Avaldatud

5 olulist tegurit, mida ühisrahastamisel silmas pidada

Vähem kui nädala eest käsitlesime Investeerimisklubis teemat “Balti võlakirjaturg kui hästihoitud saladus” ning oma tarkuseid käisid meiega jagamas valdkonna asjatundjad Redgate Capitalist – Valeria Kiisk ja Kristjan Petjärv.

Teemaks olid küll võlakirjad, tõsi, kuid kuulates erinevate riskide, õiglase väärtuse kujunemise, tulusus tähtajani jms kohta hakkas mu pea tõmbama paralleele ka ühisrahastusse investeerimisega. Toimivad ju mõlemad mingil määral sarnastel põhimõtetel.

Virtuaalne kõrge viis ka Kristjan Liivamägile, kellega InvesteerimisInstituudi õppeaines “Ühisrahastusse investeerimise strateegiad” vaatasime põhjalikumalt otsa mitmele järgnevas tekstis mainitud aspektile ja riskile.

Jagan Sinuga mõningaid enda mõtteid. 🙂

DISCLAIMER: Järgnevat teksti ei tohi käsitleda investeerimisnõu ega -soovitusena. Kindlasti leidub mainitud varaklassides veel mitmeid võimalikke riske, mida autor oma loos välja ei toonud. Kõikide investeerimisotsuste puhul tuleb investoril endal teha vastav (riski)analüüs

1. Mille jaoks soovitakse raha kaasata? Mida rahaga plaanitakse teha?

Minu arvates on see väga oluline nüanss kui osaleda projektide rahastamisel. Investorina tuleks püüda võimalikult täpselt aru saada, kui realistlik on selle projekti õnnestumine, kui realistlikud on selle projekti prognoositud tulud ja kulud. Investorina sõltub minu lõplik tootlus otseselt sellest kui (eba)edukaks konkreetne projekt kujuneb. Idee või ilus pilt ei ole miskit väärt! The devil is in the details.

2. Milline on rahakaasaja taust ja finantsolukord?

Erinevaid andmebaase ja internetti ära kasutades on meil võimalik hõlpsasti saada vastuseid nendele küsimustele. Tänu inforegistrile ja muudele infopankadele on meil võimalik näha juba esmaseid indikatsioone, kas rahakaasajaga on varasemalt olnud mingeid finantssekeldusi – inforegister kuvab selliseid juhtumeid üldjuhul kollast või punast tooni hüüumärkidega. Samuti tuleb siin abiks ka äriühingu või seotud isikute nimede klassikaline googeldamine – tulemused võivad teinekord tuua ilmsiks nii mõndagi.

Mõned kopikaid eelmainitud andmebaasidele loovutades on võimalik saada ligi ka seotud ettevõtete majandusaasta aruannetele ning sealt vaadata näiteks kohustiste suhet omakapitali, lühiajalist maksevõimet jms, mis on väga olulised näitajad finantspositsiooni hindamisel. Tihtipeale pakub ühisrahastusportaal ka vastava projekti (või seotud ettevõtete) erinevaid aruandeid ja dokumente.

3. Kas ja millised on projekti tagatised? Milline on tagatise järjekord?

See on teema, mille vastu ma rookie’na eksisin ilmselt kõige rohkem – ehk sisuliselt ma sellesse nii põhjalikult, kui oleks pidanud, ei süvenenud. Küll aga on see üks olulisemaid punkte kui projektiga peaks rakenduma plaan B… või C, või saneerimine… või pankrot. On oluline teadvustada, kellel ja mis osas on õigust näiteks hüpoteegile. Kui peaks rakenduma hapu stsenaarium, kas investoril on õigust mingile tagatisvarale, mida vajadusel realiseerida? Selle kõige jaoks tuleb aru saada ja mõista lepingut, millega investor nõustub kui otsustab projekti rahastada.

4. Nominaalne intressimäär ja tulusus tähtajani (yield to maturity)

See punkt puudutab eelkõige järelturul tehingute tegemist. Kuivõrd projekti alguses on nominaalne intressimäär ja tulusus tähtajani võrdsed, siis aja ja väljamaksete möödudes võib see oluliselt hakata muutuma. Siinkohal mängib olulist rolli, kuidas makstakse intressi ja kuidas makstakse tagasi põhiosa. Kas tegemist on annuiteedi, fikseeritud põhiosa või bullet tüüpi laenuga. Nendest kontseptsioone mõistmata võib tekkida olukord, kus investor müüb laenulepingut endale majanduslikult kahjulikel tingimustel.

5. Ühisrahastusportaali enda taust, läbipaistvus ja finantsolukord

Olenevalt portaali tüübist võib olla tegemist kas nn “turuplatsiga”, kus erinevad laenupakkujad riputavad üles rahastatavaid laene või on portaal ise laenupakkujaks. On oluline hinnata ka portaali enda riskitaset, sest investorile on tegemist ikkagi üliolulise kommunikatsiooni- ja halduslüliga. Kuivõrd leping koostatakse investori ja laenuvõtja vahel (kelleks ei ole portaal), on ilma ühisportaali eksistentsita tunduvalt keerulisem tegeleda erinevate laenude haldamise ja vajadusel sissenõudmisega – eriti juhul kui portfell on hajutatud ning laene on kolmekohaline arv tükki.

 

Need olid mõned minu mõtted. Ma loodan väga, et said läbi nende endalegi huvitavaid ideid ja viise, kuidas omi investeeringuid analüüsida. Ma soovin sulle edukat ja tootlikku investeerimisteekonda! 🙂

Meil on 6.-8. juulil tulemas ka suursündmus INVESTEERIMISFESTIVAL 2018, kus räägime nii ühisrahastuse kui kinnisvara, aktsiate ja muudel põnevatel teemadel. Kutsun Sind saama osa kolmest ülipõnevast ja teadmisterohkest päevast Eesti väikeinvestorite kogukonnas ning seetõttu annan sulle SOODUSKOODI “huviline”, millega saad meiega ühineda 10% soodsamalt. 🙂

Namaste
Markus