Leedu energiakontsern Ignitis plaanib oma tootmismahtusid veel enne kümnendi lõppu neljakordistada. Sel teekonnal on ettevõttel mitmeid eeliseid, kuid ka mitmeid riske, tõdes ettevõtte finantsjuht Jonas Rimavičius Investeerimisfestivalil.
Taasesitamisel on suursündmusel InvesteerimisFestival 2023 toimunud Ignitise finantsjuhi Jonas Rimavičiuse esitlus teemal “IN THE SPOTLIGHT: Ignitis Group”
Eelmisel aastal oli Ignitisel roheenergia tootmisvõimsusi 1,2 gigavati jagu. Energiakontsern on aga seadunud eesmärgiks tõsta tootmismahud 2030. aastaks 4-5 gigavatini ning muutuda 2040-2050 aastaks täielikult heitmevabaks. Rimavičiuse sõnul toetavad seda plaani Ignitise tugev positsioon turul: kontsernil on Baltikumi suurim kliendiportfell, energiasalvestamise võimekus ja elektrivõrk.
Suurimaks riskiks peab Rimavičius aga spetsialistid nappust. „Üks, mille pärast me oleme kõige rohkem mures, on talendid,“ tõdes Rimavičius. Suurte meretuuleparkide rajamiseks on vaja hulk oskuslikke insenere, kuid just elektriinseneridest on Baltimaades suur puudus, rääkis ta.
Probleemi leevendamiseks pakub Ignitis erinevates riikides ülikoolides tugevaid stipendiumeid, et talendid endale haarata. Selle kõrval on ettevõte hakanud ka enda töötajaid ümber koolitama, lisas Rimavičius.
„Siiski on veel mõned augud jäänud ja me värbame inimesi välismaalt ning toome nad Baltikumi,“ rääkis ta. Seejuures tuleb Ignitisel osta inimesi üle ka teistelt suurtelt Euroopa energiafirmadelt.
Teine risk on energiahinnad, mis on viimastel aastatel olnud väga kõikuvad, jätkas Rimavičius. Selle juures leevendab tema sõnul riske Ignitise kombineeritud tegevusmudel. Kui hinnad on kõrged, võidavad nad energiatootmisest, kui hinnad on volatiilsed, võidavad nad oma energia salvestamise võimekusest, kui hinnad on madalad teenivad nad endiselt võrgutasudelt.
Kolmanda riskina tõi Rimavičius välja elektrivõrgu läbilaskevõime. „Selleks, et saaksime Balti regioonis täisvõimsusel energiat tarnida, peame tagama, et nii kohalik võrk kui ka riikidevahelised ühendused oleksid õigel ajal valmis ja me peame selle nimel juba praegu töötama,“ rääkis ta.
Näiteks Poolaga on Leedul 500 megavatine ühendus, kuid Rimavičiuse sõnul on tehniliselt üsna lihtne seda läbilaskevõimet mitu korda suurenda. Uuringud selle jaoks juba käivad. Lisaks plaanitakse Leedu ja Poola vahele merealune 700 megavatine kaabel, mis peaks valmima 2028. aastaks.
Raha pole probleem
Ignitisel on juba praegu 1,5 miljardi euro suurune võlakoormus. Rimavičius rääkis, et see võib tunduda suure summana, kuid tasub arvestada, et Iginitise varade maht on 5 miljardit ja koguvõla suhe EBITDA-sse (kasum enne intresse, makse, kulumit ja amortisatsiooni) on väga madal: 1,5. Viimane näitab, kui mitu aastat kulub ettevõttel võla tasumiseks, kui võlg ja EBITDA jääksid praegusele tasemele.
Teoreetiliselt saaks Ignitis veel kaks miljardit eurot laenata, märkis Rimavičius. „Seega meil on piisavalt ruumi juurde laenamiseks ning seda toetab ka BBB+ Investeerimisjärgu reiting,“ rääkis Rimavicius.
Ta lisas, et olemasolevate laenude keskmine intress on neil 2 protsendi juures, kuna 85 protsenti laenudest on fikseeritud intressiga. Uued laenud saab Ignitis Rimavičiuse sõnul umbes 4-5 protsendilise intressiga, mis on madalam tase kui see, mis nende konkurendid saavad.
Lisaks laenudel jagub Ignitsel ka kasumit, millega investeeringuid rahastada. Käesolevaks aastaks prognoosib ettevõte juba pea 430–480 miljoni euro suurust EBITDA-t. Eelmisel aastal ulatus kasum pea 470 miljoni euroni.
Kasumit aitavad lähiaastatel paisutada kõrgema hinnaga tehtud fikseeritud lepingud. Rimavičiuse sõnul on Ignitisel mõneks järgnevaks aastaks ette müüdud 70 protsenti toodetavast elektrist hinnaga 140 eurot megavatt-tunni eest. Samas tõdes ta, et see on ajutine boonus ning uued lepingud tehakse praegu juba 80-90eurosel hinnatasemel.
Ignitis tagab oma rahavarud ka strateegiaga, mille järgi iga uue tootmisvõimekuse valmides müüb ettevõte sellest kohe 49 protsenti ära. „Näiteks kui me järgmise nelja aasta jooksul investeerime 1,5 miljardit roheenergia tootmisesse, siis pool sellest rahast saame kiiresti tagasi, mille me investeerime uutesse varadesse,“ selgitas Rimavičius.
Praegu ei plaani Ignitis börsilt uut raha kaasata, kuid Rimavičius ei välista seda tulevkukus, kui meretuuleparkide arendusi peaks korraga plaanitust rohkem töösse minema.
Miks aga suurte plaanide taustal on Ignitise aktsia olnud odavam kui Eesti konkurendi Enefit Greeni oma? Rimavičius arvab, et asi on selles, et Ignitis on liiga suur ettevõte kohaliku turu jaoks, kuid liiga väike rahvusvahelise turu jaoks. Seetõttu usub ta, et kui Ignitise tootmismahud kasvavad, hakkavad ka rahvusvahelised investorid nende vastu huvi tundma.
InvesteerimisFestival 2023
- InvesteerimisFestivali korraldab Investeerimisklubi koostöös Äripäeva loodud investor Toomasega.
- Üheksas InvesteerimisFestival toimus 7.–9. juulil Toosikannu Puhkekeskuses.
- Tõi kokku enam kui 1600 investeerimishuvilist ja on sellega Eesti kõigi aegade suurim investeerimisüritus vabas õhus.
- Esines enam kui 40 oma ala tippu: Tanel Padar, Kristel Kruustük, Katri Teller, Triin Hertmann, Jaak Roosaare, Kristjan Tamla, Kristi Saare jpt.
- InvesteerimisFestivali aitasid korraldada: LHV, Ignitis, Lightyear, Enefit Green, TKM Grupp, DelfinGroup, Valge Klaar, Eleving, Õhtuleht, Grünfin, Tallinna Vesi, iknowa , Nasdaq Tallinn, Veho, Redgate Capital, Saunum, Tele2, IuteCredit, Compensa, Aufort, Mobire, Matkasuvilad.ee, Ivo Nikkolo, WineFortune, Karupoeg Puhh jpt.
🎉InvesteerimisFestival 2024 ESINEJAD, PROGRAMM ja PILETID👉 https://investeerimisfestival.ee/
Festivali korraldajad
Investeerimisklubi ja Investor Toomas
Lisaks
- Ühine ka investorite Facebooki grupiga, et osaleda aruteludes ja saada põnevat infot https://www.facebook.com/groups/1591687221066735/
- Investorile kasulikud exceli põhised tööriistad leiad siit: https://investeerimisklubi.ee/tooriistad/
- Kiika, milliseid keskkondi Investeerimisklubi eestvedajad soovitavad: https://investeerimisklubi.ee/investeeri/
NB! Kõiki toodud platvorme/tooteid kasutavad Investeerimisklubi eestvedajad ka ise aktiivselt.