Wall Streeti abielupaar müüs oma villa Floridas ja kolib Tallinna, et avada siin oma äri
Wall Streetil tuntud Ameerika Ühendriikide abielupaar avas äsja Tallinnas tervise- ja taastusravikeskuse. Daniel ja Carol Wildermuth rääkisid lähemalt, miks nad müüsid oma mereäärse villa ja kolisid Eestisse.
Daniel ja Carol Wildermuth on pühendanud oma elu rahandusele. Daniel õppis Stanfordi ülikoolis inseneriks, kuid rahamaailm võttis teaduse üle võidu ja ta sai portfellihalduriks. Carol töötas aastaid Morgan Stanleys ja Lehman Brothersis, kuid nüüd kavatseb ta pühendada osa oma ajast uuele äriprojektile Eestis.
Paar aastat tagasi elasid Wildermuthid läbi oma maakler- ja vahendusfirma pankroti USAs, kuid nende sõnul ei olnud see põhjus, miks nad kolisid Euroopasse.
“Me kavatsesime alustada äri Floridas, kui meie tütar elas juba Poolas. Siis otsustas ta omandada juristihariduse Inglismaal ja jääda seejärel Euroopasse. Meie poeg ütles, et kavatseb omandada magistrikraadi arvutiteaduses Eestis ja ka tema ei kavatse tagasi tulla,” räägib Carol, kuidas ühel õhtul mõtlesid nad abikaasaga, miks nad peaksid elama oma lastest eemal.
Sellest ja paljust muust saad kuulda ja vaadata lähemalt juba podcastis või videos.
Nii otsustasid nad kolida Euroopasse. Praegu elavad Daniel ja Carol Portugalis, kuid püüavad aktiivselt Eestisse kolida. Kuid headest äritingimustest hoolimata ei olnud isegi ameeriklastel lihtne asuda siia elama.
“Ameerikas esitad taotluse, avad pangakonto – ja kõik, võid tööle hakata. Kõik see on võimalik teha ühe päevaga. Aga näiteks Eestis võtab pangakonto avamine aega kuus kuud ja rohkem,” märgib Daniel.
Carol püüab samuti saada Eesti elamisluba, kuid ka see protsess ei kulge takistusteta.
Siiski suhtuvad nad sellesse professionaalidena filosoofiliselt: “Kui tegeled äritegevusega, tekib alati mõni ootamatu probleem või takistus, mida sa ei osanud ette näha. Siis tuleb lihtsalt sellega toime tulla.”
Peale oma laste, kes kavatsevad siduda oma elu Euroopaga, huvitas neid Eesti ka mitmel muul põhjusel. Nad leiavad, et siin on hea ärikliima ja väiksed maksud ning saunakultuur, mis on osa nende uuest ärist, on Eestis traditsioonidega ja hästi arenenud.
“Meie arvates areneb Eesti majandus õiges suunas ja jätkab edasiliikumist. Niikaua, kui siin ei ole sõda, on see hea riik äri tegemiseks,” märgivad nad.
Hea Trump
Sellest hoolimata ei pea Wildermuthid praegust maksutõusu Eestis heaks ideeks, kuna see mõjub reeglina negatiivselt majanduskasvule. “Sest need, kes teenivad raha, investeerivad selle uute töökohtade ja võimaluste loomiseks, selle asemel et anda see riigile,” selgitab Carol.
“Kui raha võtab riik, muutub 1 dollar 50 sendiks. Kui aga raha võtab inimene, muutub see vähemalt 1-2 dollariks või isegi 4 dollariks, sõltuvalt sellest, millises valdkonnas ta töötab. Eraldi ettevõtlus mitmekordistab raha, riik hävitab selle. Niimoodi on kõikjal maailmas,” lisab Daniel.
Seega Donald Trumpi mitmest nende arvates rumalast otsusest hoolimata väärib tema maksupoliitika kiitust. “Peamine põhjus, miks majandus tema esimese ametiaja jooksul arenes nii hästi, on maksud,” ütleb Daniel.
Ajakirjanduses esitatakse Trumpi big beatiful bill’i (suurt ilusat seaduseelnõud), mille oluline osa on just maksude alandamine, täpsemalt öeldes maksude säilitamine tasemel, milleni Trump need oma esimesel ametiajal alandas, sageli riigi eelarve lisakoormusena. Kuna USA riigivõlg kasvab koos eelarvepuudujäägiga, võivad madalad maksud tulevikus riigi fiskaalpoliitikat ainult raskendada. Danieli arvates on see aga vana maailma vaatenurk.
“Nii esitatakse seda Euroopa ajakirjanduses, sest seal vihatakse Trumpi. Eurooplased armastasid Bidenit,” ütleb ta ja selgitab, et maksud Ameerika Ühendriikides jäävad ikkagi kõrgeks, samas kui tegelik probleem on riiklike kulutuste kasv.
“Meie eelarves on liiga palju prügi. Ja ükski riigiametnik ei taha kulutusi kärpida, sest nad tahavad jagada oma valijatele rohkem raha,” ütleb Daniel, nimetades seda süsteemis juurdunud inertsiks.
Seetõttu on tema arvates loodud valitsuse tõhususe osakond ehk DOGE, mida kuni viimase ajani juhtis Elon Musk, suurepärane algatus. Samas märgib ta, et osakond astub väikeseid sümboolseid samme, nagu näiteks välisabi (USAID) vähendamine, mis moodustab eelarvest vaid murdosa ega avalda olulist mõju. “Kuigi Trump püüab korda luua, lahendab ta vaid väiksemaid probleeme, mitte suuremaid, struktuurilisi. Reaalseks muutuseks on vaja lahendada põhiprobleemid, kuid see on äärmiselt keeruline juurdunud poliitilise süsteemi tõttu,” leiab ta.
Seetõttu usub Daniel, et USA seisab mingil hetkel silmitsi tõsise kriisiga, kuna praegu ei ole poliitilist tahet vajalike kärbete ja reformide läbiviimiseks. “See probleem on aeglaselt kuhjunud alates teisest maailmasõjast ja me läheneme kriitilisele tasemele. Üha enam inimesi hakkab mõistma, et see on probleem, mis jääb aktuaalseks järgmise 5–20 aasta jooksul,” ütleb ta, nõustudes, et USA võlakoormus muutub üha raskemaks koormaks ja võib lõpuks kujuneda tõsiseks ohuks.
Halb Trump
Wildermuthide arvates ei valitsenud demokraatide valitsemisajal riiki Biden. “Valitsust juhtisid teised inimesed, aga me ei tea, kes,” ütlevad nad, viidates sellele, et eelmine president valiti ainult sellepärast, et ta oli mugav kandidaat, ja ta oli tõenäoliselt üks halvimaid presidente riigi ajaloos.
Bideni valitsemisajal pöörati liiga palju tähelepanu erinevatele kultuurilistele ja soolistele aspektidele, mis ei ole 90% riigi elanikkonnale mõistlikud ega olulised. Trump loobus paljudest sellistest teemadest. “Ja ma arvan, et see on väga hea. Aga tema tollid on kohutav idee,” toob Daniel näite praeguse presidendi halbadest otsustest.
Nüüd ei saa Trump oma kaubandussõjast loobuda, sest see võib anda tema prestiižile suure hoobi. Ja sellest olukorrast elegantselt välja tulla ei ole lihtne, arvab Daniel. “Loodan, et Trump saavutab kompromissid meie kaubanduspartneritega, et taganeda. Aga meie tollimäärad on ikkagi kõrgemad kui kunagi varem, isegi arvestades kokkuleppeid,” märgib ta.
Tema arvates ei aita see tuua tootmistöökohti USAsse tagasi, sest keegi ei taha neil ametikohtadel töötada. “On palju teisi võimalusi ja teistes riikides töötavad inimesed väiksema palga eest, ja las nad teevad seda. See on kasulik neile ja see on kasulik meile. See ongi vabakaubandus,” ütleb Daniel.
Euroopa jääb USAst maha
Sellest hoolimata ei ole USA Wildermuthide arvates kaotanud oma “erilisust”.
“Oleme käinud rohkem kui 70 riigis ja elanud viies või kuues. Aga pärast peaaegu aasta pikkust elu Euroopas mõistame üha enam, millised probleemid ühiskonnas eksisteerivad,” ütlevad nad.
Näiteks märgivad nad, et Euroopas on väga raske äri alustada, samas kui Ameerika Ühendriikides on see palju lihtsam. “Me pole muidugi kaugeltki ideaalsed, meil on üha rohkem bürokraatiat, aga see on tühine võrreldes Euroopaga,” ütlevad nad ja lisavad, et Eesti suudab seni veel manööverdada keskkonnas, mida Brüssel muudab pidevalt keerulisemaks.
Isegi Euroopa aktsiaturu kasv, mis tänavu ületab USA turu tootlikkuse, kinnitab vaid, et Euroopa on tugevalt maha jäänud.
“Euroopa aktsiaturg on viimased 15 aastat paigal tammunud. See oli väga odav ja mingil hetkel pidi see kasvama, kuid USA-l on endiselt palju struktuurilisi eeliseid ja see pakub palju rohkem võimalusi,” ütleb Daniel, lisades, et USA turg on tõepoolest väga kallis ja seda võib-olla ülehinnatakse, kuid sellel on potentsiaali kasvada.
Ta märgib ka, et Euroopa turg näeb sel aastal parem välja, muu hulgas tänu euro tugevnemisele dollari suhtes. Kuid niipea, kui tollide olukord rahuneb – eeldusel, et Trump ei tee liiga palju kahju –, taastab USA dollar tema arvates suure osa kahjumist, mida ta käesoleva aasta alguses kandis.
Pereettevõtte edu põhineb reeglitel
Daniel ja Carol avasid oma esimese ühise ettevõtte alles 11 aastat pärast abiellumist, hoolimata pikaajalisest kogemusest finantssektoris. Caroli sõnul on vaja teatud kogemust ja vastavaid litsentse, et alustada tööd maakleri, diileri või investeerimisjuhina. “Teine tegur oli see, et me teenisime Hongkongis palju raha ja suutsime seal suurema osa vahenditest kokku koguda. Niisiis oli meil kõik olemas: kogemus, litsentsid, rahalised vahendid, kuna meil ei olnud investoreid,” selgitab ta, miks nad ei hakanud kohe koos töötama.
Veelgi enam, Wall Streetil on see üsna haruldane nähtus, kui mees ja naine juhivad ühist äri finantside ja nende haldamise valdkonnas. Nad tunnistavad, et alguses oli ka neil raske, kuid üksteise tugevaid ja nõrku külgi arvestades said nad hästi hakkama. “Seda, mida ta hästi tegi, ma ei tahtnud teha, ja see, mida mina tegin hästi, ei huvitanud teda,” kirjeldab Carol edukat koostööd abikaasaga, lisades, et nende kontorid asusid eri korrustel, mis samuti aitas kaasa tõhusale tööle.
Lisaks kehtestasid nad kodus ranged reeglid, millal võib rääkida ärist ja millal mitte. “Näiteks reedel ei rääkinud me tööst enne esmaspäeva. Samuti ei rääkinud me enne magamaminekut,” toob ta veel ühe näite.
Need reeglid aitasid neid ka siis, kui nende äri hakkas kasvama. “Sest ettevõtte kasvades üritasid mõned töötajad tekitada probleeme ja meie vahele tulla. Aga nad ei jäänud meie juurde kauaks,” räägivad nad.
InvesteerimisFestival 2026
- InvesteerimisFestivali korraldab Investeerimisklubi koostöös Äripäeva loodud investor Toomasega.
- Kaheteistkümnes InvesteerimisFestival toimub 3.-5. juulil Järvamaal Toosikannu puhkekeskuses.
- Toob kokku ligikaudu 2000 investeerimishuvilist ja on sellega Baltikumi kõigi aegade suurim investeerimisüritus vabas õhus.
- Esineb enam kui 70 oma ala tippu
- InvesteerimisFestivali aitavad korraldada: LHV, Everaus, SEB, Lightyear, InBank, Coop Pank, Nasdaq, Coolbet, BMW, Merit Tarkvara, Aroom, Ignitis Group, Swaper, Tele2, Textmagic jpt.
InvesteerimisFestival 2026 ESINEJAD, PROGRAMM ja PILETID 
https://investeerimisfestival.ee
Festivali korraldajad
Investeerimisklubi ja Investor Toomas
Lisaks
- Ühine ka investor Toomase Investeerimisklubiga, et olla osa Eesti informeerituimast investorkogukonnast: https://kampaania.aripaev.ee/investeerimisklubi/