Posted on

Ivo Remmelg: Kuidas olla edukas ingelinvestor?

Kuidas olla edukas ingelinvestor?

Alustav ingelinvestor peaks arvestama, et suur osa idufirmadest läheb hingusele ning edu saavutamiseks tuleb läbi töötada suur hulk idufirmasid. Väiksema portfelli puhul tuleks investeeringuid teha teistega koos.

Nõnda rääkis Investeerimisklubi novembrikuisel üritusel kogenud ingelinvestor Ivo Remmelg. Ta ütles, et investor peab kõigepealt olema valmis oma raha kaotama. Kui jah, siis peaks investeeringuid tegema piisavalt, et portfell oleks hajutatud.

Muidugi tuleb kasuks paks rahakott, ehk isegi sajad tuhanded eurod. Kellel selliseid summasid ei ole, võivad teha ka sündikaatinvesteeringuid või kasutada ühisrahastusplatvormi.

Kuidas siis investeerimist ikkagi alustada? Selle illustreerimiseks tõi Ivo välja huvitada graafiku, mis aitab investoril aru saada, millises suunas peaks liikuma.

Enamus juhtudest jääd rahast ilma

Ivo rääkis, et idufirmade seas on väga vähe neid, kes lõpuks edu saavutavad. „100 investoreid otsinud ettevõtte seast saab raha 10 firmat. Nendest üks saab enam-vähem edukaks. Nii edukaks, et inglil tekib naeratus näole. Seda on jube vähe,“ nentis ta.

Investor rõhutas, et selle tõttu peaks investeerima ainult siis, kui oled selle raha valmis kaotama. Ta lisas, et idufirmadesse tehtud investeeringud peaks portfellist moodustama umbes 10-20 protsenti. Ülejäänud raha tuleks paigutada teistesse sektoritesse või varaklassidesse.

Selle tõttu tuleb Ivo sõnul edu saavutamiseks teha väga palju investeeringuid ja portfelli hajutada. Investeeringuid peaks igal juhul olema üle 10. Kui teha sellest vähem investeeringuid, siis statistika näitab, et õigele firmale ei pruugigi pihta saada.

Investeeringu ajahorisont peaks olema 5-10 aastat. Pärast seda perioodi ostetakse tavaliselt ettevõte ära või läheb hingusele. Kui on hea ettevõte, siis võib see jõuda 10 aastaga börsile, mis on väga haruldane. „See on päris pikk periood ja vahepeal ei ole võimalik väljuda. On teatud erisused, aga üldjuhul pole see võimalik. Enamusel juhtudest lihtsalt lõpetab idufirma oma tegevuse ja sa ei näegi oma raha.“

Palju investeeringuid ja mis summad?

Ivo rääkis klubilistele, et mõttekas on teha 20-30 investeeringut ühe kümnendi jooksul. Tormata aga ei tasu, kõigepealt peaks õppima turgu tundma. Alguses tuleks teha 10 niiöelda kuiva otsust, kus pärisraha mängu ei panda. Hiljem saab inimene aru, millised olid valed ja millised õiged otsused.

Selleks, et otsused oleks head, tuleb läbi analüüsida vähemalt 20-30 ettevõtet. Kui sobiv firma leitud, peaks sinna paigutama vähemalt 10 000 eurot. Summa, mida startupid tavaliselt vajavad, ulatub 50 000-500 000 euroni.

„Mõistlik idufirma ei taha osanike nimekirja liiga kirjuks ajada. Kui sul on 100 osanikku, siis on väga raske näiteks läbirääkimisi pidada. See tähendab, et väikeste summadega on raske tegutseda, sest ettevõtted lihtsalt ei taha neid 500 euroseid omanikke,“ nentis ingelinvestor. „Mõistlik on 10 000 eurot, Eesti mõistes ka 5000 eurot. Idufirmadesse investeerimiseks peab olema päris korralik varandus.“

Kuidas teha väiksemaid investeeringuid?

Kui inimene tahab korraga paigutada alla 1000 euro, siis tuleks kasutada ühisrahastusplatvorme. Näiteks Funderbeami kaudu investeerides hakkab osanikuks platvorm, mitte investor. Selleks, et riske maandada, peaks kasutama aga mitut platvormi.

Kui teisi investoreid ei leia, siis järelikult on kehv investeering

Teine võimalus on kasutada sündikaati, kus on mitu investorit koos. Üks on grupis juhtiv investor ja otsus tehakse koos. „Kui ühtegi teist investorit, kes tahaks firmasse investeerida, ei leia, siis järelikult on kehv investeering,“ rääkis Ivo.

„Kui ingelinvesteeringuteks mõeldud summa alla 20 000 euro juurde, siis tee investeeringuid läbi ühisrahastuse. Kui on ingelinvesteeringuteks mõeldud raha on rohkem, näiteks 200 000 eurot, siis tasub otse investeerida,“ ütles Ivo.

Kuidas see edukas firma ikkagi leida?

Ivo ütles, et edukal idufirmal on vaja kolme komponenti. Nendeks on ressursid, olemasolev toode või teenus ja olemasolev turg. Seega – kui mõni idufirma tuleb raha küsima, siis peaks arvesse võtma neid kolme komponenti.

Tähtis on endalt küsida, et kui nad teevad eduka toote, kas nad suudavad firmat ka kasvatada? Nad peaksid kursis olema ka raamatupidamisega ning üldise ettevõtte juhtimisega.

  • Ettevõttel võiks olemas olla ka esialgne toode (minimum viable product) ja esimesed kasutajd. Eriti hea on kui saad toodet ise proovida või suhtled teiste kasutajatega. Oluline on ka traction – klientide huvi toote või teenuse kasutamise vastu. Tähtis on ka see, kas kasvav kasutajate hulk tuleb reklaamist või niisama.
  • Turu puhul tuleb aga silmas pidada seda, kui suur on turul kasvupotentsiaal. „Kui terves maailmas saab ainult 100 000 eurot käivet ja pikka kasvu ei ole, võib tekkida platoo, millest on raske üle saada. Koguturg võiks olla piisavalt suur. Selleks, et investeeringust edukalt väljuda, peab olema kokku vähemalt 100 miljonit eurot adresseeritavat ja kättesaadavat turgu. Kui palju startup sealt kätte saab, on juba võimeka meeskonna teha.
  • Osaluse puhul peaks jälgima seda, et asutajate ja töötajate osalus jääks pärast riskikapitalistide rahastamisroundi üle 50 protsendi. Muidu ei ole asutajad ja töötajate motiveeritud. Kui sa lähed ingelinvestorina, siis ära võta väga suurt osalust – 5 protsenti on juba väga palju.