väikestes kogustes kasvuaktsiaid juurde osta. Lähema viie aasta perspektiivis on ta optimistlik, uskudes et koroonakriisi lõppedes sööstavad aktsiahinnad üles.

Kuidas kasvatab jõukust Tõnu Pekk?

1. Hoolitseb, et tema II sammas oleks madalate kulude ja maksimaalse aktsiariskiga indeksifondis. Ta on valinud Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondi, aga Eestis on Peki kinnitusel veel mitu madala kuluga indeksipõhist pensionifondi.

2. Paneb 15% oma brutosissetulekust kolmandasse sambasse. Jälle loomulikult madalad kulud, maksimaalne aktsiarisk, indeksifond.

Kahe esimese sammuga on Tõnu Peki säästumäär 21%

3. Headel aegadel teeb ta ühe sammu veel: valib ühe laiapõhjalise indeksifondi ja investeerib sinna regulaarselt nii palju kui võimalik. Selleks kasutab ta Swedbanki ja ostab VWRL-nimelist Vanguardi globaalse aktsiaturu ETFi. Kindlasti saab seda teha ka LHV Kasvukonto või Interactive Brokersi kaudu.

4. Loeb juba mitmendat korda John Bogle’i “Aruka investori taskuraamatut,” arvates et see on parim investeerimisõpik maailmas.

Allikas: Tõnu Pekk

InvesteerimisFestival 2020

• Toimus 3–5. juulil Harjumaal Padisel
• Tõi kokku ligi 1000 investeerimishuvilist ja on sellega Eesti kõigi aegade suurim investeerimisüritus vabas õhus
• Esines ligi 45 oma ala tippu: Joakim Helenius, Rain Rannu, Kaidi Ruusalepp, Alar Tamming jpt
• InvesteerimisFestivali aitasid korraldada: LHV, EstateGuru, Funderbeam, Redgate Capital, Baltic Horizon, Nasdaq Tallinna börs, Tavid, Rahandusministeerium, Õhtuleht jpt

Festivali korraldajad

Investeerimisklubi ja Investor Toomas

Lisaks

• Ühine ka investorite Facebooki grupiga, et osaleda aruteludes ja saada põnevat infot https://www.facebook.com/groups/1591687221066735/
• Investorile kasulikud exceli põhised tööriistad leiad siit: https://investeerimisklubi.ee/tooriistad/
• Kiika, milliseid keskkondi Investeerimisklubi eestvedajad soovitavad: https://investeerimisklubi.ee/investeeri/

NB! Kõiki toodud platvorme/tooteid kasutavad Investeerimisklubi eestvedajad ka ise aktiivselt.