Globaalne soojenemine muudab poliitikat, ettevõtlust ja inimeste elu kogu maailmas. Kohandused toimuvad ka investeerimismaailmas, kus on veel palju halle alasid. Endine JPMorgani 30 miljardi suuruse portfelli juht ja praegune Grünfini jätkusuutlike investeeringute juht Alejandro Jimenez jagas nõuandeid, mida investor peab tegema, et päästa planeeti ja samal ajal teenida turust kõrgemat kasumit.
Taasesitamisel on suursündmusel InvesteerimisFestival 2023 toimunud Alejandro Jimeneze esitlus teemal “Investment strategies that save the planet.”
“Jätkusuutlik on inglise keele kõige kulunum fraas. Tänapäeval on kõik jätkusuutlik – toode, areng, elustiil…” hüüatas Investeerimisfestivali lavalt Alejandro Jimenez, finantsturgude analüütik ja Grünfini jätkusuutlike investeeringute juht.
Ta kutsus publikut üles hindama, kas kolm ettevõtet kvalifitseeruvad jätkusuutlikeks investeeringuteks: Hiina päikesepaneelide tootja, suurim avamere tuuleparkide ettevõte ja pank, mis on suurim globaalsete roheliste projektide finantseerija.
Jimeneze sõnul võib esmapilgul tunduda, et kõik kolm potentsiaalset investeeringut on otseselt seotud rohelise energiaga ja võiksid seega kuuluda “jätkusuutliku” kategooria alla. “Maailm on väga segane koht, see ei ole ainult must-valge,” ütles aga Jimenez.
Hiinale kuulub 80 protsenti päikesepaneelide turust, mis tähendab, et neli viiest paneelist maailmas tehakse riigis, kus tööstus kasutab jätkuvalt suures koguses kivisütt. “Iroonia seisneb selles, et nad kasutavad fossiilseid kütuseid rohelise energia tootmiseks,” märkis Jimenez, lisades, et päikesepaneelide tootmiskeskused Hiinas on vahel ka tööjõudu ärakasutavad kinnipidamiskeskused. “Kas seda saab nimetada jätkusuutlikuks investeeringuks?” küsis ta kahtlevalt.
Suurim avamere tuulegeneraatorite ettevõte on Ørsted. Varem nimetati seda Taani nafta- ja gaasiettevõtteks. Jimenezi sõnul on Ørsted viimastel aastatel palju teinud, et liikuda rohelise energia sektorisse, kuid kas täna võib öelda, et tegemist on jätkusuutliku investeeringuga?
Üks USA suurimaid panku, JPMorgan, kus Jimenez on töötanud 20 aastat, investeerib rohelistesse projektidesse 42 miljardit dollarit. “Ilma selle pangata oleks jätkusuutlik sektor jäänud ilma tohutust rahast,” tunnistab Hennesse, kuid lisab kohe: “Ta rahastab ka fossiilsete kütuste projekte 57 miljardi USA dollari ulatuses”.
“Kui te ostate nende ettevõtete aktsiaid, kas selliseid investeeringuid saab nimetada jätkusuutlikuks? Kuidas mõõta, kas ettevõtet saab pidada roheliseks? Milline oleks õige suhe – 100% või 80/20 – et investeeringut saaks liigitada jätkusuutlikuks?” küsis Jimenez.
Tema arvates on investeeringu jätkusuutlikkust ikka veel väga raske kindlaks teha, sest paljudel juhtudel on tegemist subjektiivse hinnanguga, sest mängu tulevad mitte ainult inimeste, vaid ka tervete riikide väärtused. “Kuid mul on ka häid uudiseid. See on Pariisi kokkulepe,” ütles investor rõõmsalt.
Ta tunnistas, et säästva arengu määratlused on endiselt ebaselged, kuid tänu Pariisi lepingule on 200 riiki jõudnud ühisele arusaamisele ja põhimõtetele. “Nad leppisid kokku, et globaalne soojenemine on probleem. Ja nad leppisid kokku, et süüdi on fossiilsed kütused. Ja nad leppisid kokku, et süsinikuheitmed peaksid 2050. aastaks langema nullini,” loetles Jimenez lepingu peamisi põhimõtteid.
Need kokkulepped ja neile järgnenud tegevused ei ole möödunud investeeringutest. “Euroopa Komisjon on loonud Paris aligned fondid ja ETF-id, mis on Pariisiga kooskõlas. “Nendesse fondidesse sisenevate ettevõtete süsinikuintensiivsus peab olema alla 50% tavapäraste turu ettevõtete omast. Ja nad peavad vähendama heitkoguseid vähemalt 7% aastas,” loetles Jimenez tingimusi, mille alusel börsiettevõtteid fondidesse kaasatakse.
Samuti märkis ta, et fondid välistaksid ka ettevõtted, mis rikuvad ÜRO ja OECD sotsiaalpoliitikat. “Ja orjandus on üks neist,” tuletas Jimenez meelde Hiina päikesepaneelide tootjaid.
Standard and Poor’s, tuntuima S&P500 indeksi looja, on nüüd ka 300 ettevõtte indeks, mille süsinikuintensiivsus on alla 61 protsendi, mis jätab välja nafta- ja gaasiettevõtted. “Ja kui võrrelda neid kahte indeksit, siis S&P500 tootlus on 2016. aastast jääb nende 300 ettevõtetest alla,” ütles Jimenez ja näitas kahe indeksi graafikut.
Oma ettekande lõpus soovitas Alejandro Jimeñez Bill Gatesi raamatut “Kuidas me saame vältida kliimakatastroofi”, mis investori sõnul selgitab probleemi põhitõdesid väga hästi. Ja edasijõudnutele, kes tahaksid juba teemat üksikasjalikult lahti mõtestada, riskiinvestori John Doerr’i raamat Chemins “Speed and Scale”.
InvesteerimisFestival 2023
- InvesteerimisFestivali korraldab Investeerimisklubi koostöös Äripäeva loodud investor Toomasega.
- Üheksas InvesteerimisFestival toimus 7.–9. juulil Toosikannu Puhkekeskuses.
- Tõi kokku enam kui 1600 investeerimishuvilist ja on sellega Eesti kõigi aegade suurim investeerimisüritus vabas õhus.
- Esines enam kui 40 oma ala tippu: Tanel Padar, Kristel Kruustük, Katri Teller, Triin Hertmann, Jaak Roosaare, Kristjan Tamla, Kristi Saare jpt.
- InvesteerimisFestivali aitasid korraldada: LHV, Ignitis, Lightyear, Enefit Green, TKM Grupp, DelfinGroup, Valge Klaar, Eleving, Õhtuleht, Grünfin, Tallinna Vesi, iknowa , Nasdaq Tallinn, Veho, Redgate Capital, Saunum, Tele2, IuteCredit, Compensa, Aufort, Mobire, Matkasuvilad.ee, Ivo Nikkolo, WineFortune, Karupoeg Puhh jpt.
🎉InvesteerimisFestival 2024 ESINEJAD, PROGRAMM ja PILETID👉 https://investeerimisfestival.ee/
Festivali korraldajad
Investeerimisklubi ja Investor Toomas
Lisaks
- Ühine ka investorite Facebooki grupiga, et osaleda aruteludes ja saada põnevat infot https://www.facebook.com/groups/1591687221066735/
- Investorile kasulikud exceli põhised tööriistad leiad siit: https://investeerimisklubi.ee/tooriistad/
- Kiika, milliseid keskkondi Investeerimisklubi eestvedajad soovitavad: https://investeerimisklubi.ee/investeeri/
NB! Kõiki toodud platvorme/tooteid kasutavad Investeerimisklubi eestvedajad ka ise aktiivselt.
