Oled investor või oled kaupleja? Eksperdid avaldasid küsimused, mis aitavad selgusele jõuda.

Kressi tee: investoriks sisemisest vajadusest

Märten Kress tõdes, et tema tee investeerimise juurde sai alguse praktilisest vajadusest võimaldada oma kapitalil kasvada võimalikult stabiilselt ja rahulikult. Tema kogemusest selgus, et investorina on oluline mõista, kui raske on turu ajastamine. Kress meenutas, kuidas 2010. aastatel õnnestus tal edukalt turult väljuda enne langust, kuid tagasi siseneda enam ei suutnud ja sellest jäi teenimata märkimisväärne tõus.

„Et turul oskuslikult tegutseda, peab tegema kaks väga head otsust – ost ja müük,“ nentis Kress, tuues välja, et just teise otsuse, tagasituleku, puudumine on sageli kõige valusam. Ta rõhutas, et investori jaoks võib olla kasulikum mitte lasta end kõigutada iga geopoliitilise või majandusliku tormi poolt: “Aeg turul on olulisem kui turu ajastamine.”

Lisaks märkis ta, et investeerimisele lähenemine sõltub suuresti inimese iseloomust. Mõnele sobibki rohkem pikaajaline ja rahulik kapitali kasvatamine, teisele pidev otsuste tegemine ja kiire reageerimine. “Kui su karakter ei talu pidevat müra ja stressi, siis ei tasu end päevakauplejaks sundida – rahu võib olla suurem väärtus kui tootlus.”

Markuse vaade: süsteemne kauplemine kui elustiil

Markus Tamm on seevastu lähenenud börsile reeglipõhiselt, automatiseeritult ja rangelt riskijuhtimise põhimõtetest lähtudes. Tema sõnul ei ole kauplemine seotud pideva ekraani ees istumisega. Vastupidi, kogu tema süsteem töötab suuresti automaatselt.

„Ma ei taha lihtsalt osta, hoida ja vaadata, mis saab. Ma tahan paremat tulemust – süstemaatiliselt,“ märkis Tamm, rõhutades, et tema jaoks on esikohal alati risk: “Enne iga tehingut tean, kus ma väljun kas kasumiga või kahjumiga.” Tema meetod põhineb kvantitatiivsel analüüsil, kus iga strateegia on eelnevalt testitud ja tõenäosused on teada.

Tamm selgitas, et edukas kauplemine tähendab õigesti seadistatud riskitulususe suhte mõistmist ja järgimist. Näiteks: “Kui mul on strateegia, mis võidab 60% ajast ja riskin ühe euroga, et teenida kaks, siis pikas plaanis see töötab.” Samuti toonitas ta, et hind on objektiivne ja reaalajas jälgitav, mis eristab seda fundamentaalanalüüsist, kus infot on rohkem, aga kindlust vähem.

Samas tunnistas Markus, et sellise süsteemi ülesehitamine ei sündinud üleöö. See nõudis 5–6 aastat järjepidevat katsetamist, õppimist ja arendamist. Tänaseks on ta aga jõudnud punkti, kus süsteem töötab suuresti iseseisvalt ning tema enda igapäevane panus on viidud miinimumini – sageli piisab vaid 30 minutist päevas, et kõigel silma peal hoida ja vajadusel sekkuda.

Kolm küsimust, mis aitavad investoril ennast määratleda

Et aidata investoritel leida endale sobivam suund, tõid Kress ja Tamm välja kolm lihtsat, kuid mõjusat küsimust:

1. Kas sul on huvi või eelis mingis valdkonnas? Mõtle, kas sul on mingi spetsiifiline oskus või teadmine, mida saad investeerimisel kasutada – näiteks kinnisvara, majandusanalüüs, tehnoloogia.
2. Mis on sinu investeerimise eesmärk? Kas soovid kapitali säilitada, kasvatada või teenida stabiilset rahavoogu?
3. Millises faasis olev ettevõte sind kõnetab? Kas sulle meeldib stabiilne ja kasumlik ettevõte, kasvufirma või hoopis spekulatiivne startup?

Need küsimused ei anna lõplikku vastust, aga aitavad paremini mõista, millisesse investori või kaupleja profiili keegi sobituda võiks.

Festivali korraldajad

Investeerimisklubi ja Investor Toomas

Lisaks

• Ühine ka investor Toomase Investeerimisklubiga, et olla osa Eesti informeerituimast investorkogukonnast: https://kampaania.aripaev.ee/investeerimisklubi/