Noored investorid pelgavad tulevikku: “Mina investeerin selleks, et ellu jääda.”
Kaks 2000. aastal sündinud noort investorit on veendunud, et praegusel noorel on eelmisest põlvkonnast raskem iseseisvat elu alustada ning see paneb ka investeerima või kauplema.
Näiteks on mitmedki noored otsustanud võtta välja oma teise sambasse kogunenud rahanatukese. InvesteerimisFestivalil esinenud noore investori Kätriin Helena Huttuneni hinnangul ei tasu aga neile seetõttu viltu vaadata.
“Rääkisin sellest mõnda aega tagasi oma emaga, kes kogus esimese töö kõrval kodu ostmiseks sissemaksu kokku vähem kui aastaga. Nad kasvasid koos kasvava majandusega,” lausus ta. Praegused noored alustavad oma teekonda majanduslanguses, palju kallima kinnisvaraga ning sõja ajal, tõdes ta.
Samal ajal valmistab noortele muret ka tehisaru, mis hakkab järjest rohkem täitma töökohti, mis muidu sobiks just alustavale noorele. “Kui ma noorena vaatan töökuulutust, kus nõutakse viis aastat kogemust, siis kust ma selle võtan, kui ma olen 18 ja käisin koolis?” küsis Huttunen.
Niisiis pole imestada, et noored otsivad võimalust enda tagalat kindlustada ja mõnikord tähendab see, et püütakse ka väga kiiresti rikastuda.
Sellest ja paljust muust saad kuulda ja vaadata lähemalt juba podcastis või videos.
Kuidas YOLO-trader’ist sai YOLOB-investor
Investor, ettevõtja ja Vestase tootedisaini juht Huttunen selgitas lühendit YOLO-trader: see tähistab mõtteviisi you only live once ja get rich fast – ehk siis mõtteviis, kus inimene üritab päeva püüda ja suurelt riskida, et kiiresti kasumit saada. Huttuneniga lava jaganud Mihkel Külm kirjeldab suhtumist järgmiselt: “Näpud püsti, raha turgudele ja kõrgele ja kaugele.”
Huttunen tunnistas, et veel 18aastaselt oli temalgi “näpud püsti” tunne ja soov kiirelt rikastuda, aga vanusega on strateegia muutunud. “Mida vanemaks saad, seda rohkem hakkad aru saama, et kauplemisega kaasnev stress on natuke liiga palju.”
Nüüd on Huttuneni strateegia pigem väärtust otsida, iga kuu osta ning ostetut stabiilselt hoida. Ta ütles, et tema kohta võiks nüüd kehtida lühend YOLOB – you only live once Buffett. See tähendab, et ta on võtnud südameasjaks küll noorelt elu nautida, aga samal ajal peab raha juba passiivselt kasvama, selgitas ta.
Riskantselt alustas 2018. aastal investeerimisega ka Külm, kes praegu on investor ja TalTechi ärirahanduse magistrant. Inspiratsiooni sai ta filmist “The Big Short” ja hakkas kohe katsetama selliste krüptoinvesteeringutega nagu dogecoin, memecoin, pepecoin. Nüüd on tema strateegia stabiilsem. Tema portfell koosneb väärtusaktsiatest ja igakuistest sissemaksetest börsil kaubeldavatesse fondidesse. “Sellest on saanud hobi, mis toob raha hoopis sisse, mitte ei pühi välja,” kiitis ta.
Samas ei kahetse ta algusaegu, leides, et just siis oli õige aeg teha vigu ja nendest õppida.
Miks ja kuidas Z-põlvkond investeerib
Enne investeerimisfestivalile saabumist uuris Huttunen oma Instagrami jälgijatelt, kelleks on valdavalt Z-põlvkonna esindajad, miks nad investeerimisega tegelevad. Populaarseim vastus oli, et end ebakindla tuleviku eest kaitsta.
“Ebakindlus, et kuna kõik on nagunii tuksis ja läheb ilmselt hullemaks, siis you only live once ja ma trade’in, äkki mul veab. Või investeeritakse selleks, et midagigi oleks. Kui millenniumi-aegsed investeerisid selleks, et rikkaks saada, siis mina investeerin selleks, et ellu jääda. See on väga-väga erinev,” rõhutas Huttunen.
Külma hinnangul tahavad noored oma elukvaliteeti parandada. “Mida vanemaks saame, seda rohkem on peas halle karvu, liigesed muutuvad kehvemaks, pohmakad hullemaks. Ei taha seda kõike ootama ju jääda,” ütles ta – noorelt tuleb reisida ja maailmast õppida. “Lõpuks tagasi tulles võiks olla nii tark, et natuke raha kõrvale pannud, vaatad enda kahekümnendatele tagasi ja mõtled, et ei läinudki aia taha.”
Huttunen on ülikoolist meelde jätnud, et teaduslikult kõige optimaalsem viis investeerida on börsil kaubeldavate fondide (ETF) kaudu. “Mina usun teadust,” lausus ta.
Külm juhib TalTechi tudengifondi ja teab iseloomustada fondi 60 liikme investeerimisfilosoofiat. “Ostame krüptot, ostame kulda, ostame bitcoini – me noortena oleme avatud eksperimenteerima erinevate varaklassidega,” ütles ta. Fondijuhina peab ta leidma kuldse kesktee ja hetkel on fookus aktsiatel.
Üldiselt on noored tema hinnangul pigem likviidsemad ja lühema perspektiiviga investorid – eelistavad ostetut hoida lühikest aega, mitte tegeleda väärtusinvesteerimisega.
Ideed tulevad TikTokist. Infot otsivad noored sotsiaalmeediast, eriti TikTokist. Huttunen hoiatas, et tegelikult tuleks olla allikakriitiline. Ta ise jälgib majanduse ja poliitika suundumusi, mitte niivõrd üksikute firmade käekäiku. Mihkel Külm lisas, et stabiilsed ja kogenud tegijad on usaldusväärsemad kui need, kes müüvad kiiret rikastumise illusiooni. “Mida igavam inimene välja näeb, seda paremat juttu ta ilmselt räägib.”
Vanemate pikk plaan on väga vajalik
Taanis õppinud Kätriin Helena Huttunen nägi, kuivõrd sõltub noorte rahatarkus nende vanematest.
“Mu sõprade vanemad investeerisid selleks, et lapsed saaksid minna tippülikooli. Sõbrad said juba sealt enda rahaharjumused, aga mina seda kodust kaasa ei saanud,” avaldas ta.
Samuti oli tal ülikoolis keerulisem kui sõpradel, kellele oli sünnist peale oma portfell kasvama pandud. “Võrdlesin end kõigiga ja tundsin, et mul on palju keerulisem üldse kuhugi jõuda.” Huttuneni sõnul oleks ta kindlasti eelistanud mingisuguse tagala olemasolu, kuhu vajadusel kukkuda.
“Kui ma Taani kolisin ja seitse kuud tööotsingutega ei vedanud, siis sai raha otsa. Üüriarve oli 700 eurot ja minul konto tühi. Ainus, mis mind päästis oli YouTube’i üles laetud video minu eelarvetabelist, mida vaatajad alla laadisid,” lausus ta.
“Olen 24aastane, aga töö pärast viis korda läbi põlenud. Kui ma ütlen, et saan kaheksa aasta pärast miljonäriks, siis see tuleb mingite ohverduste arvelt,” lausus ta. Praegu on ta suutnud sättida oma elu stressivabaks ja tunneb rõõmu kindlustundest.
Ka Mihkel Külm leidis, et vanemate loodud tagala annab noortele rohkem julgust proovida ettevõtlust ja võtta riske, selmet klammerduda ühe töökoha külge pikaks ajaks.
InvesteerimisFestival 2026
- InvesteerimisFestivali korraldab Investeerimisklubi koostöös Äripäeva loodud investor Toomasega.
- Kaheteistkümnes InvesteerimisFestival toimub 3.-5. juulil Järvamaal Toosikannu puhkekeskuses.
- Toob kokku ligikaudu 2000 investeerimishuvilist ja on sellega Baltikumi kõigi aegade suurim investeerimisüritus vabas õhus.
- Esineb enam kui 70 oma ala tippu
- InvesteerimisFestivali aitavad korraldada: LHV, Everaus, SEB, Lightyear, InBank, Coop Pank, Nasdaq, Coolbet, BMW, Merit Tarkvara, Aroom, Ignitis Group, Swaper, Tele2, Textmagic jpt.
InvesteerimisFestival 2026 ESINEJAD, PROGRAMM ja PILETID 
https://investeerimisfestival.ee
Festivali korraldajad
Investeerimisklubi ja Investor Toomas
Lisaks
- Ühine ka investor Toomase Investeerimisklubiga, et olla osa Eesti informeerituimast investorkogukonnast: https://kampaania.aripaev.ee/investeerimisklubi/