Iduettevõtte rahakaasamise telgitagused Funderbeamis
Taasesitamisel on suursündmusel InvesteerimisFestival 2020 toimunud arutelu pealkirjaga “Iduettevõtte rahakaasamise telgitagused”.
EstateGuru ja Funderbeam AruteluAlal said kokku idufirmade UpSteam ja Ampler Bikes asutajad Martin Kristerson ja Ardo Kaurit ning ettevõtete juhtinvestorid Madis Müür ja Kristjan Raude. Viimased tunnistasid, et võtavad investoritena arvesse ka ettevõtete ühiskondlikku ja keskkondlikku mõju. Arutelu vedas investor ja InvesteerimisRaadio kaassaatejuht Tauri Alas.
Sellest ja paljust muust saad kuulda ja vaadata lähemalt podcastis või videos.
Ettevõtte väärtus peegeldab ambitsiooni
Investeerimisfestivali laval said kokku idufirmade UpSteam ja Ampler Bikes asutajad Martin Kristerson ja Ardo Kaurit ning ettevõtete juhtinvestorid Madis Müür ja Kristjan Raude. Viimased tunnistasid, et võtavad investoritena arvesse ka ettevõtete ühiskondlikku ja keskkondlikku mõju.
Ütlus, jalgratast ei ole mõtet leiutada, ei pea paika idufirma Ampler Bikes kohta. Ettevõtte asutaja ja tegevjuhi Ardo Kauriti sõnul olid nemad trennis sel ajal, kui koolis tunde anti ja sellest räägiti, mistõttu on nad selle tee ette võtnud ja elektriratta uuesti oma äranägemise järgi loonud.
Ampler Bikes, mis toodab täna ca 6000 ratast aastas, sündis aastal 2014 huvist, ütles Kaurit. „Olime kõik leiutajad, sõbrad insenerid, kellele meeldis veeta aega garaažis rohkem kui õllekas,“ sõnas ta. „Kui saime esimese ratta valmis, siis hakkasid ahhaa-momendid tulema. Nägime inimesi seal (ratta – toim.) peal ja saime aru, et sellel on palju potentsiaali. Tekkis tunne, et seda on vaja suurelt teha.“
Alguses pigistati enda rahakotist viimast välja, et toodet arendada, siis tulid appi pere ja sõbrad. Seejärel prooviti leida juba investoreid, head diili aga ühegagi kokku leppida ei õnnestunud, pangad ka ettevõtet ei tervitanud, mistõttu leitigi variant ühisrahastuses, selgitas Kaurit. Sihiks oli alguses 100 000 eurot, et saaks hakata toodet välisturgudel tutvustama.
Võõrastav oli Kauriti jaoks mõte, et potentsiaalse investoriga istuti teine teisel pool lauda, tundus, nagu ollaksegi vastased. Ühisrahastuse, täpsemalt esimese Fundwise’i projekt puhul meeldis Kauritile võimalus ise projekt kokku panna, rääkida, kes ollakse ja mida tehakse. „Tegime nii-öelda pakkumise investoritele valmis. Kahel pool lauda istumine jäi ära. Ettevõte pani tingimused paika ja seda valideeris turg – kas need on õiglased või mitte. Seal jäi suur vaidlemine ära,“ selgitas ta.
Tesla pesu esimeseks proovikiviks
UpSteami loomise idee sündis aastaid tagasi, kui ettevõtte kaasasutaja Martin Kristerson käis Ameerikas South Carolina osariigis raamatuid müümas. „Esimese kuu lõpus koputasin ühe emme uksele ja nägi, kuidas kõrvalmaja kõrvale sõitis värvikirev kaubik ja hakkas autot survepesuriga pesema. Siis hakkasin mõtlema, et miks kõik autopesu ei ole selline.“
Ülikoolis ärikorraldust ja majandust õppides tegi Kristerson kõik koolitööd, äriplaanid sündinud ideed silmas pidades. Sellest kujunes korralik äripilt. 2017. aastal alustas ettevõte tegevust. „Ainuke asi, mida siis veel ei olnud, oli tiim. Kuna siis tutvusringkonda väga ei olnud, vaatasin, kes raamatumüügis kõige ässamad tüübid on, nii mulle esimesed inimesed tiimi tulidki,“ rääkis ta firma sünnist.
Ettevõtte üheks kliendiks oli kolme aasta eest ettevõtja ja ingelinvestor Rain Rannu, kelle Tesla vajas pesemist.
„Me ei olnud siis veel nii kindlad, kas see pesu on ikkagi autodele kõige ohutum. Me alles õppisime autosid pesema,“ meenutas Kristerson lõbusalt toonast aega, kui alustati tööd pesukaubikuga kohale sõites, mis olid kõike autopesuks vajalikku kraami täis. Täna on lisaks neljale kaubikule ettevõttel ka 30 ratta või autoga liikuvat pesijat.
Alguses kohe Tesla kallale asumine tekitas seega kahtlusi ja kõhklusi. Saalis istunud Rannu sõnul tema selle pärast üldse ei muretsenud: „Kindlust andis juurde see, et mu väike poeg oli selle Tesla mitu aastat varem juba ära kraapinud, et hullemaks ikka minna ei saa.“
Lisaks võlus Rannut, kes on täna ka ettevõtte üks investoreid, meeste pealehakkamine, uus lahendus, värske ja väga teistmoodi suhtumine teenindusse ja teenusesse.
Ka ettevõtte asutajate raamatumüügi taust oli abiks, mis Rannul endalgi kunagi ammu olnud. „Mulle hakkasid härrased meeldima. Auto sai ka puhtaks. Peale seda tekkis mõte, et neil kuttidel võiks olla suur tulevik, äkki saaks neid aidata. Äkki neil on huvi ehitada sellest äge, rahvusvaheline start-up-firma,“ jagas Rannu.
Ühisrahastus annab ettevõtjana suurema kontrolli
Ampler Bikes on ühisrahastuse kaudu kolm korda raha kaasanud (aastatel 2015, 2017 ja 2019), esmalt Fundwise’i ja kaks korda Funderbeami kaudu.
Aastal 2015, esimeses Fundwise’i voorus küll juhtinvestorit polnud, aga investor Madis Müür asus rahastusvooru Kauriti sõnul vedama. Kampaania läks edukalt. „Saime raha kätte ja oma tegevusi jätkata. See oli edukas kogemus ettevõtte jaoks. Kontroll oli oluliselt rohkem meie käes millal, kui palju ja mis tingimustel me raha tõstame,“ selgitas Kaurit.
Juhtinvestoriks tuli Madis Müür Amplerile 2017. aasta Funderbeami rahastusvoorus. „Leppisime kokku valuatsiooni ja tingimused,“ rääkis Müür. Vaeva tuli natukene siiski näha, et raha kokku saada ja idee investoritele maha müüa. Samas nii-öelda samal pool lauda teiste investoritega olles on neid lihtsam kaasa kutsuda, toonitas Müür. „Mul oli lai tutvusringkond inimesi, kellel jäi raha üle ja kes olid huvitatud seda kuhugi paigutama. Sai neid kaasa kutsutud.”
UpSteam on raha kaasanud kaks korda (aastatel 2018, 2020) Funderbeami kaudu. UpSteami juhtinvestor oli esimeses voorus samuti Madis Müür, teises voorus lisandus veel ka ettevõtja, ingelinvestor ja EstBANi juhatuse liige Kristjan Raude. „Olin nende teenust kasutanud. Tundus väga mugav, uus ja põnev teenus – down to earth ehk kahe jalaga maa peal nagu öeldakse, mitte asi, mida väga katsuda ei saa,“ rääkis Raude esimestest muljetest, mis seoses UpSteamiga tekkisid. Investeerimismõte tuli Raudele pähe ettevõtet uudiskirja abil, kus kutsuti investoriks tulema.
„Märkisin ka. Esimeses rahastusvoorus tegelikult oli tagantjärgi vaadates isegi liiga suur ticket, aga läks hästi. Siiani läheb hästi. Teises voorus võtta juhtinvestori roll oli mingis mõttes asjade loomulik kulg, kuna olin alates esimesest voorust nendega tihedalt seotud,“ jagas Raude enda lugu. Investeeringute tegemisel soovitabki Raude kauge tuleviku ja kosmose peale mõtlemise asemel hoida fookuses ka väga argiseid ja praktilisi asju. „Mõnikord on hea investeerida igapäevastesse asjadesse, mida sa saad katsuda ja näha, mida inimestel tegelikult ka igapäevaselt vaja läheb,“ sõnas ta.
Idufirma ühiskondlik mõju huvitab investoreid
Jalgrattaid kopeerida on Kauriti sõnul raskem kui koodiridasid, selle nimel nähakse ka vaeva. „Oleme suutnud iga aasta teha kaks korda rohkem jalgrattaid kui eelmisel,“ mainis ta, plaan on seda tempot hoida. „Maailm on tegelikult suur ja kui sul on toode, millel on potentsiaalselt 100 inimesest üks huviline, siis tegelikult on neid huvilisi maailma peale kokku päris palju,“ selgitas ta, kust tuleb Ampler Bikesi kasv. Saksamaal müüdi eelmisel aastal ca 1,5 miljonit elektrijalgratast. „Sinna turule poetada neid kümnetes, kui mitte sadades või kümnetes tuhandetes on täiesti võimalik,“ tõi Kaurit näite.
Kristersoni sõnul on autopesu väga lihtsasti kopeeritav. Igaüks võib kasvõi homme sellega pihta hakata. UpSteami konkurentsieelis teiste ees, mida on raskem kopeerida, on efektiivsus ja klienditeenindus. Selles äris sees olles läks aasta jooksul kõik väga lihtsasti. „Seda selle hetkeni, kus sa näed, et sul on 10 pesu päevas, 20 pesu päevas, 30 pesu päevas ja sealt edasi,“ mainis Kristerson. Et seda teha sellises mahus efektiivselt ja kasumlikult, tulevad mängu logistika, klientide tundmine, platvorm ja paljud muud detailid, toonitas Kristerson. „Pesu on lihtne kopeerida, aga seda äri on kuradi raske järgi teha.“
Nii Raude kui Müür tunnistasid, et võtavad lisaks heale ärimudelile arvesse ka ettevõtte ühiskondlikku ja keskkondlikku mõju. „Kui investorina on meil võimalus oma investeeringute läbi mõjutada seda, mis ühiskonnas toimub ja mis mitte, mis saab edukaks ja mis mitte, kes saab raha ja kes ei saa – mina jälgin seda küll. See ettevõte, kuhu ma oma raha, aega, teadmisi ja kontakte otsustan panna, peab seisma mingi eesmärgi nimel väljas, mis minu jaoks ka oluline on,“ toonitas Raude.
Sustainable development goals ehk rahvusvahelised kestliku arengu eesmärgid on need, millega idufirma mingidki eesmärgid võiksid kattuda, sõnas Raude.
„Kui start-up lahendab täna vähemalt ühte probleemi, mis meil globaalsel skaalal on, siis see on juba mingi eeldus.“ Ka Müür mainis, et proovib enda tegevuse ja investeeringutega maailmas positiivseid muutusi algatada, neile hoogu anda. „Ampleri puhul rohelisem transpoart, UpSteami puhul nii aja- kui veesääst,“ tõi ta näite. Mingeid kindlaid mõõdikuid või kriteeriume pole Müür veel välja mõelnud, kuidas positiivset mõju või muutust mõõta. „Äriline pool on seal ikkagi olulisem, et need mõjud maksvusele ka pääseks ja ettevõtte suudaks need muutused ellu viia. Aga on kindlasti oluline, et need positiivsed mõjud seal juures oleksid,“ lisas Müür.
Ettevõtte väärtus peegeldab ambitsiooni
Valemeid, kuidas määrata idufirma väärtust, on miljoneid. Päeva lõpuks on tegu pakkumisega investoritele, mis kas sobib või mitte, toonitasid iduettevõtjad.
Enne raha kaasamist oli Ampler Bikes´i väärtus 750 000, kolm aastat hiljem, peale esimest raha kaasamist 3 miljonit ja nüüd juba 22,5 miljonit eurot. „Päeva lõpuks on tegemist pakkumisega investorile – me näitame, kus me oleme, mida me tahame teha, mille eest me seisame, millised on potentsiaalsed turud, kõike seda,“ selgitas Ardo Kaurit, kuidas on ettevõtte hind kujunenud. Investorid kas võtavad selle pakkumise vastu või mitte. Ettevõtte juhtinvestor Madis Müüri sõnul olid ettevõtte pakutud numbrid esialgu isegi veidi kõrgemad – ca 30 miljoni kandis – mis allapoole kaubeldi.
UpSteam kaasas esimeses voorus 280 000 ja teises voorus juba miljon eurot. Ettevõtte väärtuseks hinnati siis 13 miljonit eurot. Kristerson meenutas seepeale lugu 2018. aastast, mil ta külastas Pärnus arvutimängude tootmisega tegelevat start-upi, kes tegi parasjagu esitlust. „Ettevõtte juht ütles päris krõbeda valuatsiooni oma ettevõttele. Samamoodi küsisid investorid, kust ta selle numbri võtab. Ta pani näpu suhu, tõstis üles ja ütles, sealt, kus tuuled puhuvad. Investorid tõusid püsti ja aplodeerisid talle selle eest, et ta julges seda ausalt välja öelda,“ rääkis Martin Kristerson ja lisas, et selles numbris peegeldub tegelikult ettevõtte ambitsioon.
„Me ei kaasa raha ainult ühe korra, et anda osalust kohe palju ära,“ sõnas ta. „Kui mängime seda pikka mängu, eriti kui räägime seeria A ja seeria B investeeringutest, siis nendes kohtades on kindlad normid, mis peavad olema asutajatel veel alles. Selles mõttes toimubki see, et founderid kaitsevad oma osalust ja teisalt investorid tahavad võimalikult odavalt saada. Sealt siis see kuldne kesktee leitakse,“ selgitas ta.
Ka Kristjan Raude sõnas, et mingit maagilist valemit iduettevõtte väärtuse hindamiseks pole. „Investorina vaatad sa teisi diile, mis on enam vähem samas faasis ettevõtted varem teinud, kuidas neil on läinud, millised on käibed, kasvukiirus, meeskonna tugevus, ambitsioon, väljavaated,“ rääkis ta. „Tegelikult valideerib ju investor ehk siis ostja Funderbeamis selle hinna. Kui oli oversubsribe (ülepakkumine – toim.). Mõlemad UpSteami rahakaasamised Funderbeam´is seda olid), siis järelikult oli õige hind,“ toonitas Raude.
Päeva lõpuks ootab kasvuinvestor Raude sõnul ju vähemalt kümnekordselt oma investeeringult tagasi: „Keegi ei lähe sinna 20%, 30% või 50% pärast. Kui täna tõsteti raha 13 miljoni pealt ja ühel päeval toimub 100miljoniline exit, siis investorina pole suurt vahet, kas see esialgne valuatsioon oli 10, 12,5 või 13 miljonit. Kõik teenisid palju raha, kõik on väga õnnelikud.“
InvesteerimisFestival 2020
- Toimus 3–5. juulil Harjumaal Padisel
- Tõi kokku ligi 1000 investeerimishuvilist ja on sellega Eesti kõigi aegade suurim investeerimisüritus vabas õhus
- Esines ligi 45 oma ala tippu: Joakim Helenius, Rain Rannu, Kaidi Ruusalepp, Alar Tamming jpt
- InvesteerimisFestivali aitasid korraldada: LHV, EstateGuru, Funderbeam, Redgate Capital, Baltic Horizon, Nasdaq Tallinna börs, Tavid, Rahandusministeerium, Õhtuleht jpt
Festivali korraldajad
Investeerimisklubi ja Investor Toomas
Lisaks
- Ühine ka investorite Facebooki grupiga, et osaleda aruteludes ja saada põnevat infot https://www.facebook.com/groups/1591687221066735/
- Investorile kasulikud exceli põhised tööriistad leiad siit: https://investeerimisklubi.ee/tooriistad/
- Kiika, milliseid keskkondi Investeerimisklubi eestvedajad soovitavad: https://investeerimisklubi.ee/investeeri/
NB! Kõiki toodud platvorme/tooteid kasutavad Investeerimisklubi eestvedajad ka ise aktiivselt.
