Postitatud

Kaupleja Markus – Kuidas börs mu igapäevaseks kaaslaseks sai

Kaupleja Markus

Kuidas börs mu igapäevaseks kaaslaseks sai

Börsikauplemise kohta on vastakaid arvamusi. Mõned peavad seda kiireks ja lihtsaks rahateenimise võimaluseks. Üldjuhul on need inimesed, kes pole eriti kaua või mitte kunagi turgudega kokku puutunud. Teises äärmuses arvatakse, et tegemist on närvilise õnnemänguga, kus kindlal kellaajal peab mitme ekraani taga aktiivselt tulevikku ennustama. Mulle tundub, et enamike professionaalsete börsikauplejate tegevust ei saa kumbagi alla liigitada.

Algsest huvist sai pikem sõit Ameerika mägedel

Mina olen Markus ja viimased kaks aastat olen põhitööna USA börsil aktsiatega kaubelnud. Kuigi minu kogemus börsil piirdub kokku vaid kolme aastaga, pean enda arengut keskmisest kiiremaks, kuna võimaldasin endale kohe algusest tegeleda õppimisega aktiivselt ja igapäevaselt. Üsna pea muutus see lihtsalt tööst elustiiliks. Igapäevased harjumused sisaldavad raamatute lugemist, helisaadete kuulamist, kauplemisideede katsetamist ajalooliste andmete peal, tehingute ettevalmistamist ja dokumenteerimist. Kõige vähem aega võtab kauplemine ise ehk korralduste sisestamine börsimaakleri tarkvarasse.

Otsuste tegemisel kasutan oma töös tehnilist analüüsi ja päeva sulgumise hindu. Minu kauplemise stiil on ajapikku arenenud, liigitan ennast „swing“ tüüpi süstemaatiliseks kauplejaks. „Swing“ kaupleja eesmärk on teenida kasumit hinna lainetusega kaasa minemiselt. Sellised positsioonid kestavad tavaliselt mõnest päevast mõne nädalani, kauplen nii pikaks kui lühikeseks, s.t panustan nii hinnatõusule kui -langusele. Süstemaatiline lähenemine tähendab, et minu otsused põhinevad matemaatilistel parameetritel ning seda kutsutakse ka reeglite põhiseks tehniliseks analüüsiks. Selle vastand on olukorra põhine tehniline analüüs, mis on rohkem tuntud kui trendijoonte ja graafikumustrite kasutamine otsustusprotsessis. Viimast kasutan ma oma iganädalase turuanalüüsi tegemiseks USA S&P500 indeksil, et hoida ennast turu käitumisega kursis.

Ilmselt nagu paljud alustajad ei arvanud ka mina, et töö saab olema mahukas ja teekond raske, aga ma ei loonud ka liiga suuri ootusi.

Petlikud eelarvamused, millesse alustades uskusin

  • Professionaalid teavad, mis turul juhtuma hakkab ja väga harva kaotavad nad raha.
  • Edukas kaupleja teenib igakuiselt raha ning näitab aastast aastasse kõrget tootlust.
  • Paari raamatu lugemisest piisab, et hakata finantsturgudel raha teenima.
  • Teenin börsil iga kuu konstantse summa, et maksta arveid ja muid kulusid.
  • Pean igapäev kauplema, et olla börsikaupleja.

Tegelikult läks ikka kuid aega, et elukutseliste kauplejate tööd jälgides ja omal nahal tunda saades mõista, et need eelnevad punktid ei pea paika. Peale esimest kolme kuud sain aru, et tehingute suurus tuleb viia minimaalseks, et õppimise eest võimalikult vähe raha maksta. Kuue kuu möödudes võisin endale õlale patsutada, et olen endiselt mängus sees, aga mõnel hetkel pani mõtlema, kas elu hakkabki pidevalt teadmatu ja kaheldav olema. Kuigi enamus kuudel suutsin ma väikest kasumit toota, hakkasid lambipirnid põlema minema alles rohkem kui aasta möödumisel ning enesekindlus teadmatuse ees tekkis peale 18 kuud igapäevast tööd.

Olulised õppetunnid, mida 24 kuu jooksul kogesin

Kapitali kaitsmine on esmane

Läbimõeldud riskihaldus on oluline, et mängus püsida. Tootlus pole enam võimalik kui puudub kapital, millega panuseid teha. Professionaalid lähtuvad sellest kui palju nad võivad tehinguga kaotada, mitte sellest kui palju võita. Kaotusi minimeerides saab lasta kapitalil võitjates tööd teha. Mõistlik risk ühe tehingu kohta on 1-2% kapitalist, mis ei tähenda positsiooni suurust, vaid seda osa, mida kaupleja on kahjumit realiseerides valmis kaotama.

Oluline on protsess, mitte üksikud tulemused

Kui riskihaldus on paigas ja iga üksiku tehingu suurus mõistlik, siis sellise ühe tehingu tulemus ei tohiks olla kauplemisäri jaoks pikas plaanis oluline. Küll aga on äri jätkusuutlikuks ekstreemselt oluline see, et kaupleja järgiks oma protsessi ja reegleid. Kui kaupleja ei tea, mida ta teeb, siis on mäng juba ette läbi. Parem on vaadata tulemust näiteks kümne tehingu kaupa kui igat ühte eraldi.

Kahjumi realiseerimine peab olema loomulik

Kahjumit realiseerivad professionaalsed börsikauplejad tihti. Paljudel trendijärgijatel on tehingute võidumäär vaid 30-40%, aga nende võidud on mitmeid kordi suuremad kui kaotused. Mõte on selles, et kahjum tuleb võtta võimalikult kiirelt kui tehingusse sisenemise põhjus ei pea enam paika. Nii annad võimaluse võitvatele positsioonidele kokkuvõttes kasumit teenida.

Turuosaliste ees on vaja eelist

Eelist on vaja ka kõige parema riskihalduse puhul. Turud on üsna efektiivsed ning mäng käib ebaefektiivsuste leidmisele. Ei pea konkureerima Wall Street-i helgeimate peadega kui ei mängi nende mängu. Jaekauplejal on oluline eelis institutsioonide ees – likviidsus. Ta võib olla rahas siis kui soovib, minna tehingusse vaid väga konkreetse signaali peale ning ei pea olema pidevalt investeeritud nagu suured fondid. USA börsil on kauplemiskäive suur ning jaekaupleja saab oma tehingutega märkamatult sisse-välja liikuda. Samuti saab valida kaubeldavaid instrumente, turge ja ajahorisonti selle järgi, kus on näha enda jaoks paremaid võimalusi. Kui kaupleja ei tea, mis ta eelis on, siis tal pole seda.

Psühholoogiaga peab tegelema, et vaimselt terveks jääda

Ahnus, hirm, lootus ja kahetsus saavad üsna ruttu jaekauplejat saatma kui sellele tähelepanu ei pööra. Börsikaupleja elu peab olema rahulik ja rõõmus. Pinged eraelus või tööl kanduvad kiirelt kauplemise tulemustesse. Seejärel võib tekkida tulemuste ignoreerimine ja teiste süüdistamine, mis viib veel hullema olukorrani. Olen ise oma elukorralduse hoidnud meeldivana, lisaks treenin meditatsiooni ja mõtteharjutustega oma aju tööd. Tähtis on oma emotsioone endale teadvustada, vajadusel päevikusse kirja panna.

Hinda liigutavad turuosalised, mitte uudised

Mõttetu on otsida meediast põhjust mingile toimunud hinnaliikumisele. Iga turuosalise plaan, soov ja arvamus on erinev ning selle kõige tulemusel tekib turuhind. Kui kauplemisstrateegia ei ole üles ehitatud uudistele (näiteks tulemuste avaldamine), siis on parem ignoreerida uudiseid tehingusse minnes ja selles olles. Uudised on tihti kellegi arvamusartiklid, mis halvavad mõttetööd ja panevad aju algse plaani vastu tegutsema. Kui on faktiline uudis, siis olulisem on, kuidas turg selle peale reageerib kui uudis ise. Näiteks, USAs 6 miljonit uut töötut nädalaga, aga S&P500 indeks rallib kõrgemale – see on signaal.

Kõhutunne ei ole usaldusväärne

Turu liikumisele pole mõtet mingit loogikat rakendada. Kui kauplemisplaan ja strateegia on paika pandud, siis tuleb sellest kinni pidada olenemata, mida kõhutunne ütleb. Edukas kaupleja ei püüa tulevikku ennustada, vaid tugineb tõenäosustele. Oma kõige parematesse tehingutesse minnes olen sel hetkel tundnud ennast kõige ebameeldivamalt. Sisetunde põhjal poleks ma neid positsioone kunagi avanud.

Minu 7 soovitust, mis aitavad mängus püsida

  1. Kiiret pole kuhugi. Virtuaalkontol kauplemine tundub alguses igav ja mõttetu, kuid see on vajalik ideede testimiseks ja hinnaliikumise õppimiseks. Selle kõrvalt võiks siiski väikeste summadega ka päris rahaga kaubelda, et tunda rahast tulenevat emotsiooni. Alles järeleproovitud ja toimiva strateegia puhul võib hakata tehingute suurust tõstma. Olen 24 kuu jooksul oma üksiku tehingu dollari riski tõstnud sammhaaval seitse korda ja see on nüüd 13 korda suurem kui alustades. Virtuaalset „paberil kauplemist“ kasutan uute ideede testimiseks tänaseni. Võta börsikauplemist kui pikaajalist äri, mitte kiiret teenimisvõimalust.
  2. Ära keskendu tootlusele ega rahale. Raha kui ostujõud ja väärtus tuleb kauplemises unustada. Raha on vaid töövahend, millega järgmine positsioon avada. Elukutseliseks kauplemiseks võiks minu arvates olla konto üle 100 tuhande euro. Ära loo endale ebareaalseid ootusi, et hakkad igakuiselt raha teenima või iga-aastaselt kontot kahekordistama. Arvesta, et esimesed paar aastat börsikauplejana elatist ei teeni ning seetõttu on parem ettevõtluse või palgatöö kõrvalt alustada.
  3. Jälgi turu liikumist ning pane igapäevaselt kirja, mida hind tegi. Kirjelda oma sõnadega, kus turg avanes, kus oli tipp ja põhi ning kus sulgus; milline oli päeva kauplemismaht. Pikapeale hakkad paremini aru saama turu dünaamikast, leiad seoseid ja saad ideid. Võid võtta mõne huvipakkuva instrumendi või aktsia ning hakata seda igapäevaselt jälgima tehes märkmeid hinna liikumise kohta, kuidas reageeris tulemuste avaldamisel, kas hind tundub lainetavat kindlas kauplemisvahemikus või on tegemist üles/alla trendiga jne.
  4. Kauplemisstrateegia peab olema kirja pandud ning iga tehingusse minek peab vastama konkreetsele strateegiale. See ei pea olema keeruline ja pikk. Nii mõnigi ilmselt üllatuks, kui näeks mu nelja lühilausega kirja pandud kauplemissüsteemi, mille 20 aasta ajalooline võidumäär on umbes 50% ja võidud on kaks korda suuremad kui kaotused. Dokumenteeri kõik tehingud, sisenemise graafik ja põhjus ning väljumise graafik ja põhjus. Mitu kuud hiljem oma tehinguid tagasivaatava graafiku pealt hinnates õpib jaekaupleja oma vigadest kõige paremini.
  5. Enne sisenemist pane alati paika väljumiskoht või -reegel, nii kasumi kui kahjumi jaoks. Nii saab võimalikku riski hinnata ja tehingus olles pinged maha võtta, kuna tehingu võimalikud tulemused on juba ette teada. Ära jälgi hinda tihedamini kui kauplemisstrateegia ette näeb. Hinnamüra jälgimine paneb sind plaanist kõrvale kalduma ja häid positsioone enneaegselt sulgema.
  6. Loe raamatuid ja blogisid, aga hoia eemale signaalide ja süsteemide müügimeestest. Sul on vaja välja töötada oma kauplemisplaan ja strateegiad. Mitte ükski raamatust loetud või internetis nähtud süsteem ei ole koheselt valmis rahaga kauplemiseks. Iga aktsia vihje tuleb oma süsteemi panna ja selle ümber plaan luua, vastasel juhul ei ole tegemist sinu tehinguga ja positsioonis olles võid kiirelt segadusse sattuda. Oluline on oma kauplemises olla iseseisev ja originaalne.
  7. Suhtle teiste kauplejatega ja jälgi, mida nad teevad, aga ära proovi kedagi lihtsalt kopeerida. Loo oma süsteem vastavalt enda iseloomule, elustiilile ja ootustele. Ühele sobib päevakauplemine, teisele jällegi pikaajaline trendi püüdmine. Õiget vastust kauplemises ei ole, aga enamus edukaid professionaale teevad midagi unikaalset ning haldavad riske.

Sa ei tea, mida sa ei tea

Professionaalsed finantskauplejad ei pelga teadmatust tuleviku ees. Nad ei tea, mida toob järgmine tehing, aga järgides oma plaani teenivad nad järgmise 100 tehingu pealt kasumit. Selliseks eduks on vaja rohkemat kui soovi raha teenida. Börsikauplemine peab pakkuma huvi ning muutuma elustiiliks. Minu kõige paremad ideed on tulnud ekraanist eemal värskes õhus liikudes, see on üks osa minu päevast.

Raamatuid võib lugeda lõputult, kuid kõige paremini õpib läbi praktilise kogemuse. Minu soovitusi ka mitu korda läbi lugedes ei mõista nende olulisust ilmselt enne, kui oled olnud vastavas olukorras. Teadmatus, raha kaotused, tekkivad emotsioonid mõjutavad elukvaliteeti ning võivad viia läbipõlemiseni. Paljud ei pea sellele koormusele vastu. Kui alustav finantskaupleja suudab mängus püsida nii kaua, et ta leiab positiivse ootusega eelise turul, suudab järgida igapäevast tegevusprotsessi, ei lase tulemustel mõjutada heaolu ning tal on selleks ajaks veel alles kapitali, siis võib tekkida võimalus hakata selles kõrges konkurentsis elatist teenima. Kauplemise eesmärk on võimalikult kaua mängus püsida, et saada turul võimalusi!

Kajastan inglise keelses blogis oma teekonda, olulisemaid õppetunde ja lugemissoovitusi: https://tradermarkus.com

Jaekauplemine võib olla üksildane äri. Kui keegi soovib sel teemal rohkem suhelda, võib mulle kirjutada veebilehe kaudu või sotsiaalmeedias:

Twitter: @tradermarkus1

Instagram: @markus.im

Edukat protsessi!

Markus

Telli teavitus uutest postitustest
Loading
Teadlike investorite kogukond