Vaikus enne tormi – Andres Viisemann

Viisemann ei ennusta kriisi, aga negatiivsemat investeerimistsüklit

Taasesitamisel on suursündmusel InvesteerimisFestival 2021 toimunud suur intervjuu Andres Viisemanniga teemal “Vaikus enne tormi”.

Andres Viisemann on investor, LHV nõukogu liige ja pensionifondide juht, kes on aastaid figureerinud Äripäeva rikaste TOP-is. Viisemanni pikaajalisele ja erakordsele kogemusele finantsvaldkonnas annab tõestust see, et kõigest oma varajastes 20ndates asus ta tööle Hansapanka finantsturgude osakonna juhatajana, kus temast sai hiljem finantsriskide osakonnajuhataja. 1992. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli rahanduse erialal, kaitses mõned aastad hiljem MBA kraadi INSEADis ning 1999. aastal asutas ettevõtte Lõhmus, Haavel & Viisemann, millest hiljem kasvas välja AS LHV Pank.

Laiapõhjaliselt investeerides ei tasu suuri lootusi kõrgele tootlusele luua, andis mõista LHV kaasasutaja Andres Viisemann pikas Investeerimisfestivali jaoks lindistatud intervjuus pealkirjaga “Vaikus enne tormi”. Nimelt ei usu Viisemann, et ees on head ajad investeerimiseks ning juba kuus aastat on tema sõnul olnud raske leida varasid, millesse investeerimist kassavood õigustaksid. Turgudel käib aga pidu edasi.

Intervjuust kuuleb, kuhu investoril sellises olukorras vaadata tasub, mida ta arvab värskelt börsidebüüdi teinud Wise’I aktsiast, kas ja kuivõrd tasub inflatsiooni karta ja palju muud.

Sellest ja paljust muust saad kuulda ja vaadata lähemalt juba podcastis või videos. Intervjuu viis läbi Äripäeva börsitoimetuse juht Juhan Lang.

Viisemann festivalil: kes tahab, võib karjaga kaasa joosta ja kõvasti teenida

Portugalis elav LHV kaasasutaja Andres Viisemann, kes osales investeerimisfestivalil video vahendusel, on juba pikemat aega finantsturgudele tormi ennustanud. Börsid aga muudkui buumivad ja ettevõtteid tuleb börsile juurde. On see pidu katku ajal?

Kokku üle miljardieurose väärtusega pensionifonde haldava Viisemanni sõnul on praegu pidu enne tormi, sest majandus on sarnaselt loodusega tsükliline ja seetõttu on loomulik, et head ajad vahelduvad halvematega.
“Usun küll, et ees ei ole kõige paremad ajad investeerimiseks. Ma küll ei ennusta kriisi, vaid pigem veidi negatiivsemat tsüklit. Olen ligi kuus aastat juba seda meelt, et raske on leida varasid, millesse investeerimist kassavood õigustaksid,” selgitas ta oma lähenemist turgudele.

Turgudel käib pidu ja Eesti majanduses on Viisemanni sõnul küll praegu suhteliselt hästi, kuid laiemat pilti vaadates on juba pikemat aega olnud mitmetes regioonides suuri probleeme. Kui vaadata suuremaid turge ja USA ettevõtete kasumeid, siis ülearu head pilti Viisemanni sõnul sealt ei paista ja aktsiate hinnad on majandusest palju kiiremini kasvanud.

“Palgad ja ettevõtete kasumid kiduvad ja ainus, mis kasvab, on aktsia hind ja laenukoormus. Küsimus on selles, kui kaua saab laenukoormus kasvada,” andis ta mõttekoha, millele investorid võiksid tähelepanu pöörata, sest see suurendab riske. Mida suurem on võimendus, seda mastaapsemad on nii võidud kui kaotused. Turgudel on see lineaarsem, aga kui ettevõtted võtavad järjest rohkem laene, siis marginaalid lähevad madalaks. Ühel hetkel tuleb aeg, kus võlgu tuleb tagasi maksta ja majanduskasvu siis enam loota pole.

“Kui ma hakkasin viis aastat tagasi negatiivseks pöörduma, siis ma pelgasin, et iga järgmine päev toob languse. Praegu olen selles suhtes immuunsem ja magan paremini. Sellist tunnet, et tõus võiks toimuda, pole küll tulnud,” andis ta mõista, et on olukorraga harjunud. Siiski pole Viisemanni hinnangul investoritel põjust praegu laiapõhjaliselt investeerides oodata suuremat kui 5protsendilist tootlust. Valmis tuleb olla ka hoopis negatiivseks tootluseks ehk raha kaotuseks.

Kas oodatava intressimäära tõusu tõttu tuleks oma kodulaenu intress ära fikseerida?

Inflatsioon ja intressimäärad on omavahel väga seotud, sest kui hinnad on kõrgel tasemel, siis ei taha keegi oma raha ka odavalt välja laenata. Samas sõltub inflatsioon paljuski ootustest ja narratiividest.

Keskpankade rahatrüki tõttu oodatakse küll suurt inflatsiooni, aga elu on Viisemanni hinnangul tegelikult keerulisem. “Päris pahinal see uus raha ikka peale ei voola. Kuna rahakäibe kiirus on aeglane, ei ole hinnad veel kõvasti tõusnud. Nii palju, kui rahahulk kasvas, nii palju rahakäibe kiirus ka langes – ehk kokkuvõttes jäid hinnad samaks. Ei olnud nii, et rohkema raha eest oleks rohkem kaupu ostma hakatud. Vara hindades on muidugi tõus toimunud. Terminoloogiliselt varade hinnatõusu aga inflatsiooniks ei peeta,” selgitas ta.

“Ma ise küll suures inlfatsioonihirmus ei ela,” rääkis Viisemann. “Kahtlustan, et kui keskpangad pole viimase 12 kuni 13 aasta jooksul suutnud inflatsiooni tekitada, siis samu asju praegu tehes inflatsiooni ei tule. Kust see tuleb, siis valitsuste programmidest, kus inimestele tšekiga raha koju saadetakse. Kui nad seda raha ära kulutama hakkavad, siis see võib küll inflatsiooni tekitada.”

Viisemanni sõnul takistab tehnoloogia kiire areng samuti inflatsiooni. Seda muidugi juhul, kui suurriikide valitsused hulluks ei lähe ja sadades tuhandetes ja miljonites raha kontole ei pane. Nii kaua, kui palgad ei tõuse, pole ka suurt inflatsiooni oodata.

Pankurina tunneb Viisemann aga heameelt, kui intressimäärad tõusevad, sest siis teenib LHV rohkem. “Negatiivsed intressimäärad on pangale nagu maks ja see lööb varade hindamismudeli pea peale, sest negatiivne intress tähendab, et raha on homme rohkem väärt kui täna,” rääkis Viisemann.

Globaalsed trendid

Rahvastik vananeb, liberaalne turumajandus on surve all, USA-Hiina pinged kestavad, ülereguleerimine soodustab monopolide teket. Mida siis investor võiks teha olukorras, kus taevas nii pilvine tundub?
Viisemanni sõnul on investeeerimiseks erinevaid viise, raha saab teha siis, kui turud tõusevad ja ka siis, kui turud langevad. Kõik sõltub ikkagi kliendi riskiprofiilist.

“Kõik ei pea olema nii ettevaatlikud nagu mina. Kes tahab, võib karjaga kaasa joosta, kiireid kauplemistehinguid teha ja sellega korralikult teenida. Eelmist aastat vaadates on mõned väärtpaberid 100protsendilisi tõuse teinud. Empiiriliselt ütleksin, et väga õige otsus ja rumalad olid need, kes sõiduga kaasa ei läinud,” sõnas ta.

Oma põhimõtetest tuleks kinni hoida, arvas Viisemann. Tema põhimõte on vaadata, kuidas kasvab kasum, millised on kassavood ja kas need toetavad väärtpaberi pikaajalist väärtuse kasvu. Oluline on nii kasv kui ka see, mis on kassavoo taga. Kui ikka kohe kasum kontole ei kogune, siis tuleb vaadata, mis dünaamika seal on. Tulud peavad kasvama kuludest kiiremini ja kulud peavad olema tehtud selleks, et tulevikus rohkem teenida, mitte selleks, et konkurent turult välja süüa. Viisemanni sõnul ei tohi olla ainult kasv eesmärgiks. Kasv peab olema kasumlik.

Ja kellele ei sobi aktiivselt ise investeerida, siis võib ka asja lihtsamini teha ja investeerida passiivselt indeksifondi kaudu. Siiski ei saa tema sõnul olla olukorda, kus maailmas olekski ainult passiivne investeerimine, sest siis turg ei liiguks. Turuosaliste analüüsidest tekivad investeerimisotsused ja see paneb aktsia hinna liikuma.

Kuhu pilk pöörata

Viisemann soovitab investoritel vaadata finantssektori poole, sest negatiivsed intressid on kadumas ja sellest võidavad pangad. Suur osa pangandussektori ettevõtetest kaupleb tema sõnul allpool oma raamatupidamislikku väärtust.

“Pikas perspektiivis näen ma väärtust finantssektoris. Vaataksin ka toormesektorit, mis haakub rohelise trendiga,” andis ta teada potentsiaalikad investeerimissuunad. Kuigi tarkvara muudab maailma palju, siis ainult sellest ei piisa. Mõned asjad on üle demoniseeritud. Kui ikka järjest rohkem elektrifitseeritakse, tuleb rohkem vaske maa seest välja kaevata. Kaableid ja elektrimootoreid on vaja teha ja vase hind on ka tõusuteel.

Tuumaenergeetika suhtes on tal segased tunded. Keegi ei taha endale ju tuumajaama tagahoovi, aga see on tema sõnul kivisüsist parem valik.

Wise´ilt ootab kiiret ja pikaajalist kasvu

Järgmisel nädalal börsile tuleva Eesti ükssarviku Wise´ist puhul kiitis Viisemann ettevõtte asutajaid Kristo Käärmanni ja Taavet Hinrikust. Ta ütles, et tegemist omaette klassi juhtidega, sest nad on üles ehitanud eduka ettevõtte, mis kasvab veel pikka aega korraliku kiirusega edasi.

“Nad tajuvad seda, et tähtsad on nii kasv kui ka kasum,” ütles ta. Viisemann lisas, et ta küll ei saa hinnata, kas 6–10 miljardi dollariline valuatsioon on õigustatud, kuid kasumliku kasvu eest on tema hinnangul investorid nõus ettevõtte aktsia eest kõrget hinda maksma.

Sellest, et ta omal ajal Wise´i algusjärgus sinna ei investeerinud, oli Viisemannil kahju. Ta selgitas, et ei jätnud investeerimata põhjusel, et tal oleks Wise´is kahelnud. Viisemani sõnul polnud tal lihtsalt vaba raha ega soovi oma LHV aktsiaid müüa selleks, et raha Wise´i paigutada.

“Mul on munad ühes korvis ja ma pole eriti hajutanud- see on mu põhimõte olnud,” rääkis ta. Investeerimisvõimalusi talle eraisikuna pole mõtet pakkuma minna, sest Viisemann eelistab hoida oma tegemistes lihtsust.

Raha pärast pole ta pidanud mitukümmend aastat tööl käima, kuid teeb seda ikka ja saab LHVst ka palka. “Mu aktsiapaki väärtus on lihtsalt millegi tuletis. Tegelikult ma vaatan rohkem LHV kasumit ja muid numbreid, sest see ettevõte on väga oluline osa minust,” nentis ta.

Viiemann tahaks veelgi rohkem saada teada, kuidas poliitiline kultuur majandusega täpsemalt seondub ja tal on enda sõnul veel palju õppida. “Äkki selleks ajaks, kui suren, saan asju rohkem selgeks,” viskas ta nalja.

Festivali korraldajad

Investeerimisklubi ja Investor Toomas

Lisaks

• Ühine ka investorite Facebooki grupiga, et osaleda aruteludes ja saada põnevat infot https://www.facebook.com/groups/1591687221066735/
• Investorile kasulikud exceli põhised tööriistad leiad siit: https://investeerimisklubi.ee/tooriistad/
• Kiika, milliseid keskkondi Investeerimisklubi eestvedajad soovitavad: https://investeerimisklubi.ee/investeeri/

NB! Kõiki toodud platvorme/tooteid kasutavad Investeerimisklubi eestvedajad ka ise aktiivselt.