Postitatud

Kuidas kujundada just sulle sobiv investeerimisstrateegia – Paavo Siimann

Teejuhis esimeste edukate investeeringuteni

Taasesitamisel on suursündmusel InvesteerimisFestival 2021 toimunud Paavo Siimanni esinemine teemal Kuidas kujundada just sulle sobiv investeerimisstrateegia.

Investeerimisfestivali kolmandal päeval viis investor ja õppejõud Paavo Siimann läbi töötoa, kus selgitas lahti kolm põhilist teemat, mis alustavatele investoritele küsimusi tekitavad: kust alustada, kuhu raha paigutada ja kuidas strateegia luua.

Paavol on 12-aastane töökogemus Circle K Eesti ning AstraZeneca Baltikumi ja SRÜ riikide finantsjuhina. Lisaks sellele on ta viimased 20 aastat õpetanud Tallinna Tehnikaülikooli tudengitele finantsaruannete analüüsi. Paavot tunnustati 2018. aasta majandusteaduskonna parima õppejõu tiitliga. Ta on oma teadmisi jaganud ka EASi alustava ettevõtja baaskoolituse ning ärimentorluse programmide raames.

Samuti on ta on kaitsnud doktorikraadi TalTechis teemal „Efektiivsusmaatriksi kasutamine finantsaruannete analüüsimisel“. Lisaks on Paavo investor, Eesti Ettevõtlike Noorte koja (JCI) auliige, Eesti Mentorite koja liige ja Investeerimisklubi auliige.

Sellest ja paljust muust saad kuulda ja vaadata lähemalt juba podcastist või videost. 

Järgneb Äripäeva lugu toimunud esinemisest, mille on kirja pannud Jaan Martin Raik. Esimesena ilmus artikkel Äripäevas 4. juulil, 2021.

Kust alustada?

Oma töötoas tõi Siimann välja, et kõige tähtsam on alustamisel paika panna eesmärk, mille jaoks üldse investeerimisega tegeleda. „Tuleks plaan teha, sest eesmärk ilma plaanita on lihtsalt soov,“ rääkis Siimann. Ta lisas, et ka uhkete autode, jahtide ja mõnusate reiside eesmärgiks seadmine on väga mõistlik, aga neid tuleks rahastada passiivsest sissetulekust, mitte aktiivsest tulust.

Kui eesmärk on paigas, siis tuleks Siimanni sõnul enda jaoks läbi mõelda psühholoogiline pool: mis suhe on rahaga, ajaga ja millised on investeerimisega seotud hirmud. Ta lisas, et kindlasti tuleks enne alustamist tekitada meelerahufond. Ta ise on kõrvale pannud kolme kuu rahavaru. Siimann tõi välja, et klassikaliselt hoitakse seda sularahas või pangakontol. Meelerahufondi võib hoida ka kullas või võlakirjades, kuid sellisel juhul peab arvestama, et kapitali ei ole võimalik kiirelt realiseerida.

Järgmine etapp on algkapitali kogumine ja aja leidmine. Siimann soovitas kindlasti ka teadmisi omandada, aga tõi välja, et ainult sellele ei tasu tugineda. „Mõni inimene on käinud mitu aastat erinevatel seminaridel, aga ikka ei ole esimest tehingut teinud,“ hoiatas Siimann. Samuti pidas ta oluliseks investeerimissõprade leidmist, kellega tehingute üle arutleda saaks.

Viimaseks soovitas Siimann tegeleda aktiivse tulu suurendamisega. „Ka minu loogika oli see, et proovisin palgatööl hästi palju väärtust luua ja see kajastus ka palganumbris,“ rääkis Siimann oma kogemusest. Ta soovitas võtta ka oma igapäevakulud kontrolli alla. Siimann selgitas, et ta toetub põhimõttele, et on nõus maksma, aga ei ole nõus üle maksma. „Ma ei ole nii rikas, et odavaid asju osta,“ tõdes Siimann.

Kuhu raha paigutada?

Esimese sammuna tuleb investoril otsustada, kas vaadata kapitali kasvu või passiivsete regulaarset tulu teenivate investeeringute poole, rääkis Siimann. Ta soovitas noorematel kindlasti kapitali kasvu poole vaadata ning alles vanemas eas mängida portfell ümber passiivsete regulaarsete tulude peale.

Siimann soovitab esiteks valida ühe varaklassi, millega alustada. Esimeseks sammuks peab investor mõistlikus kolmanda pensionisamba tegemist, millega on võimalik kasutada ära maksueelist. „Detsembri lõpus teed kande ära ja veebruaris saad juba maksud tagasi,“ kirjeldas Siimann kolmanda samba eelist.

Küpsete ettevõtete puhul võiks ettevõte ka dividendi jagada. Selle kontrollimiseks tasuks sisse vaadata ettevõtte majandusaasta aruandesse. Siimann soovitab lisaks kasumireale vaadata ka seda, kui palju ettevõte raha teenib. „Dividendide üle otsustatakse küll kasumi pealt, aga makstakse siiski rahas,“ rääkis Siimann. Ta tõi välja, et kui ei ole soovi aktsiate analüüsiga tegeleda, siis on lihtsam võimalus panna raha passiivsetesse indeksifondidesse.

Kui investor vaatab riskantsete iduinvesteeringute poole siis on Siimanni sõnul rusikareegliks see, et portfellis võiks olla kuskil 20 erinevat iduettevõtet. „Kui üks teeb raketti, siis katab ta ka ülejäänud 19 positsiooni miinused ära,“ selgitas Siimann. Iduinvesteeringute puhul vaatab Siimann skaleeritavust ja muidugi ka meeskonda ning ei soovita ühe asutaja riski võtta.

Laenude puhul tasub investoril läbi mõelda, millised on riskid ja milliste tagatistega on need maandatud. Võlakirjad on paremini kaubeldavad, kui kellelegi otselaenu andmine. Samas on võimalus laenude andmiseks kasutada ka ühisrahatust. Sealjuures soovitas Siimann kasutada statistikat, mida portaal kasutajale jagab ja teha otsuseid numbritele tuginedes.

Kinnisvarainvesteeringute puhul tasub Siimanni sõnul enda jaoks läbi mõelda, kas investor on valmis ise üürnikega tegelema või plaanib palgata halduri, kes on valmis ka jõuluõhtul üürniku katkise kraaniga tegelema. Siimann rääkis, et kinnisvarasse tasub kindlasti investeerida laenu abil. Ostmise juures on oluline selgitada välja müügi põhjus. Ta tõi näiteks, et perekondlike põhjuste puhul on varjatud puuduste risk väiksem.

Strateegia kontrollimine

Siimanni sõnul tuleb kontrollida, kas tehtud otsused aitavad eesmärgini jõuda. Sealjuures ei ole investeeringuks piisav argument see, et kõik teevad nii. Samuti peab ta oluliseks järjepidevust. Siimann selgitas, et kõik algab väikeste summadega, aga aeg on investori parim sõber ja liitintress teeb portfellis oma töö.

Siimann soovitas investoril kindlasti läbi mõelda oma riskitaluvus, mille parimaks mõõdikuks on see, kas saad magada või ei saa. Samuti rõhutas ta hajutamise tähtsust nii erinevate varaklasside vahel kui ka varaklasside siseselt. Viimaseks soovitas Siimann mõelda ka maksudele ja otsustada, kas investeerida eraisikuna või hoopis ettevõtte alt.

InvesteerimisFestival 2021

  • Tänavu seitsmendat korda toimunud InvesteerimisFestivali korraldab Investeerimisklubi koostöös Äripäeva loodud investor Toomasega.
  • Toimus 2.–4. juulil Harjumaal Padisel.
  • Tõi kokku enam kui 1000 investeerimishuvilist ja on sellega Eesti kõigi aegade suurim investeerimisüritus vabas õhus.
  • Esines ligi 45 oma ala tippu: Timo Rein, Vishen Lakhiani, Peep Vain, Ornella Jõgi, Andres Viisemann, Kaja Kallas, Urmas Sõõrumaa jpt.
  • InvesteerimisFestivali aitasid korraldada: LHV, EstateGuru, Redgate Capital, Baltic Horizon, Nasdaq Tallinna börs, Mercedes-Benz Eesti, Funderbeam, Tavid, Tallinna Vesi, Õhtuleht jpt.

Festivali korraldajad

Investeerimisklubi ja Investor Toomas

Lisaks

NB! Kõiki toodud platvorme/tooteid kasutavad Investeerimisklubi eestvedajad ka ise aktiivselt.

Telli teavitus uutest postitustest
Loading
Teadlike investorite kogukond