Pankrotist börsiettevõtteni: Janar Muttiku valus-võidukas teekond

Kriis kukutas noore ärimehe pankrotti

Kui aga ühtäkki suur globaalne finantskriis saabus ning pangad laenukraanid kinni panid, siis kukkus kokku ka Muttiku kõrgelennuline äri ja vastu vaatas hoopis pankrot.

„Olin 26-27aastane ja polnud selliseid kriise oma elu jooksul kogenud. Kõik oli seni läinud ainult ülesmäge ja ma ei tulnud selle peale, et mingi jama võiks tekkida. Sain õppetunni, et ei tohi kasvada üle oma võimete, pimesi ei tohi usaldada ja riske tuleb hajutada,“ kirjeldas mees oma kõrgelt kukkumise kogemust.

Selgeks sai noorele ärimehele see, et rääkida ja kuulata tuleb rohkem inimesi, kui ainult ühte ja isiklikke käendusi ei tohi kunagi oma ettevõttele anda. Pangad andsid toona ülilahkesti laene ja kui isiklik käendus taga, siis oli ettevõtte kokku kukkumine väga valus.

„Kogu mu isiklik vara, sealhulgas suur maja Tartus ja pangakontod arestiti, kuna olin laenude tagatisteks pannud oma isikliku vara. Mul oli tol ajal ka kaater ja auto. Olin lootnud, et inimesed, kes olid mulle võlgu, maksavad oma võlad ära, aga nad ei teinud seda. Nii jäin ka ise maksetega hätta ja võlana jäi peale tagatiste realiseerimist üles veel 7,5 miljonit Eesti krooni,“ meenutas ta suurt pauku oma teekonnal.

Ettevõtja edutegurid:

• Tee seda, mida päriselt armastad – kirg on kõige tugevam kütus
• Ära lase rahal (ega exceli tabelil) olla peamine eesmärk. Kui teed midagi kire ja pühendumusega, on rahaline edu loomulik tulemus.
• Pane eesmärgid kirja – nii muutuvad need selgemaks ja aitavad paremini sihte seada
• Pane eesmärkidele realistlikud tähtajad.
• Tahtejõud ja töökus – ole valmis vaeva nägema.
• Kaasa edukaid partnereid ja värba endast targemaid inimesi.
• Kanna hoolt nii füüsilise kui vaimse tervise eest.
• Tähista ka väikseid võite.

„Karvased ja sulelised“ käisid võlga taga nõudmas

Järgnes elu keeruliseim aeg, kuna sõbrad olid kadunud, pankrotihaldurid olid kurjad ja „suured kapid“ käisid tal ukse taga. „Ma ei kartnud neid, sest ma tõesti olin omalt poolt teinud kõik, mis suutsin, et teistele võlad ära maksta ja mul polnud endal enam mitte midagi. Füüsilist vägivalda minu vastu ei kasutatud, sest teati, et ma pole kuidagi kuritegelikult kellelgi midagi teinud,“ rääkis ta.

See raske kogemus muutis mehe vaimselt tugevamaks. Tema sõnul tekib Euroopas ja Eestis pankrotistunud ettevõtjate suhtes stigma, et tegemist on läbikukkujaga. „Sa saad päris suure märgi külge ja sealt ettevõtjana taas jalule tõusta on ülimalt raske, sest ei julge enam riske võtta. Näiteks USA näeb ettevõtja ebaõnnestumist ja uuesti alustamist hoopis innovatsiooni osana. Edukaks saamisel on seal normaalne eelnevalt paar korda läbi kukkuda ja keegi ei ütle midagi.“

Muttik lisas, et tal on ka tutvusringkonnas palju inimesi, kes just seetõttu ei taha saada ettevõtjaks, et kui midagi ebaõnnestub, hakatakse näpuga näitama. Seda ei tohiks aga väikses Eestis teha, kus niigi on vähe inimesi ja eriti vähe veel neid, kes julgeks ettevõtlusriske võtta. Paljud, kes kukuvad, Muttiku sõnul enam ei tõuse. Nad lähevad palgatööle või üldse Eestist minema.

Korralik analüüs ja puhkus tõi uued tuuled

2010 aastal võttis ta aja maha ja läks neljaks kuuks Austraaliasse. Ka seda pandi kodumaal talle pahaks, justkui olnuks tegemist põgenemisega. „Tegelikult tuleks kõigil aeg-ajalt aeg maha võtta, et puhata ja ka analüüsida, mis läks valesti ja mida saaks edaspidi teisiti teha. Ka praegu olen ma oma ettevõtte inimesed saatnud paariks nädalaks kollektiivpuhkusele. Tuleb puhata ja see on okei,“ rääkis ta. Stressi ei tekita tema sõnul lahendustega tegelemine, vaid teadmine et probleemid on lahendamata.

Eestisse tagasi tulles läks Muttik tagasi ülikooli, et leida enda ümber targemaid inimesi. „Võtsin õppimist tõsiselt ja tegin magistrikraadi nominaalajaga ära. Sain juurde ka palju uusi kontakte nii pankades, kui ka mujal. Tekkis ka arusaam, mille võtsin endale motoks: kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab,“ meenutas ta.

Muttikul oli enda sõnul jäänud kõrvale vaid kaks sõpra ajal, mil ta asus pingutama, et august välja ronida. Nad laenasid talle raha intressiga 25% aastas. „Ma mässasin neli aastat väikearendajana, flippides kortereid ja ehitades eramuid. Samal ajal hajutasin oma tegevusvaldkondi ja hakkasin tegema koostööd ka Šveitsi ettevõttega Nahrin, mis müüb globaalselt loodustooteid.“

Kümne aastaga nullist börsifirmaks

2015. aastal alustas Janar Muttik ettevõtte Everaus, kus tema kontoriks oli ehituskonteiner. „Tegin kõike ise, olles objektijuht, projektijuht, turundusjuht, müügijuht, finantsjuht ja tegevjuht. Tegin seda viis aastat, sooviga ennast tõestada. Sain hakkama,“ avaldas ta rahulolu. Tänaseks on Everausist saanud börsiettevõte, kus on ette näidata rohkesti arendusi. Portfell sisaldab üle 600 ühiku elamispinda ja üle 70 000 ruutmeetri äripinda. Varade maht on 2024. aasta lõpuks jõudnud 45,6 miljoni euroni. Arendused on mitmeid kordi pälvinud tiitli „esimene omataoline“ ja saavutanud kõrgeid tunnustusi kodukonkurssidel.

„Võlakirjadega börsile minek 2025. aastal oli kasvu üks osa. Me ei teadnud maikuu lõpuni, mis saab. Polnud kindel, kuidas bränd vastu võetakse investorite poole ja kas ma saame raha või mitte. Aga et emissioon märgiti kolm korda üle oli kõige ägedam usalduse näitamine ja tunnustus.“ Muttik rõhutas, et üksinda kaugele ei jõua ja tuleb kaasata õigeid partnereid ja leida õiged töötajad.

Festivali korraldajad

Investeerimisklubi ja Investor Toomas

Lisaks

• Ühine ka investor Toomase Investeerimisklubiga, et olla osa Eesti informeerituimast investorkogukonnast: https://kampaania.aripaev.ee/investeerimisklubi/