Investeeringud, mis kujundavad maailma – Taavet Hinrikus, Sten Tamkivi

Hinrikus ja Tamkivi uuest investeerimisplatvormist: tõmbame laserkiire teravaks

Taasesitamisel on suursündmusel InvesteerimisFestival 2022 toimunud Taavet Hinrikuse ja Sten Tamkivi esinemine teemal “Investeeringud, mis kujundavad maailma”. Vestlust juhtis Marko Oolo.

Uut investeerimisplatvormi ehitavad tehnoloogiaettevõtjad ja ingelinvestorid Taavet Hinrikus ja Sten Tamkivi võtsid möödunud InvesteerimisFestivalil lahti, kuhu, kuidas ja miks nad investeerivad, mis on tark raha ning kuidas saada jõukaks.

Sellest ja paljust muust saad kuulda ja vaadata lähemalt juba podcastis ja videos.

Hinrikus ja Tamkivi nõustuvad, et uut investeerimisplatvormi Plurali kaudu tahavad nad idufirmadele olla toeks. Hinrikus jutustab, kuidas Wise’i ehitades tuli kogu aeg Silicon Valley vahelt sõita, kuna Euroopas lihtsalt polnud kedagi, kes oleks piisavalt pädev, “kes tahaks riski võtta, kes teaks, mida nad teevad”.

Tõeliselt hea investor on ikkagi see, kes on ise idufirma ehitamise teekonna läbi käinud, sest ainult tema mõistab lõpuni seda protsessi ja ehk ka valu. “Varajases faasis sul ei ole Exceli tabelit, sul on inimesed, kes istuvad ümber laua ja räägivad sulle unistusest, missuguse maailma muutva idee nad tahavad 10 aastaga ära teha. Seda faasi hinnata või seal käsi külge panna on väga raske, kui sa ei ole ise nendes kingades olnud,” lisas Tamkivi.

Hinrikuse sõnul on investeerimisplatvormi ja kiiresti kasvava tehnoloogiaettevõtte ehitamine ühest küljest kui öö ja päev, aga samas on ka investeerimisplatvormi ehitamine siiski justkui ettevõtte rajamine, kui võtta arvesse näiteks skaleerimist, aga mitte tempot, lisas ta. “Sellega saame me seda ehitamise kihku kratsida,” nentis ta motivatsiooni.

Pluraliga on plaanis järgmise aastaga saada 10 investorit, siis 20 ja nii edasi. “Tahame näha, kas suudame riskikapitali skaleerida viisil, mida varem pole tehtud,” teatas Hinrikus. Platvormile saavad kaasatud sajad asutajatest investorid, kes tahavad oma nõu ja jõu ehk raha ja teadmistega intensiivselt panustada ja tagasi anda. “See on armee, keda igaüks tahaks enda poole võitlema,” möönis Hinrikus piltlikult.

Täna on tekkinud kontingent ettevõtjaid, kes on oma elus jõudnud faasi, kus nad tahaksid kogukonnale tagasi anda, samas ühte kindlasse ettevõttesse enam tööle ei lähe – Plural on just sellistele inimestele, kes saavad nõnda natuke asutaja kihku rahuldada ja raha paigutada.

Eestis on 15 aastaga üles ehitatud selline idufirmade ökosüsteem, tänu millele tuleb 3% riigi SKPst tehnoloogiasektorist. Miks ei võiks nii olla terves Euroopas, küsis Tamkivi.

Tark raha pole ainult raha

Küsimusele, et mis teeb targast rahast targa raha, vastas Tamkivi, et tegelikult käib jutt hoopis kompetentsist. Tõeline kapital on inimesed ja otsing käib kompetentsi järele. Edukad inimesed ehk ei seogi end kindla ettevõttega, nad toimetavad paljudes kohtades korraga ja kui neid palgata ei saa, siis “tuleb nende raha võtta,” teatas Tamkivi, selgitades, et investorite läbi jõuab ikka ihaldatud teadmistele lähemale.

Ka Hinrikus nõustus, sõnades, et “tark raha on see, kus on rohkem kui raha.” Riskikapitali maailmale mõeldes on selge, et raha on tegelikult piisavalt palju. “Sa tahad raha, mis tuleks inimestega, kes suudavad sulle anda head nõu,” selgitas ta.

Börsiinvestorid on anonüümsed, tõeline väärtus tuleb aga kellegist, kes on süvitsi huvitatud – skin in the game, nagu Hinrikus sõnastas.

Start-up-maailmas on näha, et neil, kes on kaasanud raha 1000 inimeselt, pole kuhugi minna, kui häda käes, sest kõik mõtlevad, et teised 999 kannavad selle eest hoolt. See tähendab, et motivatsiooni pole. Kui on aga üks inimene, üks investor, siis on oluliselt suurem lootus, et ta tuleb appi, jutustas Wise’i asutaja.

Portfellid muutuvad ajas

Tamkivi selgitas, et neil on Hinrikusega kolme järku portfelle. Esiteks teevad mõlemad eraldi ingelinvesteeringuid. Enne ühise fondi loomist oli Hinrikus investeerinud umbes 150 ettevõttesse, Tamkivi umbes 50 ettevõttesse. Järgmiseks on Taavet+Sten fond, mille kallal toimetatakse koos ning investeeritakse põhiliselt tehnoloogiasse, aga ka linnaruumi muutvasse kinnisvarasse ja krüptosse. “Mõtlesime, et nüüd hakkame fokuseeruma… Ja siis võtsime 50 uut ettevõtet eelmisel aastal,” muigas Tamkivi.

Plural on meeste sõnul järgmine katse veelgi rohkem tegevust fokuseerida. “Pluralis võiksid investorid teha 2-4 investeeringut aastas ja olla rohkem oma kätega ja oma ajaga kaasas,” kirjeldas Tamkivi. “Tõmbame laserkiire teravamaks.”

Taavet+Steni alt tehakse pikema horisondiga investeeringuid, näiteks kinnisvaraprojektidesse, mis võivad võtta 10-20 aastat. Samuti süvatehnoloogiasse – mõni jõuab turule alles 10 aasta pärast ning see sobib meestele nendi sõnul väga hästi.

Oma rahaga, nagu Taavetis+Stenis, võid võtta ka 30 aasta vaate, möönis Tamkivi. Kui toimetad näiteks energia vallas või, tuues näite, ettevõttega, mis programmeerib ümber maksa geene, et need rasva ei läheks, siis ei saa mõistagi vaid paari aasta peale loota. “Mida olulisemaid probleeme tehnoloogiaga lahendatakse, seda tõenäolisemalt vajab see ka pikemalt aega ja kannatust ja seda raskem on teha seda näiteks avaliku börsi jaoks,” selgitas ta.

“Pluralis kaasame ka väliste investorite kapitali. Kui me tahame kogu Euroopas sellist SKP-tasemel mõju omada, siis on vaja, et kapitali baas oleks suurem,” rääkis Tamkivi.

Investeeringud on investori nägu

Hinrikuse sõnul teevad nad investeeringuid asjadesse, mida nad arvavad, et maailm vajab, mis võiks maailma paremaks teha ja on maailma jaoks huvitavad. Suundadena, mis teda ennast kõige rohkem hetkel paeluvad, tõi ta välja kliima – mida me saaksime ära teha, mis aitaks kliimakatastroofi ära hoida või tagasi pöörata – ning hariduse.

Tamkivi toonitas, et üks asi on see, mida ettevõte teeb, teine see, kuidas ta seda teeb. “Mis tehnoloogiamaailmas on hästi suur problem – kõik tehnoloogiaettevõtjad nägid 10 aastat tagasi välja nagu 25aastased valged mehed. Tegelikult, kui sa vaatad ühiskonda ja probleeme, mis inimestel on, siis see pilt palju laiem ja kirevam, et kes võiksid lahendada neid probleeme, mida nad vajavad ja tunnevad,” tõi ta välja. Võimalusi tuleb anda ka teistsugustele inimestele – anda võimalusi ära teha midagi, mis kellelegi südamelähedane on.

Hinrikuse sõnul ei pea alati mõju otsima koos investeeringuga, tuues näiteks Haridusfondi ja kood/Jõhvi projekti. “Eelmisel aastal võtsime 200 inimest vastu, sel aastal loodetavasti 400, varsti 1000 inimest aastas – sellel on mõju Eestile, sellel on mõju meie tehnoloogiasektorile ja see on puhtalt eraldi tehtud initsatiiv just mõju pärast,” analüüsis ta.

“Ei” ütlemist tuleb õppida

Hinrikuse sõnul on jube lihtne ennast ribadeks tõmmata ja nii läheb tähelepanu tegelikult kaotsi. “Eelmine aasta tegime 50 investeeringut, ma ei mäleta 20 nimegi, kui sa küsiksid praegu”. Plurali struktuur, kus keskendutakse 2-4 investeeringule aastas, garanteerib, et sa tead, mis toimub ja oled rohkem abiks, selgitas ta.

Tamkivi toob välja, et meilipostkast on nagu su to do list (tegemiste nimekiri – toim), kus veel 1000 inimest saab tasuta sinu to do listi asju panna – mis nurga alt see õige on, möönis ta. Ja kui sa saad 2000 meili aastas ja 1000 ei vasta, siis vaadatakse sind kui ülbet tõbrast, jätkas ta. “Paratamatult on nii, et nende 1000 hulgas on kindlasti väga ägedaid asju, mis lihtsalt lähevad kaotsi.”

Oluline on oskus ja vajalikkus “ei” öelda, tõdes Hinrikus, lisades, et ta siiani õpib seda. Ka FOMOst (fear of missing out, hirm midagi maha magada – toim) hakkab ta tasapisi üle saama. “Sa pead leppima sellega, et sa ei näe kõiki asju, aga tõenäoliselt sa näed piisavalt palju, et ära tunda huvitavaid asju,” nentis ta. “Julgus “ei” öelda on vajalik. Loomulikult keegi jääb sinna vahele, keegi, kes seda ei väärinud, aga muidu sa lähed ise katki.”

Kõige paremini töötavad siiski vana hea soovitamine – asutajad küsivad teiste asutajate käest, kuhu peaks minema. “Üks tore signaal on lubadusi pidavad inimesed,” tõi Tamkivi välja. “Inimene lubab, inimene teeb. Sul on mingi aeg, et see ei ole see, et otsusta täna, otsusta see nädal – see on pikema suhte loomine, mis võib alata juhuslikult kohvijoomisest kuskil kellegi soovitusel, aga see võib realiseeruda huvitavaks koostööks aastaid hiljem,” jutustas ta.

Aja panustamise etapid

“Hästi tore oleks, kui elu lõpuks oleks raha enam-vähem otsas,” möönis Tamkivi. Midagi ikka jätta ka lastele, aga seda, et ka lapsed tahavad tegeleda sellega, millega ise, pole mingit garantiid, kui, siis juhtub see orgaaniliselt.

Täpset valemit on küll raske välja arvutada, kuna surma aeg pole enamasti täpselt teada, samuti mitte ka tootlus, aga mõelda võib Tamkivi sõnul nii: “Lühike loogika võiks olla see, et elu esimeses faasis, kui aega ja energiat ja jaksu on, siis toota kapitali, teises pooles on lihtsalt seda ära anda inimestele, kes saavad sellega midagi uut ehitada.”

Hinrikus toonitab, et aega tuleb anda asjadele, mis õnnelikuks teevad. “Tuleb teha asju, mis on vähem kui töö, aga rohkem kui hobi,” kirjeldas ta. Vaadates tagasi oma elule, kirjeldab ta teekonda Skype’i töötajast aktiivse ettevõttekarjäärini, milleks oli Wise’i ehitamine ning sealt edasi nüüd investorikarjäär, mis kestab ka 10+ aastat. Mis edasi, eks näis. Praegu tegeleb ta Jõhvi kooliga ja haridusfondiga ning ta on endale teadlikult lubanud, et rohkem juurde midagi ei võta, kui on midagi ära andnud.

Natuke vigane on aastaid mõelda nii, et mis teeks siis, kui oleks veel ainult kuu aega elada, möönis Hinrikus. Pigem võiks keskenduna natuke pikemale ajale, näiteks viiele aastale. “See on hoomatav süsteem – mingi keskpikk horisont, mida saad manageerida,” tõdes ta. Praegu on teada, et järgmised 4-5 aastat lähevad Plurali ehitamisele.

Mõlemad naudivad seda, kuidas investorina on võimalik pereaega planeerida. Ettevõtjana on sul sadu töötajaid, kohustused teiste ees, asjad, mis tuleb ära teha, portfelli hallates saad aga ise valida, kas panustad 100, 40 või 20 tundi, kirjeldas Tamkivi. “Töö ei tohiks võtta 80% ärkveloleku ajast selle viie (Plurali ehitamise – toim) aasta jooksul,” tõdes Hinrikus. Õnneks ei ole töö enam füüsiline koht, kus peab istuma üheksast viieni, tema teeb vahel parimat tööd omasõnul üldse näiteks Tallinn-London lennul või kuskil looduses istudes.

Muutused hakkavad puudutama absoluutselt igat valdkonda

“Üks tees, mida me kindlasti jätkuvalt väga usume – tehnoloogia jätkuvalt muudab maailma ja tehnoloogia laieneb igasse tööstusharusse,” kinnitas Hinrikus. Ehitussektor, personaalmeditsiin, loetleb ta põnevaid valdkondi, millel on veel palju ees. “Kliimaneutraalsuse saavutamiseks peavad muutuma kõik tööstusharud – see on nii kohutavalt suur valdkond,” kinnitas ta.

Valimine on vajalik. “Fintech on väga lahe, mul on selles palju kogemust. Ma arvan, et ma ei tee enam väga palju fintech investeerimist. Ma olen selles maailmas elanud 10 aastat, hommikust õhtuni, tükkmaad rohkem kui 8 tundi päevas. Minu jaoks on see tehtud, pigem võtta mingid muud asjad. Ja see teeb lihtsamaks ka “ei” öelda. Pigem vaatan neid asju, mis maailm tõesti vajab ja saan rohkem sellele fokuseerida,” jutustas ta oma plaanidest.

Tamkivile tekitab põnevust Web3 trend, mis “hakkab tekitama tarkvaralist võimekust teha asju globaalselt”. Eestis oleme harjunud juba 22 aastat digitaalse ID-kaardiga, mis on kogu muu maailma mõttes unikaalne. Kui mõelda, kuhu me oleme jõudnud paari napi aastaga – 2009 tuli Bitcoin, 2015 tuli Ethereum – täna on ülemaailmselt 330 miljonil inimesel krüptorahakotid, mis tähendab, et nad sisuliselt saavad anda digiallkirja, kirjeldas Tamkivi plokiahela võimekust, mainides veel märksõnadena tuleviku sotsiaalset elu, ettevõtete loomist, riikide omavahelist suhtlust ja globaalset ühiskonnakorraldust kui sellega seonduvat. Viimastest investeeringutest pooled on tal suunatud just sellesse valdkonda.

Tamkivi sõnul pole see ka kaugel. “Selles mõttes on mõnus, et me oleme seda juba paar korda näinud. Krüptorakendusi vaadates hakkab mul modemi hääl kõrvus vilisema,” meenutades 90ndate alguse interneti tulekut.

“Me oleme just selles hetkes. Täpselt on teada, mis juhtub: tuleb internet, siis keegi teeb e-kommertsi, keegi ütleb, et seal on pätid-vargad, varastatakse raha, keegi ütleb, et paneme selle jama kinni… Kõik see on olnud. See on nii hämmastav, kuidas see praegune laine on täpselt sama nagu 90ndate teise poole Tiigrihüpe. Mina olen hästi optimistlik,” kirjeldas ta.

Üks asi, mida pigem vaadata, on see, kus on arendajad, andis Tamkivi idee. “Väga paljude tehnoloogiliste läbimurrete juures on kõige parem vaadata, millega nohikud nädalavahetusel tegelevad. See on viie aasta pärast firma ja 10 aasta pärast börsifirma,” kirjeldas Tamkivi parimat vihjet, kust teada, mis on järgmine suur samm selle tehnoloogia arengus – see, mille ümber tarkvaraarendajad kogunevad. “See on ennetav signaal, mille järgi vaadata, kus on huvitavad asjad,” nentis ta.

Jõukuse loomise retsept

Küsimusele, milline on tee jõukuseni ja kuidas selleni jõuda, vastas Hinrikus, et nende poolt on ilmselgelks näiteks või soovituseks ise ettevõtte ehitamine. “Me teame, kui raske see on – see pole kõigile,” arvas ta. Võimalus on ka tehnoloogiasektori aktsiaoptsioonid. Tänu Skype’ist saadud aktsiaoptsioonidele sai Hinrikus oma esimese miljoni ja tänu sellele teha pärast 10 aastat, mis ta ise heaks arvas ning alustada ka Wise’i oma tingimustel, kirjeldas Hinrikus.

“Praktiline vihje: kui on tehnoloogia, kuhu saab minna varajases staadiumis tööle, siis see on jätkuvalt üks alahinnatud viis jõukuse asutamiseks. Kui vähegi on rakett, tasub liituda,” julgustas ta. Samuti on heaks, küll riskantsemaks sammuks ka tehnoloogiasektoris töötavatesse start-up’idesse investeerimine, sellesse tuleb aga panustada palju aega ning energiat. “Ma natuke olen skeptilisem selles osas, mida pakutakse avalikult erinevate platvormidega,” arutles ta ning soovitas investeerida ise ja investeerida ka just oma aega ja energiat.

Tamkivi tõi välja, et see on taas üks näide hallaladest – idufirmasse tööle läinud inimesest võib ka sujuvalt ja märkamatult investor saada.

“Kui sa tahad pensioniks raha koguda, siis distsipliin ja 100 eurot kuus keskmise hinnaga osta indeksfonde võib anda väga-väga tugeva vundamendi. Kui on kapital, mida paigutada, siis vahe on selles, et indeksfond teeb börsil 10-14 protsenti üle pikema aja aastas tootlust, kui on head aastad, samas idufirmades ootame sajakordset tootlust, mille eest me oleme valmis alla neelama selle, et 95 neist läheb tuksi,” selgitas Tamkivi.
“Mina ei ole kunagi ühtegi avalikku aktsiat ostnud. Börsitootlus on mul üsna kehv tänapäeval,” nentis Wise’i asutaja. Mitteavalikud variandid on töötanud aga üsna hästi, hindas ta tagasihoidlikult.

Idufirmadesse investeerides ei saa kunagi mõelda, et paned raha ühte start-up’i ja ning seda automaatselt saadabki suur edu. “Sa pead tegema 10, 25, 30 investeeringut,” loetles Hinrikus. “Alla 20-30 ettevõte ei ole mõtet. Kui pole plaani selleni jõuda, siis võid kohe raha heategevusse panna,” nõustus ka Tamkivi.

Oskused, millesse investeerida

Tamkivi soovitas õppida matemaatikat, füüsikat, programmeerimist, samas sünnib suurtes edukates ettevõtetes maagia just mitmest distsipliinidest kokku tulnud inimestega. Põhiline, mis edasi viib, on pidev kirg õppida ja tarkade inimestega suhtlemine.

“Paljudel inimestel on liiga suur kramp selle ees, et kui tekib painav küsimus, tahaks midagi paremat teada – võib helista ja küsida. Näiteks võib helistada Tartu Ülikoolis sellele teadlasele, kes selle teemaga tegeleb – üldiselt inimestele väga meeldib rääkida nendest teemadest, millega nad iga päev tegelevad, tuleb lihtsalt käsi välja sirutada,” tuletas Tamkivi meelde.

Hinrikus lisas, et hädavajalik on oskus ja suutlikkus ennast motiveerida ning seda saab teha ka läbi teiste harjumuste treenimise. “Võta jooks või mingi muu selline ala, millega saad end treenida. Maratonijooks – see on ikka üsna nüri. Aga kui sa selle ükskord läbi teed, siis tunne on ikka jube hea ja annab ettevõtte juures tunde, et see on see 27. kilomeeter – ma saan siit läbi ja siis jätkame,” kirjeldas ta.

Samuti on hästi oluline kodune tugi, samas on töö ja kodu vahel balansi leidmine tõeline kunst. “See amplituud on nii suur, kui hästi asjad võivad minna või kui kiiresti nad võivad väga halvasti minna… See, et sul on kodus toetavad inimesed, kes elavad kaasa ja aitavad kõike seda teha, on väga oluline,” toonitas Tamkivi.

Festivali korraldajad

InvesteerimisFestivali korraldasid Investeerimisklubi ja Investor Toomas. Kaasa aitasid ka: LHV, Redgate Capital, Funderbeam, Estateguru, Baltic Horizon, Nasdaq Tallinn, Tallinna Vesi ja Watercom, Õhtuleht, Veho, Valge Klaar, Cobalt, Boat Service Estonia, Lightyear, Grünfin, Äripäeva Raamatuklubi, Marathon Studios jpt.

Lisaks

• Ühine ka investorite Facebooki grupiga, et osaleda aruteludes ja saada põnevat infot https://www.facebook.com/groups/1591687221066735/
• Investorile kasulikud exceli põhised tööriistad leiad siit: https://investeerimisklubi.ee/tooriistad/
• Kiika, milliseid keskkondi Investeerimisklubi eestvedajad soovitavad: https://investeerimisklubi.ee/investeeri/

NB! Kõiki toodud platvorme/tooteid kasutavad Investeerimisklubi eestvedajad ka ise aktiivselt.