Investeerimise tööriistad, mis aitavad jõuda järgmisele tasemele – Kristi Saare ja Marko Oolo

Saare ja Oolo: finantsvabaduse portfelli ehitatakse rahatarkuse, Exceli ja tugimeeskonna abil

Taasesitamisel on suursündmusel InvesteerimisFestival 2022 toimunud Kristi Saare ja Marko Oolo esinemine teemal “Investeerimise tööriistad, mis aitavad jõuda järgmisele tasemele”.

Aasta investor 2021 ja Naisinvestorite Klubi eestvedaja Kristi Saare ja Eesti riskikapitalifondi Superangeli meeskonnaliige ning InvesteerimisFestivali eestvedaja Marko Oolo on jõudnud oma investeerimisteekonnal finantsvabaduseni ning on oma edu saavutamise teekonnal saadud kogemused jaotanud kuueks alussambaks. Nende hinnangul kannavad need põhimõtted edasi nii alustavaid kui ka edasijõudnud investoreid.

Sellest ja paljust muust saad kuulda ja vaadata lähemalt juba podcastis ja videos.

Vundamendiks on personaalsete rahaasjade tarkus

Oolo toob esimese ja tema arvates tähtsaima tööriistana välja isikliku eelarvestamise, mille abil saab ülevaate, kuhu su raha kulub ning kui suured on tulud. Tema ise peab enda eelarvet Excelis erinevate kuluridade kaupa juba 2013. aastast ning kuigi meetod ja visuaal on ajas muutunud, distsiplineerib see teda endiselt ja võimaldab tal analüüsida oma kulutus- ja säästmisharjumusi.

Saare lisab, et tema Exceliga „liiga palju kvaliteetaega veeta ei taha“ ja otseselt eelarvet küll kunagi pidanud ei ole, kuid tema teekonnal on läbivalt kehtinud põhimõte, et kui mingit kulutust on vaja teha, siis tuleb selleks täiendavat raha leida ning kui pärast endale esimesena maksmist midagi kätte ei jää, siis probleemiks on tegelikult sissetulek ja tuleb keskenduda selle suurendamisele. „Vahet ei ole, mitu tundi sa selle Exceliga veedad, see ei päästa madalate tulude korral,“ toob Saare välja kogemuse oma õpetajana alustamise perioodist, kus tagasihoidlikust palgast ei jäänud praktiliselt midagi järele.

Mõlemad investorid toovad protsessi olulise osana ka eesmärkide püstitamise vajaduse nii pikas perspektiivis kui ka lühemates vaheetappides. Saare tõi välja oma esimese eesmärgiga seondunud ja algajale vägagi teada oleva hirmu: „Minu esimene portfellieesmärk oli ulmeline 250 000 eurot, mis kroonides oli neli miljonit. Ma ei kujutanud ettegi, et nii palju raha on üldse olemas“. Tema ei teadnud toona, mis asi see finantsvabadus üldse on, kuidas seda saavutada saab ning kui palju selleks raha vaja on, aga eesmärk sai ikkagi püstitatud ning nüüd on käsil hoopis utoopilisemad eesmärgid.

Koos tõdesid kogenud investorid, et ka halb eesmärk on parem kui puuduv eesmärk ning eesmärki püstitades ei pea veel kohe teadma, kuidas seda saavutada. Oluline on need endale seada ning olla selles protsessis enda vastu aus.

Baasteadmisteta tuleb liigselt kooliraha maksta

Saare toob välja, et heade otsuste tegemiseks peavad investoril olema baasteadmised, muidu läheb liiga palju energiat ja kooliraha. Tema on oma konsultatsioonide käigus näinud sadade inimeste portfelle ning praktika näitab, et tihti ei ole inimesed baasasju läbigi lugenud ning on hüpanud kohe pea ees tegevustesse. Kohe tegutsemises ei ole tema hinnangul midagi halba, kuid hilisem vigade parandus on siis investoritele toonud kaasa valusa rahakaotuse.

Praeguseks ajaks on eesti keeles olemas ka piisav hulk nii-öelda rahatarkuse aabitsaid, kust siis kerge vaevaga need algteadmised kokku koguda. Ning aeg, mida nende läbitöötamisele kulutatakse, on Saare sõnul seda väärt. „Pole mõtet enda raha raisata selle peale, et paned baasasjadega puusse,” on ta veendunud.

Ka teiste investorite teekonna jälgimine võib anda algfaasis hea tõuke leidmaks oma investeerimisstiili. Praeguseks on küll mõlema investori jälgitavate blogide arv taandunud pigem alla viie, kuid mõlemad rõhutasid siiski enda temaatikaga kursis hoidmise vajadust. Eriti oluliseks pidasid nad seda Balti turul toimetajatele, sest nii on paremini võimalik tunnetada turu sentimendi muutusi.

Liitintress toimib ka inimsuhetes

Nii Saare kui Oolo osalevad mõlemad väikeses mastermind-grupis, kus jagatakse omavahel nii uusi investeerimisideid, jälgitakse üksteise eesmärkide täitmist kui ka tuntakse rõõmu üksteise edusammudee üle.

„Efekt ei ole see, et pirukast saadakse väike tükk, vaid koos küpsetatakse kokku suur pirukas,“ kirjeldab Saare kujundlikult networkimise olulisust. Tema hinnangul on raamatutest ja blogidest saadavad teadmised liiga universaalsed ning mingist hetkest tekib vajadus põrgatada oma mõtteid ka teistega ning suhete abil saad võimenduse ka oma investeeringutele.

„Selleks, et Boldi pakkumine sulle lauale tuleks, peab sul endal olema ka midagi muud pakkuda, raha on ka teistel,“ toob Saare välja oma kogemuse. Samas, kui Saare hinnangul tulebki selline super pakkumine lauale, siis tuleb selleks ka raha leida ning siis võib olla vajadus leida kiirelt oma tutvusringkonnast keegi, kes sind usaldab piisavalt palju, et mõistliku intressiga raha laenata.

Ümbritseda tuleb ennast sarnase tasemega inimestega, sest „Hinrikus, Seli või Arakas ei suuda enam minu tasemel niimoodi aidata, neil on juba teised mured kui minuga sarnasel tasemel olijatel,“ tõdeb Oolo. Saare sõnul on vaja leida enda ümber inimesi, kellega jagada on eduelamusi ja kes selle üle ka rõõmu tunnevad. Kui aga üks meeskonna liige ei panusta, siis tasub sellised inimesed grupist eemaldada.

Tootlusarvutuseta ja analüüsita suurt portfelli ei ehita

Kui sa ei tea, kuhu sa lähed ning sa ei tea, milline on portfelli tulemus, kui sul pole portfelliexcelit ja sa selle tootlust välja ei arvuta, siis on Oolo sõnul sisuliselt võimatu olla hea investor. „Tulemused peavad olema mõõdetavad!“

Oolo on oma kaheksa-aastase investeerimisexceli ehitamise ajal tekitanud endale eduka tööriista, mille abil ta jälgib ja mõõdab detailselt erinevate varaklasside osakaalu oma portfellis, varade tootlusi läbi aja ning visualiseerib tulemusi erinevatel graafikutel. Lisaks mõõdab ta, kui palju ta ise paneb oma portfelli juurde ning kui palju see talle passiivselt raha juurde toodab, samuti võrdleb ta täiendavalt oma progressi S&P 500 indeksi tulemustega.

„Raha meeldib mulle lugeda ja selleks on mul Excel olemas,“ nendib Saare, kes jälgib oma Excelis nii rahavooge kui portfellistsenaariume. Tema hinnangul on tegelikult investorite seas ülivähe inimesi, kes on enda jaoks välja arvutanud kogu oma portfelli annualiseeritud tootluse kõikide varaklasside lõikes. „Mille järgi sa päriselt otsustad, et sa teed hea valiku,“ toob Saare välja tootluse arvutamise kasu. Tema hinnangul maksab investor reaalsete eurodega oma lollide otsuste eest – mida paremini analüüsid oma portfelli, seda varem märkad, kui asjad hakkavad metsa minema.

Iga euro paigutamine on otsus

Kui jälgid teiste investorite teekonda ja tegevusi pimesi, siis ei pruugi see olla sinu jaoks õige ja toimiv lahendus, nendib Saare. Tema sõnul peab iga euro paigutamise taga olema mingi selgitus või teadlik otsus, miks konkreetne investeering tehakse.

Igal investoril on oma finantsilised võimalused, vajadused ning teekond, seetõttu on oluline, et oleks ka kirjalikult olemas iga otsuse kohta põhjendus ehk investeerimistees. Seal peaks siis olema võimalikult täpselt kirja pandud, miks investeering tehakse, kui palju raha panustatakse, millist tootlust oodatakse, mis tingimuste täitudes investeeringust väljutakse, kuidas tulemust mõõdetakse ning kui tihti teesi üle vaadatakse.

Eriti olulise faktina toob Saare välja mõtte, et vajalik oleks panna endale ka minimaalne tehingu piir: „Kui su portfell on juba 100 000 eurot, siis ei ole sul mõtet kulutada aega 200 eurostele kapitalipaigutustele, see on lihtsalt sinu väärtusliku aja raiskamine“.

Praktika on tõe kriteerium

Investeerimisstrateegia on just see põhimõtete kogum, mis peaks igal investoril jälle kuskil kirjas olema ja see võiks Oolo sõnul kujuneda vastusena erinevate küsimuste kogumile.
Peamise küsimusena toob ta välja mõtte, et tuleb olla teadlik, kust sinu raha tekib ning see määrab kohe juba selle, kas investeerid eraisikuna või ettevõtte kaudu. „Mõttekas on alati investeerida seal, kus sinu raha tekib, sest suuremate summade puhul kerkib juba teatud summast alates ette vajadus edasi liikuda oma investeeringutega ettevõtte alla,“ kommenteerib Oolo.

Olulise nüansina toob Oolo välja, et investor peab ennast tundma ning teadvustama endale, kui palju aega ta soovib panustada või kui aktiivne ta soovib oma investeeringutega olla. See määrab ka tegelikult varaklasside valikud.

Ära ei saa Oolo sõnul unustada ka investeerimise ajahorisonti ning kui suurt riski sa oled nõus taluma või milliseid kaotusi oled valmis vastu võtma. „Riski arvestamise faktist saad alles siis aru, kui sa tegelikult hakkad raha kaotama, senini on ta miski hüpoteetiline asi õhus,“ nendib Oolo.

Investeerimisstrateegiaid saab üles ehitada mitut moodi – passiivse või aktiivsena või hoopis kombinatsioonina neist kahest, oluline on tema sõnul lihtsalt see, et see oleks just täpselt selle investori nägu, kelle eesmärkidest lähtuvalt ta koostatud on. Ükski strateegia pole kivisse raiutud ning mõlemad investorid soovitavad enda investeerimisstrateegiat regulaarselt täiendada ja uuendada.

Festivali korraldajad

InvesteerimisFestivali korraldasid Investeerimisklubi ja Investor Toomas. Kaasa aitasid ka: LHV, Redgate Capital, Funderbeam, Estateguru, Baltic Horizon, Nasdaq Tallinn, Tallinna Vesi ja Watercom, Õhtuleht, Veho, Valge Klaar, Cobalt, Boat Service Estonia, Lightyear, Grünfin, Äripäeva Raamatuklubi, Marathon Studios jpt.

Lisaks

• Ühine ka investorite Facebooki grupiga, et osaleda aruteludes ja saada põnevat infot https://www.facebook.com/groups/1591687221066735/
• Investorile kasulikud exceli põhised tööriistad leiad siit: https://investeerimisklubi.ee/tooriistad/
• Kiika, milliseid keskkondi Investeerimisklubi eestvedajad soovitavad: https://investeerimisklubi.ee/investeeri/

NB! Kõiki toodud platvorme/tooteid kasutavad Investeerimisklubi eestvedajad ka ise aktiivselt.