Rubriik: InvesteerimisFestival

Investor Paavo Siimanni kirev CV viis kaheksakordse keskmise palgani

Kirevate töökohtade kaudu palgatöötajast juhiks kasvamisest, oma passiivsest investeerimisfilosoofiast ja sellest, kuidas suurte ampsude kaupa sissetulekut kasvatada rääkis InvesteerimisFestivalil õppejõud ja investor Paavo Siimann.

“Juhuslikku õnne siin ei ole, vaid tegemist on teadlike valikute ja distsipliiniga. See ei ole 63 000 intervjuu põhjal tehtud teadusuuring, vaid minu kogemuslugu. Ma arvan, et kui mõned aspektid endaga kaasa võtate, on seda võimalik korrata,” alustas investor ja õppejõud Paavo Siimann.

Siimann alustas oma tööelu 1990ndatel ülikooli kolmandal kursusel ööklubis Hollywood, kuhu pääses tutvuste kaudu kergemate juhutööotsade peale. “Ühel hetkel aga avastasin, et olen siin täisajaga tööl. Vastutasin kõiksugu erinevate rutiinide eest nii päeval kui öösel,” rääkis Siimann.

Ta tundis, et kandis nii juba väga noorena suurt vastutust kogu asutuse eest. “See on suur väljakutse mõelda kõik üritusel toimuv enne läbi ning hoida koos suurt meeskonda, kes aitab minu visiooni ellu viia.” Siimann, et vaatamata õpingutele Tallinna Tehnikaülikoolis, mis keskendusid majandusarvestusele ja finantsile, sai ta töötada hoopis teistsuguses valdkonnas, mis andis talle olulise oskuse mõelda detailidele. “Kui mulle juba tegevjuhi positsiooni pakuti, langetasin otsuse, et ööelutöö peale ma siiski jääda ei taha.”

Tegusad investorid teavad: finantsvabaduse nautimiseks ei piisa miljonist kontol

Investorid Taavi Ilves ja Jake Farra kummutasid InvesteerimisFestivalil finantsvabadusega seotud müüte ja avaldasid, milline on realistlik teekond finantsilise heaolu juurde nõnda, et investor oskaks seda saavutust ka nautida.

Sageli seostatakse finantsvabadust glamuurse eluga, kus jalad seinal Bali villas puhates enam tööd tegema ei pea, iroonitses Farra. „Tegelikult on finantsvabadus hoopis valikuvabadus ehk võimalus otsustada, kas ja millal tööd teha, mitte kohustus,“ sõnas Taavi Ilves.

Asukoht, asukoht, asukoht! Peotäis kinnisvarasse investeerimise kuldreegleid

“Ära mune! Osta ära ja siis mõtle, kust see raha tuleb.” Kriisidest kõikuma löönud ja mõõnadega tagasi 2019. aastasse jõudnud kinnisvaraturul tasub investorite sõnul alustada huvilistel – nagu ikka – kohe.

“Kui oli koroona, oli kõigil pea laiali otsas, et mis saama hakkab. Sellist ülemaailmset lockdown´i polnud keegi näinud,” meenutas Uus Maa Pro üks kaasjuhtidest Martin Vendla InvesteerimisFestivalil kinnisvara hetkeolukorras rääkival arutelul.

Koroonale järgnes Eestis kinnisvarabuum, sõnas ta. Sellele omakorda energiakriis ja siis sõda. Täiemahulise sõja algul hakkasid kinnisvarahinnad langema. “Näen, et praegu oleme jõudnud teatava stabiilsuseni. Mul on tunne, et tehingute aktiivsuse ja stabiilsusega oleme jõudnud 2019.aasta turgu tagasi.”

Hispaanias tegutsev kinnisvarainvestor Gerdi Arst kinnitas, et päikeseriigis on praegu väga aktiivne ja kasvav turg. “Eelmisel aastal kasvasid meie piirkonnas hinnad keskmiselt 15%, selleks aastaks prognoositakse kasvuks 10% või natuke peale,” ütles ta. Arst loodab aga hindade stabiliseerumist, sest väga kiire kasv ei ole ka hea.

Sellest ja paljust muust saad kuulda ja vaadata lähemalt juba podcastis või videos. 

Elu pärast tippsporti: jalgratturi aitasid investoriks kolm sihikindlat aastat

Tippsportlase karjäär on intensiivne ja pühendumust nõudev teekond, mis harva kestab elu lõpuni. Mida teha aga siis, kui aastatepikkune treening, võistlused ja pidev eneseületus saavad ühel päeval läbi?

Endine professionaalne jalgrattasportlane Tanel Kangert hakkas ettevõtjaks ja investoriks.

Profisportlase karjääri jooksul on sissetulek sageli ebavõrdselt jaotunud, lepingud lühiajalised, kirjeldas Kangert investeerimisfestivalil. “Alguses teed endale nime, noorsportlane suuri lepinguid ei saa,” selgitas Kangert. Alles aastatepikkuse tööga on võimalik välja teenida paremaid lepinguid, mis harva kestavad üle paari-kolme aasta.

Kogu see teadmatus ja vajadus pidevalt oma karjääri planeerimisega tegeleda motiveeris Kangertit otsima stabiilsust ka väljaspool sporti.

“Iga kuu kindel summa kolm aastat järjest investeerida. Ma arvan, et see oli üks parimaid otsuseid,“ lausus ta. See sihikindel lähenemine aitas tal enda sõnul luua kindla finantsbaasi.

Spordi ja investeerimise vahel on Kangerti sõnul üks oluline sarnasus, kui tahta mõlemat hästi teha – järjepidevus. Nagu treeningplaan, mis tuleb 100% täita, on ka investeerimisel oluline distsipliin. Investor meenutas oma sportlaseaega: “Mina olin täpselt sõdur, mul tuli trenn, ma tegin selle ära. Väga palju tol hetkel ma kaasa ei mõelnud.” Selline distsipliin on talle enda sõnul kasuks tulnud ka finantsmaailmas.

Sellest ja paljust muust saad kuulda ja vaadata lähemalt juba podcastis või videos.