Postitatud

Investorite tehingud luubi all: vanusega kasvab tootlus, kuid teatud piirini

Investorite tehingud luubi all: vanusega kasvab tootlus, kuid teatud piirini

 

Miks kasvab vanusega tootlus? Millist aktsiat ostetakse praegu hoogsalt? Kuhu liigub krüptosse investeerimine? Investeerimisfestivalil jagasid LHV, Lightyeari ja Swedbanki esindajad tähelepanekuid oma klientide tehingutelt ja statistikalt.

Lightyeari asutaja ja tegevjuht Martin Sokk rääkis, et Lightyeari kasutajate statistika järgi paistab silma, et vanusega kasvab tootlus. Kasvu taga näeb Sokk seda, et inimesed on alguses väga aktiivsed turgudel, kuid ajaga muutuvad rahulikumaks ja hakkavad tegema pikemaid investeeringuid. Tootlus aga langeb tema sõnul 55+ vanuseklassis, kuna siis ei kaubelda enam nii aktiivselt ja riske vähendatakse portfellis, et säilitada raha ning vältida liigseid riske, millega võiks raha kaotada.

Sokk tõi tehingutest esile, et kolme tegutsemisaasta jooksul on nähtud selget trendi: Eesti investorid proovivad sageli „kukkuvaid nugasid“ püüda, kui ettevõte on tulnud välja mõne halva uudisega. Praegu on tema hinnangul investorid selles ka edukad olnud, kuna turg on tugev ja aktsiad kerkivad.

Teine trend on tema sõnul kaitsesektori ettevõtte Rheinmetalli aktsia, mis on investorite seas meeletult populaarne. Isegi kui ettevõtte suhtarvud on sarnased Tesla omadega, võetakse Rheinmetalliga väga suuri riske. „Kohati pannakse 50% portfellist Rheinmetalli aktsiatesse,“ rääkis Sokk ja hoiatas, et see võib olla ohtlik.

Sellest ja paljust muust saad kuulda ja vaadata lähemalt juba podcastis või videos. 
Loe edasi: Investorite tehingud luubi all: vanusega kasvab tootlus, kuid teatud piirini

Postitatud

Eksperdist investor: AI ei tee sinu eest tööd ära, aga aitab paremaid otsuseid teha

Eksperdist investor: AI ei tee sinu eest tööd ära, aga aitab paremaid otsuseid teha

 

InvesteerimisFestivalil esinenud ettevõtja ja investor Priit Kallas rääkis, kuidas tehisintellekti kasutamine on muutnud tema tööviisi, otsustusprotsesse ja igapäevast produktiivsust.

„Ära looda, et AI ütleb sulle, kuhu homme oma 100 000 eurot panna. Anna talle andmed ja tee otsus ise,“ rõhutas Kallas korduvalt kriitilise mõtlemise vajadust. Tehisintellekt (AI) ei asenda analüüsi ega tee investeerimisotsuseid inimese eest.

Kallas ise on viimasel kolmel aastal kasutanud erinevaid AI-põhiseid tööriistu rohkem kui 4000 tundi.

Kallas tõi esile, et kõige suurem viga, mida AI kasutajad teevad, on liigne usaldamine ilma sisendi kontrollimiseta. Kui AI-lt küsitakse üldist nõu ilma konkreetseid dokumente jagamata, kipub masin vastama umbmääraselt või ekslikult. „Kui sa ei anna andmeid ette, võib ta välja mõelda asju, mida pole olemas,“ tuletas Kallas meelde.

Sellest ja paljust muust saad kuulda ja vaadata lähemalt juba podcastis või videos. 

Loe edasi: Eksperdist investor: AI ei tee sinu eest tööd ära, aga aitab paremaid otsuseid teha

Postitatud

SEB vanemanalüütik: sellist ebakindlust pole olnud vähemalt 30 aastat

SEB vanemanalüütik: sellist ebakindlust pole olnud vähemalt 30 aastat

SEB panga peaanalüütik Johan Javeus tõi tänavu InvesteerimisFestivalil esinedes välja probleemid, millega seisavad silmitsi maailmamajandus ja turud. Kuid hoolimata suurenenud ebakindlusest juhtis ta tähelepanu ka ühele heale uudisele.

Javeuse sõnul oleme viimase kolme aastakümne jooksul, mil ta turgudega töötanud on, praegu tunnistajaks suurimale ebakindlusele.

Olukorda raskendab asjaolu, et potentsiaalsed riskid tulenevad kolmest erinevast allikast: majandustsükli aeglustumisest, tehnoloogiasektori mullist ja uuest maailmakorrast.

Maailmakorra muutus on haruldane nähtus. “Viimane kord oli see minu meelest 90ndatel, kui langes Berliini müür ja Balti riigid said iseseisvaks. Kuid see oli positiivne muutus, mis tugevdas globaliseerumist, mis oli turgudele väga hea,” ütles Javeus, märkides, et täna on need muutused negatiivsed, suureneb protektsionism.

Sellest ja paljust muust saad kuulda ja vaadata lähemalt juba podcastis või videos. 

Loe edasi: SEB vanemanalüütik: sellist ebakindlust pole olnud vähemalt 30 aastat

Postitatud

Kas pikaajaline üüriäri Eestis on surnud?

Kas pikaajaline üüriäri Eestis on surnud?

 

Tartus tegutsev kinnisvarainvestor Ergo Mõttus jagas InvesteerimisFestivalil oma edu võtit, kuidas ta on jõudnud 350 kinnisvaraobjektini, ja rääkis, kuidas tema portfell viimastel kuudel plahvatuslikult kasvas.

Mõttus alustas kinnisvarasektoris üle 20 aasta tagasi. Seda perioodi meenutades tõdes investor, et siis oli ainult üks laenupakkuja ning ka siis tundus kinnisvara kogu aeg kallis. Seega soovitas Mõttus kinnisvarasse investeerimisega alustada kohe.

Esmalt soovitas ta ajada omakapital kokku korterite flippimisega. Ta ise tegi seda umbes kolm aastat ning kui tegutsema hakkas 2001. aastal, siis esimese kodulaenu võttis ta 2005. aastal, kui pani korteri pikaajalisele üürile. Sama mõtet soovitas ta ka oma tennisetreenerile, kes on kahekümnendates ja juba flippimisega ajanud kokku 100 000eurose omakapitali. Peamine põhjus on see, et flippimisega saab omakapitali kiiremini kasvatada, kuid ei saa osa pikaajalisest hindade kasvust ja rahavoost.

Esimesest kodulaenuga ostetud korterist rääkides avaldas ta, et seal näeb ta põhjust, miks investeerida kinnisvarasse. Ta tõi näite, et võttis pensionisamba välja ja sai sealt 15 000 eurot, kuid esimene kodulaenuga korter oli väärt 200 000 eurot. “Tasub panna raha kinnisvarasse,” kiitis Mõttus.

Sellest ja paljust muust saad kuulda ja vaadata lähemalt juba podcastis või videos. 
Loe edasi: Kas pikaajaline üüriäri Eestis on surnud?