Postitatud

Kuidas saab miski, mida pole päriselt olemas, olla väärt miljardi? – Rain Rannu

Kuidas saab miski, mida olemas ei ole, olla väärt miljardi?

Taasesitamisel on suursündmusel InvesteerimisFestival 2020 toimunud arutelult pealkirjaga “Kuidas saab miski, mida olemas ei ole, olla väärt miljardi?”. LHV InvesteerimisLaval jagas enda mõtteid ettevõtja, ingelinvestor, riskikapitalifondi Superangel juhtivpartner ja filmiprodutsent Rain Rannu.

Rain on lõpetanud 2002. aastal Tartu Ülikooli avaliku halduse eriala ja 2007. aastal kaitsnud magistrikraadi ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimise alal. Rain lõi tudengina ettevõtte Mobi, millest kasvas välja rahvusvaheline mobiilimaksete platvorm Fortumo. Rain on produtseerinud ka mitmeid filme, nende seas idufirma tegemisest rääkiv “Ükssarvik”.

Superangeli fondiga investeerivad Rain ja tema partnerid tulevastesse Eesti ükssarvikutesse ehk idufirmadesse, kes võiksid olla tulevikus väärt miljard dollarit.

Sellest ja paljust muust saad kuulda ja vaadata lähemalt podcastis või videos.

Järgneb Äripäeva lugu toimunud arutelust, mille on kirja pannud Kristel Härma. Esimesena ilmus artikkel Äripäevas 5. juulil, 2020.

Rain Rannu: esimese investeeringuga tulevast ükssarvikut tabada on haruldane

Iduinvesteeringutega on nii nagu börsilgi: kohe esimese investeeringuga tulevase miljardifirma otsa sattuda on haruldane ning õnnestumiseks tuleb investeeringuid teha küllaltki palju, rääkis iduinvestor ja hiljuti edukalt Fortumost väljunud Rain Rannu Investeerimisfestivalil.

Rannul ja tema äripartneritel see siiski põhimõtteliselt õnnestus ning Fortumole aluse pannud Mobi ühed esimesed investeeringud olid Eesti edulugu Pipedrive ja tänane ükssarvik Bolt. “Esimene investeering läks aia taha, teine on praegu veel alles, kolmas oli Pipedrive ja neljas Bolt,” loetles ta.
Paari idufirmasse investeerides on Rannu sõnul suur tõenäosus, et sealt ei teeni tagasi midagi. Kohe ükssarviku peale sattumise tõenäosus on ülimalt väike ja see, et Eestis üldse nii lühikese ajaga miljardi dollari väärtusega idufirmasid tekkinud on, on samuti suhteliselt unikaalne. “Meil on mõnes mõttes vedanud, sa ei saa investorina oodata, et start-up-investeeringud kohe õnnestuvad. Õnnestumiseks tuleks piisavalt palju teha,” märkis ta.

Kuidas siis ikkagi valik teha, et iduinvesteering võimalikult hästi õnnestuks? Rannu hinnangul tasuks idufirmasse investeerida, kui see tegutseb valdkonnas, millest ise tuled või kui mõni idufirma paneb sul silmad särama, kuna sa oled selle valdkonnaga kokku puutunud ning suudad neid aidata. “See, et sealt võib teenida, on teisene,” tõdes ta. “Pigem aitad neid ja kui selle raha kunagi tagasi saad, on see pigem mõnus üllatus,” andis ta soovituse, kuidas tasuks iduinvesteeringutele läheneda.

Samuti soovitas ta idufirmadesse investeerida pigem läbi fondide kui valida välja neid üksikuid ettevõtteid, kes võiksid edukaks saada. See reegel tasub aga unustada, kui leiad selle ühe start-up’i, kuhu oled nõus investeeringuga sisenema hoolimata sellest, kas saad oma investeeringu hiljem tagasi.

Investeeringuid saab tema soovitusel teha ka AngelList lehekülje kaudu.

Päriselt ägeda investeeringu jaoks tuleb hoolega valida välja ideaalne asutaja

Asutajatele ja meeskonnale on äge iga idufirma, kuid investeerimiseks on huvitavad ikkagi need, kellel on väga tugev kasvuambitsioon, nentis Rannu. Lisaks suurtele soovidele peab olema meeskonnal mõistagi ka võimekus neid ideid ellu viia. “Aitab kaasa, kui see valdkond on ka 15-20 aasta pärast oluline, muidu sõidad vastutuult,” märkis ta.

Rannu sõnul on nad investeerinud ning investeerivad edaspidigi nii varajase faasi idufirmadesse, kus pole veel käivet. Sellisel juhul ei olegi tihtipeale investeerimisotsust tehes otsustada muu kui asutaja ja meeskonna põhjal.

“Kunst on selles, kas saad aru, millisel asutajal on potentsiaal ehitada maailmatasemel firma ja millisel ei ole. See tunne tekib kõhutunde põhjal ja kõhutunne tekib väga erinevate juhtumite nägemise baasil,” märkis Rannu. Ta lisas, et Eesti äriinglid on näinud tuhandeid idufirmasid ja näevad ka tagantjärgi, kellest on midagi saanud ja kellest mitte. “Tekib natuke tunnetus, mis võiks olla ideaalse founder’i (idufirma asutaja – toim) valem.”

Kes on siis see ideaalne idufirma asutaja, kellesse panustada tuleks? “Motivatsioon on olulisem kui kogemus. Motivatsioon panna oma elust 5 või 10 aastat valdkonda või teemasse, milles ehitada midagi uut, on superharuldane. Vahel tuleb kogemus kasuks, vahel koguni segab,” märkis ta. Rannu nentis, et kuna ühe eduka maksevaldkonna ettevõtte on ta meeskonnaga Fortumo näol juba loonud, on ta näiteks ise selle valdkonna start-up’ide osas palju skeptilisem, kuna teab juba, mis kõik saab valesti minna.

Investeerimisotsust tehes on Rannu sõnul asutaja juures oluline ka see, mida on ta varem teinud ja kuidas on eri olukordades käitunud: on hea, kui inimene on varem läbi kukkunud ja sellest õppinud ning kui kogemust ei ole, aga inimene on olnud muidu koolis või ülikoolis aktiivne, on seegi huvitav.

“Mulle ja kolleegidele meeldib sageli leida unikaalseid tugevusi, milles on founder (asutaja – toim) üliteistsugune, mitte et teab kõigest natuke. Vahel on ta tugev koodi kirjutamises, müügis või hoopis muus spetsiifilises alas, vormelite ehitamises,” tõi ta näiteks.

Rannu sõnul pead sa investeerimisotsust tehes aru saama, miks sellel idufirmal kasv tekib ning mis seda tagant tõukab. Lisaks, kas on põhjust oodata, et see jätkub ka 5 või 10 aasta pärast. Tema sõnul on ka hilises faasis ettevõtte edu taga ikkagi asutaja ja asutav meeskond. Rannu märkis, et üle 100 miljardilise väärtusega ettevõtete puhul nagu Google, Apple, Facebook, Tesla või Amazon võid sa suhteliselt kergesti näha kõige taga seda ühte asutajat, kelle faktor on tohutult oluline ka hilises faasi. “Seal taga on visionäär, kes läheb iga hinna eest läbi seinte.”
Ilma asutajaid piisavalt kontrollimata sünnivad ka sellised ebaedulood nagu Wirecard, WeWork ja Theranos, nentis Rannu.

Kuidas saab olla miski, mida olemas ei ole, väärt miljardi?

Kuidas tekib ikkagi idufirma väärtus, mille pealt raha kaasatakse? Rannu sõnul on see laias laastus nagu maasikate müümisega turul ehk kõik taandub nõudlusele ja pakkumisele. “Valuation (idufirma väärtus – toim) ei ole start-up’il enamasti see väärtus, mille saad kohe rahaks vahetada. Sinna on tulevikuootus sisse ehitatud,” märkis ta ja lisas, et nii on ka näiteks Tesla aktsiahinnaga.

“Üheksal juhul kümnest on valuation (idufirma väärtus – toim) liiga kallis ja ühel juhul väga odav, aga sa ei tea kunagi mis on mis,” tõdes ta. Nii on investor nõus maksma kaheksal juhul idufirmasse sisenemiseks kõrgemat hinda, et saada sisse ka tehingusse, kus see tulevane väärtus võib olla kõvasti kõrgem. See üks maksab kinni ka need ülejäänud tehingud, märkis ta.

InvesteerimisFestival 2020

  • Toimus 3–5. juulil Harjumaal Padisel
  • Tõi kokku ligi 1000 investeerimishuvilist ja on sellega Eesti kõigi aegade suurim investeerimisüritus vabas õhus
  • Esines ligi 45 oma ala tippu: Joakim Helenius, Rain Rannu, Kaidi Ruusalepp, Alar Tamming jpt
  • InvesteerimisFestivali aitasid korraldada: LHV, EstateGuru, Funderbeam, Redgate Capital, Baltic Horizon, Nasdaq Tallinna börs, Tavid, Rahandusministeerium, Õhtuleht jpt

Festivali korraldajad

Investeerimisklubi ja Investor Toomas

Lisaks

NB! Kõiki toodud platvorme/tooteid kasutavad Investeerimisklubi eestvedajad ka ise aktiivselt.

Telli teavitus uutest postitustest
Loading
Teadlike investorite kogukond