Postitatud

Börsifirmade juhid: Balti börs on alahinnatud ja sel on mitu põhjust

Börsifirmade juhid: Balti börs on alahinnatud ja sel on mitu põhjust

Taasesitusele tuleb Investor Toomase konverents 2025 suursündmusel toimunud esinemine, kus Enlight Researchi asutaja Mattias Wallander, LHV Grupi juht Madis Toomsalu, Ignitis Groupi finantsjuht ja investorsuhete osakonna juhataja Aine Riffel-Grinkeviciene, Eleving Groupi finantsjuht Maris Kreics, Storent finantsjuht Baiba Onkele andsid ülevaate ettevõtte ja sektori ees seisvatest suurimatest võimalustest ja väljakutsetest.

Järgneb kokkuvõte Aine Riffel-Grinkeviciene, Madis Toomsalu, Mattias Wallanderi, Maris Kreicsi ja Baiba Onkele esinemisest, mille on kirja pannud Dmitri Fefilov.

Balti riikide börsifirmade aktsiate väärtus ei vasta sageli nende fundamentaalsetele näitajatele ja investor Toomase konverentsi diskussioonis osalejad leidsid madalatele hindadele mitu põhjust.

Balti turul on välisinvestorite silmis mitmeid eripärasid, mis piiravad suure ja stabiilse kapitali sissevoolu börsile. See omakorda ei meeldi ei kohalikele ettevõtetele, kelle aktsiad on siinsel turul noteeritud, ega ka investoritele, kes enamasti on sunnitud viimastel aastatel nägema väga küsitavaid tootlusi. Samal ajal kaubeldakse paljude ettevõtete aktsiatega fundamentaalselt väga atraktiivsete hindadega.

„Kõik suhtarvud näitavad, et hind on ajalooliselt madalal tasemel,“ ütles LHV Grupi juht Madis Toomsalu investor Toomase konverentsi lavalt oma ettevõtte aktsia kohta.

Tema sõnul ei ole LHV viimased kaheksa aastat oma aktsia hinda kommenteerinud, 2025. aastal kavatsevad nad selle teemaga tihedalt tegeleda.

Samas märkis Toomsalu, et kõik algab igal juhul ettevõtte arengust ja kasumlikkusest. Ta tõi näiteks LHV äritegevuse Suurbritannias, mis tema sõnul kasvab viis korda kiiremini kui LHV algusaastatel alates 2009. aastast. „Aga kuigi lugu on hea, on aktsia hind ikka veel samas kohas,“ tõdes ta LHV aktsia hinna olukorda Balti börsil, mis on enam kui kahe aasta jooksul liigub külgsuunas.

Põhjuseks peab ta seda, et kohalik turg on liigitatud piirituruks (frontier market), mis piirab oluliselt institutsionaalsete investorite sissevoolu, samas kui kohalikel jaeinvestoritel, keda LHV-l on umbes 40 000, on LHV aktsia juba ammu portfellis olemas.

Ignitis Groupi finantsjuht ja investorsuhete osakonna juhataja Aine Riffel-Grinkeviciene märkis, et Balti ettevõtted on tuntud erinevates maailma osades ja tema sõnul on välisinvestorid endiselt kohalikest ettevõtetest huvitatud. Samas rõhutas ta ka mitmeid kohaliku turu eripärasid, mis takistavad globaalse raha sisenemist siia.

Kauplemismaht võiks ulatuda miljonini

Nende investorite jaoks, kes on piirkonnaga tuttavad ja teavad, et Balti turg on piiriturg, on peamine probleem likviidsus. „Neil võib kuluda aasta, et avada siin märkimisväärne positsioon,“ ütles Riffel-Grinkeviciene.

Neile, kes ei ole regiooniga tuttavad, tuleb müüa mitte ainult madala likviidsuse ja piirituru eripära, vaid ka piirkonna enda eripära. „Kuid isegi kui teil on piisavalt õnne veenda neid nende tegurite osas, võib investeerimisfondil tekkida küsimusi seoses suurte ettevõtete arvuga Balti turul ja lisapingutustega, mida nad peavad tegema, et meie turule siseneda,“ tõi ta välja probleemid, millega kohalikud emitendid peavad tegelema.

Paneeldiskussiooni moderaator ja Enlight Researchi asutaja Mattias Wallander demonstreeris statistikat, mis näitab selgelt, et võrreldes Skandinaavia börsiettevõtetega ei ulatu isegi suurte Balti ettevõtete, nagu on LHV või Ignitis, aktsiate igapäevane kauplemismaht isegi miljoni euro suuruse keskmise väärtuseni.
„Kuigi Balti ettevõtete kapitaliseeritus on võrreldav Skandinaavia ettevõtetega, on nende aktsiate likviidsus madalseisus. Välismaised aktsiahaldurid tahavad, et päevane kauplemismaht oleks üle miljoni dollari, kuid ükski Balti ettevõte ei jõua sellele tasemele,“ selgitas Wallander.

Eleving Groupi finantsjuht Maris Kreics tõi välja teisigi välisinvestorite negatiivseid argumente Balti turu kohta.

Eleving Groupi 2024. aasta alguses toimunud IPO ajal seisis ettevõte silmitsi sellega, et geopoliitiline risk on välisinvestorite jaoks endiselt tõsine teema. „Me oleme Balti regioonis praeguse olukorraga kuidagi harjunud. Paljud välisinvestorid ei olnud aga mures mitte suuruse või võimaluste pärast, vaid selle pärast, et sõjavõimalus on siin endiselt olemas,“ ütles Kreics.

Ta märkis ka, et eelmise aasta alguses, kui intressimäärad olid veel kõrged, eelistasid suurinvestorid teisi variante: „Väga raske oli saada professionaalseid investoreid ja nende raha, mis nad ühel päeval võisid investeerida S&P 500sse ja järgmisel päeval riigivõlakirjadesse,“ selgitas ta.

Eleving Groupi finantsjuhi sõnul tekkis neil IPO ajal veel üks lisaraskus, mille põhjustas näiliselt sarnase Eesti idufirma Planet42 pankrot. Kreicsi sõnul ei olnud see päris probleem, kuid nõudis neilt selgitustööd: „See oli, ütleme, ebameeldiv, et investoritel oli selle teema suhtes täiendavaid kahtlusi.“

Läti ettevõte Storent, kes on Balti börsil korraldanud mitu võlakirjaemissiooni, ei ole veel oma aktsiaid turule lasknud. Ettevõtte finantsjuhi Baiba Onkele sõnul on neil sellised plaanid pikemas perspektiivis ikka olemas, kuid sel aastal IPOt kindlasti ei toimu. Samas märkis ta, et kui nad lähevad börsile, ei taha nad piirduda Balti börsiga.

„Me tahaksime, et meil oleks kahekordne noteerimine Stockholmis ja Balti börsil,“ jagas ta ettevõtte plaane.

Enda raha ka USAs, krüptos ja teistes IPOdes

Arutelu lõpu poole tõmbasid osalejad katte ka oma portfellilt. Selgus, et lisaks nende esindatavate ettevõtete varadele eelistavad nad hoida osa oma portfellist väljaspool Balti börsi.

Eelkõige on LHV Groupi juhil märkimisväärne positsioon USA kinnisvarafondis, samuti on tal palju krüptoraha.

Krüptot on ka Eleving Groupi finantsjuhi portfellis, kuid kommentaaride põhjal otsustades tõid seda tüüpi varad rohkem raha Madis Toomsalule, samas kui Maris Kreicsile tõid need rohkem emotsioone.

Ignitise ja Storenti esindajatel on oma eraportfellis fondid, sealhulgas indeksifondid, kuid on ka Balti börsi üksikaktsiaid. Baiba Onkele püüab väikese rahaga osaleda kõigis kohalikes IPOdes ning Aine Riffel-Grinkeviciene mainis, et tema portfellis on Leedu põllumajandusettevõtte Akola Groupi aktsiad.

Fotode autor Raul Mee.

Investor Toomase konverents 2026

  • Investor Toomase konverentsi korraldab Investeerimisklubi koostöös Äripäeva loodud investor Toomasega.
  • Kümnes investor Toomase konverents toimub 24. jaanuaril 2026 Kultuurikatlas.
  • Baltikumi suurim investeerimiskonverents tõi eelmisel aastal kokku ligi 1000 investeerimishuvilist.
  • Juttu tuleb aktsiatesse investeerimisest, investeerimisvigadest, ettevõtlusest, kinnisvarast, maailma majanduse hetkeseisust ja paljust muust.
  • Lavale astuvad teiste seas: Rain Lõhmus, Reet Roos, Peeter Koppel, Kristajn Liivamägi, Kristi Saare ja Sam Schmidt ehk säm.
  • Konverentsil kuulutatakse traditsiooniliselt välja aasta investor ja investeerimistegu.
  • Konverentsi aitasid korraldada LHV, Artea Bank, Liven, Textmagic, Wandoo Finance, EFTEN Capital, Merit Tarkvara, Nasdaq Tallinn, Iute Group, Storent, Everaus Kinnisvara, Hepsor, Akola Group, Venture Villas Bali, Coolbet, A. Le Coq ja Aura.

🎉Investor Toomase konverentsi 2026 ESINEJAD, PROGRAMM ja PILETID 👉 investortoomas.ee

 

Investor Toomase konverentsi korraldajad

Investeerimisklubi ja Investor Toomas

Lisaks

Telli teavitus uutest postitustest
Loading
Teadlike investorite kogukond