Investeerimisõppetundide TOP – Märten Kress

“Minu kõige suurem investeerimisõppetund – oleks võinud alustada varem,” ütles investor ja blogija Märten Kress investeerimisfestivali ettekande avalauses.

Taasesitamisel on suursündmusel InvesteerimisFestival 2023 toimunud Märten Kressi esitlus kes rääkis teemal “Investeerimisõppetundide TOP.”

Kress tõi välja, et mida rohkem oma investeerimisteekonna alguses investor on, seda enam kipub ta mõtlema nendele esimestele kaotustele, äpardustele, valesti tegemistele.

Kress märkis, et tema on seda tüüpi investor, kellele meeldib rahavoog. Investorina vaatab ta pigem dividendiaktsiate poole või ka laenude ja võlakirjade poole. Tema eelistab selliseid investeeringuid, kus ta ise saab omale sobival ajahetkel valida, millal ta tegeleb investeeringute analüüsiga, millal ostab ja millal müüb.

Kress soovib olla väheaktiivne ja omada investeerimises pikaajalist horisonti. Ta tõi oma esimese õppetunnina välja, et tuleb jääda kindlaks sellele, mis sobib just konkreetsele investorile ja tema karakterile. New Yorgi ülikooli professori Aswath Damodarani ütlusele toetudes sõnas ta: “Investor, keda sa pead kõige paremini tundma õppima, ei ole Warren Buffett, ei ole mõni meie kohalik staarinvestor. See oled sina ise, sa pead iseennast kõige paremini tundma õppima.”

Tema sõnul saab tootlust teenida väga mitut moodi. talle endale absoluutselt ei meeldi füüsiline kinnisvara ja selle eest hoolitsemine ehk mõte, et ta peab käima kinnisvaraobjekte valimas, üle andmas ja midagi täiendavalt seal tegemas-toimetamas.

Portfell teenib investorit, mitte vastupidi

Portfell ja selle kasvamine tekitab Kressi arvates investoris väga palju emotsioone. Finantsvabaduse poole püüdlejatel ja eriti investeerimisportfelli ülesehitamise algusjärgus olevatel investoritel võib tema sõnul väga kergesti tekkida suur hasart, kus soovist kasvatada oma portfelli nii palju kui vähegi võimalik võib juhtuda see oma igapäevaste tegemiste ja igapäevase elu arvel.

“Tegelikult raha ja portfelli kasv ei ole ainus asi, mis loeb, ja tahan nii-öelda koputada südametunnistusele ja meelde tuletada, et portfell teenib meid, mitte vastupidi,” lisas ta.

Kress on ise olnud valdavalt palgatöötaja ja tegelenud sihipärase investeerimisega Eestis ligikaudu juba 10 aastat ning ta tõi välja, et tema portfelli kasvukõver oli algusperioodil märkimisväärne.

Kui aga tema aktiivne palgatöö fondijuhina lõppes, formeerus tema jaoks otsus, et uuesti ta tööle minna ei tahagi. Toona Tallinna vanalinnas jalutades nägi ta Linnateatri etenduse plakatit „Mees, kes ei teinud midagi“. “Tundsin, et ma olen just täpselt see mees, ja tundsin niimoodi järgmised kolm aastat,” ütles Kress.

Sellel perioodil kasutaski ta oma sääste ja ka oma portfelli lihtsalt selleks, et toona vallalisena hästi palju ringi reisida, käia ja teha asju, mida ta täna enam ei teeks ja võib-olla ei saakski teha. See oligi investori sõnul teine faas tema elus ja portfelli ülesehitamises, kus prevaleeris selline rahulik tiksumine ja kus valdava osa rahakasvatamise tööst tegi ära turutootlus.

Järgmises portfelli arengufaasis tõi Kress välja, et mõtles siis, kuidas ikkagi jalad kõhu alt välja võtta ja tegeleda rohkem aktiivse sissetuleku teenimisega. Nii pööraski ta pilgu börside poole ja uuris, kas sealt leiaks magusaid võimalusi investeerimiseks.

Mõni kuu tagasi algas tema isikliku portfelli elutsüklis n-ö neljas faas, kus ta suures osas finantseerib oma maja ehitust läbi investeerimisportfelli müügi.

Tema sõnul ei ole lihtne neid müügiotsuseid teha, kui eelnevalt on seitse-kaheksa aastat toimetatud sellises meelsuses, kus fookus on rahavoo ja portfelli kasvatamisel ning siis tuleb ühtäkki muuta midagi oma mõtlemises ja võtta vastu müügiotsused.

Kuigi tal on raske näha oma portfelli suuruse langust, siis tulebki tema sõnul aru saada, mis on investori enda jaoks oluline ja mis mitte. “Minu jaoks on see isiklik eesmärk ja tuletan iseendale ja teile meelde, et portfell teenib mind ja mitte vastupidi,” rääkis Kress.

Investeerimishorisont aitab teha õigeid otsuseid

Kuidas peaks investor oma portfelli aktsiaid valima, seda mõjutab väga palju investeerimishorisont. Kress tõi välja investeerimispanga Morgan Stanley analüütikute poolt aktsiate mineviku tootlust uurides tehtud järelduse, et on olemas neli tootluse komponenti – vaba rahavoo kasv, väärtussuhtarvude muutus, kasumimarginaalide muutus ja käibe kasv.

Aktsiainvesteeringut ühe aasta horisondis mõjutab 46% väärtussuhtarvude muutuses, alles seejärel käibe kasv. Väärtusinvesteerimise maiguga investor tahaks Kressi sõnul alati kahte asja korraga – häid ettevõtteid ja neid hästi soodsa hinnaga. Tema sõnul tuleb siis otsida neid aktsiaid, kus väärtus on justkui kõrgem kui see hind, mida selle aktsia eest makstakse.

Esimesel kahel-kolmel aastal panigi Kress põhirõhu väärtussuhtarvudele, kus ta ostis madala hinna ja kasumi P/E suhtega aktsiaid. Sel perioodil näitas tema portfell väga head tootlust. Kolmandal-neljandal aastal hakkasid tema portfellis rolli mängima muud tegurid – väärtussuhtarvude muutuse mõju kahanes 19%ni ning kõige olulisemaks osutus hoopis käibe kasv.

See teadmine muutis tema investeerimislähenemises ja -strateegias väga palju. Selle asemel et olla väärtusinvestorina keskendunud ainult suhtarvudele ja otsida meeletult soodsaid diile turult, hakkas ta aru saama, et pikaajalist portfelli ehitades mängib ta niimoodi hoopis lühikest mängu. Tegelikult oli vaja vaadata neid asju, mis toovad koju enamiku tootlusest.

Need raketid ja superhea tootluse koju toojad on Kressi sõnul ka tema portfelli näitel just need ettevõtted, mis kasvavad ise ja mis kasvatavad ka oma käivet. Talle ostuhetke tegemisel tähtsana tunduv soodsalt saadud hinna olulisus on aja möödudes tegelikult kokku kuivanud napilt 5%-le.

Kressi sõnul on lühiajalises horisondis küll paratamatult oluline see soodsalt aktsiate kätte saamine ehk väärtussuhtarvude tase. Mida pikemaks läheb ajahorisont, seda olulisemaks muutub käibe kasvu komponent ja ka see, kas ettevõte suudab hoida või parandada oma kasumimarginaale.

“Saa aru, mis mängu sa mängid, mis ajahorisondis ja sa saad aru millele sa pead keskenduma,” ütles Kress.

Kes on Dividendinvestor

Märten Kress on endine kauaaegne pensionifondide fondijuht, blogi Dividendinvestor.ee eestvedaja ja virtuaalse investeerimisklubi Miljoniklubi käivitaja. 10aastase fondijuhi kogemusega Märten haldas ligemale 250 miljonit eurot ning jagab nüüd oma blogis teadmisi ja kogemusi, et targemalt investeerides finantsvabaduseni jõuda.

Oma esimesed tehingud tegi Märten aktsiabörsil juba üheksakümnendate lõpus tudengina. Täna moodustavad Märteni portfelli põhituumiku dividendiaktsiad ja ETFid, kuid sealt leiab ka idufirmasid, krüptovarasid ning kasvuaktsiad.

Festivali korraldajad

Investeerimisklubi ja Investor Toomas

Lisaks

• Ühine ka investorite Facebooki grupiga, et osaleda aruteludes ja saada põnevat infot https://www.facebook.com/groups/1591687221066735/
• Investorile kasulikud exceli põhised tööriistad leiad siit: https://investeerimisklubi.ee/tooriistad/
• Kiika, milliseid keskkondi Investeerimisklubi eestvedajad soovitavad: https://investeerimisklubi.ee/investeeri/

NB! Kõiki toodud platvorme/tooteid kasutavad Investeerimisklubi eestvedajad ka ise aktiivselt.