Puust ja punaseks: kuidas õigesti aktsiaid valida
Taasesitamisel on suursündmusel InvesteerimisFestival 2021 toimunud Mikk Tarase esinemine teemal “Eduka investori check-list: meeskonnast, infokanalite ja analüüsiprotsessini“.
Mitmesaja miljoni eurose väärtusega privaatportfelle haldava LHV fondihalduri Mikk Tarase sõnul teenib keskmine investor aastas nii väikest tootlust, et see vaevalt ületab inflatsiooni. Oma tootlust saab parandada aktsiaid õigesti valides ning Taras näitas festivalil ise ette, kuidas seda teha.
Kui varade tootluse ajalugu vaadata, siis pikas perspektiivis on kõige suuremat kasvu toonud arenguriikide aktsiaid 9,9protsendise tootlusega. Edetabelis järgmine on S&P 500 indeks 7,5protsendise tootlusega, siis tulevad arenenud riikide aktsiad ja võlakirjad 4,5protsendise ning elamukinnisvara USAs 3,7protsendise tootlusega.
Alles seejärel jõuame edetabelis keskmise tootlusega investori juurde, kes suudab pikaajalises perspektiivis vaevu inflatsiooni ületada. Ainult hoiused jäävad oma 1,4protsendise tootlusega veelgi kaugemale tahapoole.
Mikk Tarase sõnul takistavad investoreid emotsioonid. Samuti see, et valel ajal ollakse turul liiga agressiivsed või lüüakse kriisides suuri kahjumeid lukku. Keskmiselt hoiab investor aktsiaid ainult 4 kuud ja sellise rapsimisega ei saagi tulla head tulemust.
Sellest ja paljust muust saad kuulda ja vaadata lähemalt juba podcastist või videost.
Kiire kasumivõtmine teeb portfellile karuteene
“Investeerimine töötab pika perioodi peale. Warren Buffett on öelnud, et börsil liigub raha kannatamatutelt kannatlike kätte. Häid aktsiaid müüakse liiga ruttu, sest tahetakse juba tekkinud paarkümmend protsenti kasumit välja võtta,” rääkis Taras.
Ka tema pole sellest patust päris puhas. Eelmisel aastal õnnestus Tarasel märtsikrahhis portfelli soetada üks perspektiivikas aktsia Taani börsilt, kuid peale paarikuist tõusu pani ta positsioon müüki. Taras sai enda sõnul kätte küll 41protsendise tootluse, kuid peale müüki põrutas aktsia hind veel mitu korda kõrgemale.
Siit tõi ta välja õppetunni, mida tasub ikka ja jälle üle korrata: “Istu hea ettevõttega pikalt ja lase kasumil kasvada. Suurimad vead tulevadki võitjate kiirest müügist,” rääkis ta.
Hajutamisega ei maksa üle pingutada
Kuigi investeeringute hajutamine on riskide haldamisel oluline, tasub seda teha mõõdukalt, sest liigne hajutamine tootlusele kaasa ei aita.
Tarase sõnul on õpikureegliks see, et portfellis piisab 10st väga heast ettevõttest, kellega sõita kogu kasv kaasa. Aktsial võiks olla 7-10protsendine osakaal portfellis. Ülehajutatud portfelliga investorile sobib Tarase hinnangul rohkem indeksifondi investeerimine.
Kust aktsiaid valida?
Esiteks muidugi koduturult, aga Taras soovitab vaadata ka Skandinaavia börsidele, sest seal on väga häid ettevõtteid, turuliidreid, suur valik aktsiaid, head kasvulood ja väga stabiilne makrokeskkond. Erinevalt USAst paistavad Skandinaavias silma ka väikseid ja tublid ettevõtted. Skandinaavia ettevõtetel on uusi kasvukohti leida oluliselt rohkem, kui USAs, hindas fondijuht. Enne ostu tegemist tuleb vaadata ka trende, sest kui fookus on valel trendil, siis pole investeerimisest kasu.
Kuidas leida 10 parimat
Taras soovitab alustada süva-analüüsist. Investor peab esimese sammuna kaardistama ära nii ettevõte kui ka tööstusharu, kus see ettevõte tegutseb. Tegevusharu uurimine on keeruline ja selles faasis jäetakse aktsiad kergekäeliselt kõrvale. On raske aru saada, kes on turul võitja, kuhu raha läheb ja kust raha tuleb.
Tarase sõnul on tähtis ka oma investeeringu konkreetse teesi, ehk põhjuse sõnastamine. “Sõnastage paari tekstilõiguga ära, miks te investeerite sellesse aktsiasse. Mis on selle investeeringu liikumapanev jõud ja milline on lõppfookus? Poolpiduseid investeeringuid ei pea tegema,” andis ta nõu investeerimisfestivalil osalejatele.
Järgmiste punktidega kirjeldab Taras mõttekäiku üksikaktsia hindamisel.
1. Hoomatav ja läbipaistev ärimudel
Mõnda sektorit on investoril üliraske hinnata. Nii on see näiteks pangandus- ja kindlustussektori puhul. Kui vaadata konkreetselt Swedbanki, siis pangal on stabiilne tulubaas, kuna 60% laenuportfellist moodustavad Rootsi kodulaenud. Hoomatav on nii tuluteenimise koht kui ka stabiilne laenuturg. Laenud on pikaajalised ja kui midagi drastilist ei juhtu, on rahavoog kindel.
Pankadel tuleb vaadata, mis on tulu-kulu suhe, ehk kulubaas peab tulude vastu madal olema. Järgmisena on oluline hinnata omakapitali tootlust. Swedbankil on see 14-16%, mis on kaks korda kõrgem, kui mõnel Euroopa pangal. Samas madalam, kui näiteks LHVl. Mida kõrgem omakapitalitootlus, seda parem.
Tasub arvestada, et Swedbank maksab ka dividendi, mille tootlus on 7%. Negatiivset varju heidab pangale rahapesuskandaal. Eraldi küsimus on see, kas ühekordne rahapesutrahv muudab panga võimekust oma põhiliselt tulubaasilt edaspidi sissetulekut saada.
2. Konservatiivne finantsolukord
Head ettevõtted ei mängi oma kapitali struktuuriga, ega võta liigselt võlgu. Hea finantsseisuga on näiteks Soome ettevõte UPM Kymmene. Aja jooksul on ettevõtte võlakoormus läinud nulli ja seega on UPM Kymmenel laienemiseks vaba raha.
3. Stabiilne tulubaas
Siinpuhul on heaks näiteks stabiilse tulubaasiga Soome liftitootja Kone. Ettevõte paigaldab klientidele lifti ja seejärel pakub liftile aastakümneid hooldust kõrge marginaaliga. See on väga edukas ja kõrge kasumlikkusega ärimudel. Mida kõrgem kasumlikkus, seda tugevam ettevõte. Kui marginaalid on üliõhukesed, siis iga väiksemgi löök võib ettevõtte uppi lüüa.
4. Dividendid
Hea ettevõte maksab nii dividende kui ka investeerib kasvu.
5. Aktsia atraktiivne hinnatase
Aktsia hinna ja tulude suhet (P/E) näitab, kui palju aastaid läheb, enne kui aktsiakasum kataks ära aktsiasse tehtud investeeringu. Tarase sõnul tasub enne investeeringut mõelda, kas 30-40kordse kasumikordajaga aktsial on ikka päriselt piisav kasv, et see end õigustaks.
Taras hoiatas investoreid, et ei tasu osta aktsiaid peale korralikku kukkumist lihtsalt sellepärast, et hind tundub odav. “Vahel on tõesti aktsia hind odavnenud ettevõttest sõltumatu paanika tõttu, aga tavaliselt on aktsia hinna kukkumisel põhjus,” rääkis ta.
Taras lisas, et aktsiaostu tuleks käsitleda samalaadselt kinnisvaraga. “Kinnisvara hinda ei käida iga päev vaatamas. Samuti ei osteta-müüda iga päev korterit. Ei tohi liigselt aktsia hinna kõikumise pärast muretseda, sest see on normaalne asi. Tuleb lihtsalt häid ettevõtteid leida,” nentis Taras.
InvesteerimisFestival 2021
- Tänavu seitsmendat korda toimunud InvesteerimisFestivali korraldab Investeerimisklubi koostöös Äripäeva loodud investor Toomasega.
- Toimus 2.–4. juulil Harjumaal Padisel.
- Tõi kokku enam kui 1000 investeerimishuvilist ja on sellega Eesti kõigi aegade suurim investeerimisüritus vabas õhus.
- Esines ligi 45 oma ala tippu: Timo Rein, Vishen Lakhiani, Peep Vain, Ornella Jõgi, Andres Viisemann, Kaja Kallas, Urmas Sõõrumaa jpt.
- InvesteerimisFestivali aitasid korraldada: LHV, EstateGuru, Redgate Capital, Baltic Horizon, Nasdaq Tallinna börs, Mercedes-Benz Eesti, Funderbeam, Tavid, Tallinna Vesi, Õhtuleht jpt.
Festivali korraldajad
Investeerimisklubi ja Investor Toomas
Lisaks
- Ühine ka investorite Facebooki grupiga, et osaleda aruteludes ja saada põnevat infot https://www.facebook.com/groups/1591687221066735/
- Investorile kasulikud exceli põhised tööriistad leiad siit: https://investeerimisklubi.ee/tooriistad/
- Kiika, milliseid keskkondi Investeerimisklubi eestvedajad soovitavad: https://investeerimisklubi.ee/investeeri/
NB! Kõiki toodud platvorme/tooteid kasutavad Investeerimisklubi eestvedajad ka ise aktiivselt.