Postitatud

Elu peale finantsvabadust – Jake Farra, Taavi Ilves, Liisi Kirch

Elu peale finantsvabadust - Jake Farra, Taavi Ilves, Liisi Kirch

Elu peale finantsvabadust?

Taasesitamisel on suursündmusel InvesteerimisFestival 2020 toimunud diskussioon pealkirjaga “Elu peale finantsvabadust?”. LHV InvesteerimisLaval toimunud vestluses osalesid finantsvabad investorid Liisi Kirch, Taavi Ilves ja Jake Farra.

Liisi Kirch on investor, ettevõtja ja rahatarkuse koordinaator. Liisi on tegelenud säästmise ja investeerimisega 2010 aastast saadik ja saavutas finantsvabaduse esimese astme 28 aastaselt. Karjäärialastele kogemustele lisaks on Liisi minimalistliku elustiili viljeleja.

Taavi Ilves on full-stack tarkvarainsener, olles täna osa Bigbank’i IT arenduse meeskonnast. Investeerimisega hakkas Taavi fokusseeritumalt tegelema 2014. aastal. Suureks abiks ja eduteguriks on talle sel teekonnal olnud IT valdkonna tundmine ning kindlad põhimõtted.

Jake Farra on professionaalne fotograaf, olles selles valdkonnas tegutsenud juba üle 10 aasta. Lisaks fotograafiale on Jake väga aktiivne ka investeerimismaastikul. Ta alustas varade paigutamist juba 2007- aastal, kuid naases põhjalikumalt investeerimise juurde tagasi 2016 aastal. Jake’i portfell on hetkel valdavalt fokuseeritud kinnisvarale ja ühisrahastusele.

Investorid Liisi Kirch, Taavi Ilves ja Jake Farra soovitasid investeerimisfestivalil, kuidas oma teekonda alustada ja rääkisid, mis nende elus koos rahalise vabaduse saavutamisega muutus.

Sellest ja paljust muust saad kuulda ja vaadata lähemalt podcastis või videos.

Järgneb Äripäeva lugu toimunud arutelust, mille on kirja pannud Viivika Rõuk. Esimesena ilmus artikkel Äripäevas 4. juulil, 2020.

Oletame, et sul on ainult sada eurot ja üks mõte: saada finantsvabaks

Investeerimisfestivalil kõlas küsimus, mida soovitaks rahalise vabaduse saavutanud investorid gümnaasiumilõpetajatele, kellel on kontol 100 eurot. Laval kõlanud vastus on hästi üldistatav kõigile, kel on unistus jõuda finantsvabadusse.

Tarkvaraarendaja ja investor Taavi Ilves arvas, et selle sada eurot võib abiturient lõpetamise puhul ära kulutada, aga siis tuleks minna ja investeerida oma teadmistesse. „Mina läheks ülikooli tarkvaraarendust õppima ja samal ajal õpiks ise ka juurde, et tõusta oma erialal võimalikult kõrgele,“ rääkis ta. Ta seaks oma eesmärgiks käia tööl erinevates firmades ja tõsta seeläbi oma väärtust tõsta. „Ma läheks tööle Microsofti, Twiliosse ja Bolti ning saaksin suure palga, optsioonid, mis on kolme aasta pärast väärt 100 000 eurot. Pool palgast paneksin kogu aeg kõrvale ja ongi varsti rikkus käes,“ rääkis ta.

Investor ja rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Liisi Kirch meenutas investeerimisfestivali esimesel õhtul esinenud LHV juhi Madis Toomsalu mõtet, et arendada tuleb nii nõrku kui ka tugevaid külgi, kuid nõrku ainult keskmise tasemeni, et siis uuesti tugevustega edasi liikuda.

Fotograaf ja investor Jake Farra aga küsiks selliselt abituriendilt, miks tal on gümnaasiumi lõpus nii vähe raha, kõigest 100 eurot. „Vaata peeglisse, võib-olla on sul vaja endaga tööd teha. Palgapäevast palgapäevani elamine ei ole mõistlik. See on tore, et sa tahad finantsvabaks saada, aga see vajab pingutust, selle nimel peab tööd tegema ja vaeva nägema, lausus ta.

Kirchi soovitus on olla järjepidev. „100 eurot investeerida on väga hea, aga iga jumala kuu pane midagi kõrvale, investeeri. Tee seda kogu aeg. Hea võimalus on alustada III pensionisambaga, indeksifondidega. Kui midagi üle jääb, siis teised varaklassid – kinnisvara, võlakirjad, aktsiad, start-up-investeeringud. Aga sa pead teadma, mida sa teed, millisesse varaklassi lähed sisse. Ära hüppa pea ees sisse, vaid hari ennast. Ja alusta ruttu praktikaga, sest teoreetilised teadmised finantsvabadusele lähemale ei vii,“ rääkis ta.

Üllatus: pärast dividendi välja maksmist aktsia hind kukub

Kirch meenutas laval ka enda esimest investeeringut. Ta oli teooriat palju kuulnud, kuid tundis, et sellest ei piisa asjadest päriselt aru saamiseks ja oleks ka praktikat vaja. Ta otsustas osta Tallinna Kaubamaja aktsiat. „Muidu läks kõik hästi, aga dividendi maksmise järgsel päeval aktsia kukkus meeletult. Minus oli tõeline paanika, ma müüsin kõik kiiresti maha, ei saanud aru, mis juhtus,“ naeris ta, kuidas alustav investor võib väheste teadmiste tõttu valesid otsuseid teha.

Seepärast on kõigi finantsvabade investorite meelest oluline leida omale inimesed, kellega investeeringutest rääkida. Kui Kirch abikaasat kohtas, otsustasid nad kiiresti, et raha pärast nad kakelda ei taha. „Otsisime statistikat, et kui paljud abielud on raha pärast lõhki läinud, sest nad pole juba eos kokku leppinud, kuidas teevad rahalisi asju. Leppisime kohe kokku, kuidas rahadega toimetama hakkama ja hakkasime koos investeerima. Üks mu esimesi kingitusi talle oli Jaak Roosaare raamat ja sealt tuli meile finantsvabaduse idee. Võtsime selle eesmärgiks,“ rääkis Kirch. Tema sõnul on väga hea liikuda sel teel koos. „Kui sul on ümber inimesed, kes sind toetavad või kellega koos arutada vigu ja nende vältimist, siis see aitab edasi. Isegi kui neid inimesi pole teil oma perekonnas, otsige need väljastpoolt,“ lausus ta.

Ka Farra ütles, et neil on tekkinud oma investorite grupp, kus nad kord poole aasta jooksul arutavad, kuidas kellelgi läinud on. „See annab palju rohkem kui see, ett üksi krutid numbreid.“

Kõik saaksid ilma palgata hakkama

Kõik laval olnud investorid on finantsiliselt vabad. Farra nimetas oma portfelli ja passiivse piisavalt suureks, et ära elada, Ilvese ja Kirchi portfell ületab 280 000 eurot. Ilves tunnistas, et tema passiivne sissetulek on iga kuu kas vähemalt poole või koguni terve tema kuupalga suurune. Kirch aga ütles, et aasta keskmisena katab passiivne sissetulek ära enamiku tema pere kuludest. Minimalistliku elustiili propageerijana jäävad tema kahe lapsega perekonna kuu kulutused alla 2000 euro.

Jake Farra portfell koosneb eri varaklassidest: kinnisvara, otselaenud, ühisrahastus, iduinvesteeringud. Väga tubli hajutamine on aga juhtunud veidi naljakal moel. Näiteks kui oled parasjagu kinnisvarainvesteeringute lainel ja lähed siis oma üürniku juurde toru remontima ja saad veega näkku, mõtled, et enam ei taha kinnisvaraga tegeleda. „Siis lähed ostad aktsiat, aga pettud, sest öeldakse, et sel aastal ei saa dividendi. Siis lähed ühisrahastusse, aga see paneb uksed kinni, pettud. Sõber küsib otselaenu, annad, aga siis kaob ta pildilt. Ja siis mõtled, et polnud see kinnisvara nii hull midagi,“ kirjeldas ta investor nõiaringi.

Taavi Ilvese portfellis on hetkel 22 protsenti vaba raha, ülejäänu on aktsiates (pool indeksifondis ja pool üksikaktsiad), võlakirjades, iduinvesteeringutes ja ühisrahastuses. „Kinnisvara mul ei ole, ma ei taha tegeleda üürnike muredega ja ma tahan vabadust minna näiteks kolmeks kuuks suvel Saaremaale ilma et ma peaks muretsema.“

Liisi Kirchi ja tema abikaasa portfellis on 30 protsenti kinnisvara, 30 laenud, mis on kinnisvaraga tagatud, 30 võlakirjad ja 10 protsenti on nii-öelda põnev mänguline osa, kus on aktsiad ja idufirmad. „See viimane 10 protsenti on praegu kokku kuivanud, seal on suur hulk sularaha, sest praegused olud on segased. Finantsturul toimuv ei korreleeru tegeliku olukorraga,“ arvas ta.

Finantsvabadus on lohesurfi nimel

Farra alustas investeerimist siis, kui mõistis, et ilma tööd tegemata tal sissetulekut ei ole, kuid ta soovis, et raha jookseks ka ilma tööta sisse, et tema saaks olla lähedastega. „Kui mu juurde tuleb pildistamisele perekond, kus üks neist pereliikmetest keskendub rikkuse taga ajamisele, siis selles peres ei ole soojust. Ma ei taha seda ise,“ selgitas ta. „Otsustasin, et saan seda teha nii, et tekitan omale passiivse sissetuleku. Raha taga ajamine pole nii tähtis kui perega koos veedetud aeg.“

Kui rahaline vabadus on lähemal või täielikult käes, muutub midagi inimese juures. Näiteks ei muretse investor enam, kas iga kuu paneb ta ikka oma palgast kõrvale 50, 40 või 22 protsenti. „Hakkad siis elu nautima, ei proovi kogu aeg ainult säästa ja säästa. Siis saad võtta rahulikumalt,“ tunnistas Ilves.

Finantsvabadus on kõnelejate jaoks vabadus teha ükskõik mida ja elada nii, nagu on iseenda väärtusi silmas pidades kõige parem. Näiteks Ilvese jaoks oli üks ajend tema hobi. „Tegelen lohesurfiga, selle peale läheb iga kord päev või pool ära. Kui käid kellast kellani tööl, siis sa ei saa selle hobiga tegelda. Mõtlesin, et tahaks ka nii vaba olla nagu teised surfarid.“

Muutust on enda puhul tundnud ka Kirch, kes on täheldanud, et kulutuste juures lähtub ta teinekord uut moodi alustest. „Mul on hea näide. Kolisime, oli vaja osta lastele uus voodi. Otsisin seda ja jäi pähe mõte, et kas suunan oma raha ja energia mingile Poola ehitusettevõttele, kes on teinud odava ja vähe kvaliteetse mööbli või otsin mõne Eesti tootja, kellel on praegu koroonakriisi pärast keeruline, aga kes teeb hingega, korralikult, Eesti puidust, Eesti tööjõuga ja toob selle mulle ise veel kohale keset laupäeva ja ma näen teda silmast silma. See Võrumaa tootja, kellelt ma tellisin, äkki ta saab tänu sellele midagi oma perele lubada. See näitab, kuidas me mõtleme, kui oleme oma finantsvabaduse teel kuskile jõudnud. Kas ostad kümme korda pakendatud porgandi poest või ostad turult Eesti porgandi. Ma ei vaata enam, mis on kõige odavam või mis on kõige lihtsamini kättesaadav,“ selgitas ta.

Rahalise vabaduse juures räägitakse ka sellisest probleemist, kus näiteks finantsvabadusse jõudnud pereliige tuleb töölt ära ja on järsku kogu aeg kodus. „Siis minnakse lahku, kuna inimesed pole harjunud olema nii palju koos. Minu strateegia on siin selline, et üritan iga aasta järjest vähem tööd teha, iga aasta võtta ühe kuu võrra rohkem puhkust.“

Mis peaks juhtuma, et finantsvabadus otsa saaks?

Farra leiab, et kui teha tööd ja investeerida, siis seda juhtuda ei saa. Kirch nentis, et siis saab, kui kulutused peaksid metsikult suureks kasvama. „Kui ma sel hetkel ei tööta, tuleks tööle tagasi minna. Aga teisest küljest on finantsvabadus teadmised, mis sul on. Teadmine, kuidas alustada, kuidas jõuda selle vabaduseni, mida jälgida ja mis pole oluline jälgida. Need teadmised jäävad meile alles ja sellega oleme juba oluliselt võitnud,“ arvas ta.

InvesteerimisFestival 2020

  • Toimus 3–5. juulil Harjumaal Padisel
  • Tõi kokku ligi 1000 investeerimishuvilist ja on sellega Eesti kõigi aegade suurim investeerimisüritus vabas õhus
  • Esines ligi 45 oma ala tippu: Joakim Helenius, Rain Rannu, Kaidi Ruusalepp, Alar Tamming jpt
  • InvesteerimisFestivali aitasid korraldada: LHV, EstateGuru, Funderbeam, Redgate Capital, Baltic Horizon, Nasdaq Tallinna börs, Tavid, Rahandusministeerium, Õhtuleht jpt

Festivali korraldajad

Investeerimisklubi ja Investor Toomas

Lisaks

NB! Kõiki toodud platvorme/tooteid kasutavad Investeerimisklubi eestvedajad ka ise aktiivselt.

Telli teavitus uutest postitustest
Loading
Teadlike investorite kogukond
Investeerimisklubi Exceli tööriistad
[products columns=”3″ orderby=”title” order=”ASC” ids=”6064, 2381, 10912″]