„Kui sa tahad rohkem edu saavutada, siis kahekordista oma vigade hulka.“ – IBMi kunagine juht Thomas J. Watson.
Selle tsitaadiga alustas oma esinemist väikeinvestorite jaoks juba tuntud Madis Müür, kes käis Investeerimisklubis rääkimas oma õppetundidest investeerimises.
Investeerimisklubi auliige rääkis, et tema investeerimisteekond algas juba 2005. aastal ning toona tegi ta seda õppimise kõrvalt. „Tol ajal ei olnud väga head investeerimiskogukonda. Foorumis soovitati lugeda Benjamin Grahami raamatut The Intelligent Investor.“
Madise esimene investeering läks aia taha
Madise sõnul võttis ta raamatu ka ette, aga esialgu ta seda läbi ei viitsinud lugeda, sest raamat oli pikk ja keeruline. Selle asemel otsustas ta kohe tegutsema asuda. „Alguses panin kogu päranduse ühe tehnoloogiafirma alla. Kuna sellest ettevõttest me midagi kuulnud ei ole, siis järelikult ei olnud see tehnoloogia hea või ei ole nad jõudnud väga kaugele,“ nentis Madis.
Mingiks hetkeks oli selle tehnoloogiafirma aktsia langenud 30-40 protsenti ja Madis otsustas mõne kuu möödudes, et võib-olla sellest head asja siiski ei tule. Ta müüs aktsiad maha. „Sellel firmal ei olnud kasumit, dividende ei maksnud ja käivet ka eriti ei olnud. Ma polnud selle ettevõtte toodet kunagi kasutanud ja ma ei teadnud, kas see on hea või halb.”
Sellest tuli ka Madise esimene õppetund:
Iga lahing võidetakse enne kui see algab – investeeringute kohta tasub kodutöö ära teha. Esiteks tuleb teada, millal väljuda ja miks investeering üldse tehakse. Teiseks tasub algajal investeerida niiöelda igavasse ettevõttesse, mille kohta on kasulik info olemas ja 30-40protsendilised langused on ebatõenäolisemad. Kolmandaks tasub alati uurida, mis toodet ettevõte pakub ja kuidas kliendid sellesse suhtuvad.
Portfell läks nulli ja tekkis suur võlg
Pärast esimest investeeringut Madis alla ei tahtnud alla. „2005. aastal tõusid toorained nagu hokikepp ja väljavaated olid väga head. Aktsiad kauplesid raamatupidamisliku väärtuse juures. Mingi hetk avastasin ka võimenduse ja see aitas teenistust tõsta.“
“Kui Prantsusmaalt tagasi jõudsin, oli minu portfelli väärtus langenud kahe nädalaga 50 protsenti.” – Madis Müür
Madis ütles, et võimendus toimib heal ajal hästi, aga halval ajal töötab väga palju vastu. „Mingil hetkel olin 2007. aastal Lõuna-Prantsusmaal seiklemas ja ei teadnud, mis seis investeeringutega on. Kui tagasi jõudsin, oli minu portfelli väärtus langenud kahe nädalaga 50 protsenti. Mul ei tekkinud seda klassikalist mõtet, et müün põhjas maha,“ ütles Madis.
Tema investeeringud taastusid aga kiiresti ja jõudsid ka uute rekorditeni. Võimendusest Madis aga loobuda ei tahtnud. Tema investeering sõltus suuresti Hiina majandusest – riigi toorainete nõudlus kasvas Madise sõnul iga aasta 20 protsenti ja kõik tundus roosiline. Samas on toorainete puhul tähtis aru saada, et kui pakkumine tõuseb nõudlusest isegi mõne protsendi kõrgemale, siis langevad hinnad väga kiiresti.
Hiina majandus hakkas aeglustuma ja peagi saabus kätte reaalsus – Madis kaotas portfellist üle 90protsendi ja selles mängis suurt rolli ka võimendus. „Paar aastat hiljem olid järel ainult maksuvõlad,“ nentis ta. Madise portfell oli kehvasti hajutatud – ta omas 5-8 aktsiat, aga kõik need olid ühest sektorist. Ta sai sellest olukorrast mitmeid õppetunde.
Esiteks ei ole ahnus siiski väga hea. Teiseks tuleb oma investeeringuid hajutada. Sektorisisesest hajutamist ei piisa, portfell peab olema hajutatud ka erinevate sektorite vahel. Kolmandaks – võimendus toimib heal ajal hästi, aga halval ajal väga halvasti.
Edu pokkeris aitas uue portfelli üles ehitada
„Pärast hakkasin pokkerit mängima ja raha hakkas jälle üle jääma. 2014. aastal panin natuke fondidesse ja 2015. aastal jõudsin veidi ka Tallinna börsil ringi vaadata,“ rääkis Madis. Esimesena investeeris ta Arco Varasse ja teenis sealt 10-15 protsenti kasumit. „Arco Vara oli kukkunud ja keegi ei tahtnud seda osta. Olen proovinud rohkem väikseid ettevõtteid otsida, kust võib väärtust leida.“
Kaks aastat tagasi jõudis Madis ühe oma edukaima investeeringuni – Siauliu pangani. „Leedu börsil oli kaks kohalikku panka pankrotti läinud ja investorid kartsid sinna investeerida. Panga kasum ja käive olid kaks aastat järjest kasvanud. Oli ka palju väiksem tõenäosus, et seal mingit baltikumi jama toimub, rahapesu vms,“ rääkis Madis.
Tema sõnul olid riskid väiksemad, kasumi ja hinna suhe oli 4 juures ning ettevõte kauples allpool raamatupidamisliku väärtust. „Minu tees oli see, et kui LHV börsile tuleb, siis investorid avastavad Siauliu panga ka – alati võrreldakse ettevõtet ka konkurentidega. Siauliu panga väärtus oli neli korda väiksem kui LHV oodatud IPO.“
Madis julges panna sinna ka väga suure osa oma portfellist ja investeering on senimaani olnud väga edukas, sest Siauliu aktsia on viimase kahe aastaga tublisti kallinenud. Madis tõi oma esinemises ka välja, et Baltikumis on turud tunduvalt ebaefektiivsemad kui USAs ning selle tõttu on siit parem häid aktsiaid leida.
