Postitatud

Kuidas mõjuinvesteeringutega turge edestada – Jekaterina Tint, Karin Nemec, Maarja Pärs

Investeerimisplatvormi juht: rikkusest pole kasu, kui meil planeeti enam pole

Taasesitamisel on suursündmusel InvesteerimisFestival 2022 toimunud Jekaterina Tindi, Karin Nemeci ja Maarja Pärsi esinemine teemal “Kuidas mõjuinvesteeringutega turge edastada”.

“Kui me ühel hetkel oleme väga rikkad, aga meil pole enam planeeti, siis on sellest rikkusest väga vähe kasu,” ütles jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfin juht ja asutaja Karin Nemec InvesteerimisFestivalil.

Mõjuinvesteeringute vestlusringis arutlesid rahatarkuse treener ja investor Jekaterina Tint, jätkusuutliku investeerimisplatvormi Grünfini tegevjuht ja asutaja Karin Nemec ja LHV Varahalduse võlakirjainvesteeringute portfellihaldur Maarja Pärs.

Sellest ja paljust muust saad kuulda ja vaadata lähemalt juba podcastis ja videos.

Järgneb Äripäeva artikkel toimunud esinemisest. Artikli autor on Marge Aasalaid. Artikkel ilmus Äripäevas 2. juulil 2022.

Sassi läinud mõiste

“Meil on üle 200 ESG (Environmental, Social ja Governance ehk mõju keskkonnale, sotsiaalsele poolele ja juhtimisele – toim) ja ettevõtte juhtimine filtriga ETF-i (turul kaubeldavad fondid – toim) ja investorid kahtlevad, kas peaks neid võtma,” tõi Tint näite. Ta selgitas, et meil kiputakse kõik teemad kokku panema, tema sõnul peaks see jaotuma kolmeks: ESG, jätkusuutlikus ja mõjuinvesteeringud.

Nemeci sõnul tuleks ka ESG ehk need kolm tähte omavahel lahku lüüa. Ettevõtet tuleks eraldi kõiki kolme mõistet eraldi analüüsides.

Tint tõi näite, miks elektriautode tootja Tesla ei saanud ESG indeksisse: “Selle põhjus oli see, et nende S-skoor polnud väga kõrge ehk nad ei kohtle oma töötajaid hästi.” Nemec täiendas, et ESG puhul räägitakse tervikuna hästi juhitud ettevõttest.

“Kui päris muutust tahaks, siis tuleb vaadata investorite aktiivsust ehk kas varahaldur tegeleb analüüsiga, kas ettevõte tegelikult ka muutub kliimaneutraalsemaks,” tõi Nemec välja. Kuna suurettevõtete mõju on ülisuur, siis rõhutab Nemec, et just suurettevõtted peaksid hakkama astuma samme kliimaneutraalsuse suunas. Nemeci sõnul on ainus viis maailma muuta, kui muuta suuri tööstusettevõtteid. Pärn aga sekundeerib sellele ja ütleb, et kõik saab alguse igast indiviidist.

Pärna sõnul on fondijuhil oluline defineerida, mida soovitakse saavutada ja eesmärkidele lisatakse mõõdikud ning neid siis tuleb hakata jälgima. Tint tõi näite uuringutest, mis seostavad paremat ESG reitingut väiksema aktsia volatiilsusega.

“Mudel, kus ettevõte on vaid omanike rahamasin, enam ei tööta” ütles Pärs ning lisas, et ettevõte oleks jätkusuutlik, tuleb arvestada kõigi osapooltega. Tema sõnul on halbadel aegadel oluline, et sul oleks kõigi huvigruppide tugi.

“Need ettevõtted, kes ei tegele jätkusuutlike teemadega, siis nad ühel hetkel enam kapitalile ligi ei pääse või see kapital muutub neile väga kalliks,” tõi Pärs näite, miks tulevikus on kliimaneutraalsed investeeringud edukamad, sest kapitalile ligipääs avaldab suurt mõju. “Eestis oleme selles veel lapsekingades, siin ei peaks rakendama sundi, vaid oluline on suuna näitamine,” nentis Pärs.

Tulevikus on hinnas rohelised ettevõtted

Nemec ütles, et tema täna enam tavaindeksitesse ei investeeriks, kindlasti valiks laiapõhjalisi jätkusuutlikke ettevõtteid. “See pole päikesepaneelitootja, vaid tavaettevõte, kes mõtleb kliimaneutraalsusele,” tõi ta näite. Ta andis soovituse mitte taga ajada lühiajalist tootlust, sest üksikaktsiad on väga kõikuvad. “Minul on raha fondides, kuna 2050. aastaks peame olema rohkem kliimaneutraalsemad, seetõttu on minul kõik investeeringud rohelised,” ütles Nemec, kelle pikem vaade on 20 aastat. Tema sõnul on siin märksõnaks ditsipliin.

Nemec pööras tähelepanu aktiivselt juhitud fondide tootlusele. “Kui fondikulud on 1,5% kõik kulud kokku, siis 25 aastaga teeb see 40%, mida on raske tootlusega tagasi teenida,” tõi ta näite. Aktiivselt juhitud fondikulu on kõrgem, aga Pärs rõhutas selle taga oleva töö mahtu ja see toob ka tootluse. “Oluline on kuludejärgne tootlus ja tuleb vaadata, mis on nende kulude taga,” ütles Pärs. Lisaks peab tema sõnul investor mõtlema, kui plaju ta on ise valmis oma aega panama oma investeeringute juhtimisel.

“Minul on ka üks portfelliosa pikajaaline, küsimus on, mida fondihaldur ise teeb selleks, et see fond püsiks roheline ja minu tootlus selles fondis oleks parem,” tõi Tint välja. Pärsi sõnul teeb ta fondijuhina Eesti ettevõtetega palju seda tööd, et neid ka nõustada erinevates küsimustes, sh IPOks valmistumisel. “Koostöö kohalike ettevõtetena aitavad tõsta ka Eesti majandust,” rõhutas Pärs. “Hea riskijuhtimine on portfelli alus, mina ei võta riski, kus see on rohkem kui 3%,” tõi Nemec välja, selle teeb fondi puhul ära fondihaldur.

Pärsi sõnul on hästi oluline vaadata indeksfondide sisse, mis ettevõtted seal on, mis valdkonna suunda on see kaldu. “Näiteks S&P 500 on tugevalt kaldu tehnoloogiaettevõtete poole, mis sai aga rohkem kriisis pihta ja mõju fondile on suur,” tõi Pärs näite.

Kõik panelistid nõustusid, et pikaajaliselt roheline olemine on päris suur väljakutse, kuna selleks on vaja astuda kiirelt samme, mis pole nii rohelised. “Meil on võimalusi ehitada rohelisemalt, aga see on pikaajalisem protsess, et arendada erinevaid tehnoloogiaid, kui astuda suur samm kiiresti, siis tuleb tõesti kasutada palju maavarasid,” tõi Nemec võrdluse välja.

Aga naistena peavad nad oma edu saladuseks pikaajalisust ja jätkusuutlikkust, Nemeci sõnul on naised tundlikumad maailma paremaks tegemise suhtes.

InvesteerimisFestival 2022

  • InvesteerimisFestivali korraldab Investeerimisklubi koostöös Äripäeva loodud investor Toomasega.
  • Kaheksas InvesteerimisFestival toimus 1.–3. juulil Toosikannu Puhkekeskuses.
  • Tõi kokku enam kui 1500 investeerimishuvilist ja on sellega Eesti kõigi aegade suurim investeerimisüritus vabas õhus.
  • Esines ligi 45 oma ala tippu: Taavet Hinrikus, Sten Tamkivi, Epp Kärsin, Marek Kiisa, Kristi Saare, Mattias Wallander jpt.
  • InvesteerimisFestivali aitasid korraldada: LHV, EstateGuru, Redgate Capital, Baltic Horizon, Nasdaq Tallinn, Mercedes-Benz Eesti, Valge Klaar, Funderbeam, Tallinna Vesi, Õhtuleht, Cobalt, Lightyear, Grünfin, Boat Service jpt.

Festivali korraldajad

InvesteerimisFestivali korraldasid Investeerimisklubi ja Investor Toomas. Kaasa aitasid ka: LHV, Redgate Capital, Funderbeam, Estateguru, Baltic Horizon, Nasdaq Tallinn, Tallinna Vesi ja Watercom, Õhtuleht, Veho, Valge Klaar, Cobalt, Boat Service Estonia, Lightyear, Grünfin, Äripäeva Raamatuklubi, Marathon Studios jpt.

Lisaks

NB! Kõiki toodud platvorme/tooteid kasutavad Investeerimisklubi eestvedajad ka ise aktiivselt.

Telli teavitus uutest postitustest
Loading
Teadlike investorite kogukond
Investeerimisklubi Exceli tööriistad
[products columns=”3″ orderby=”title” order=”ASC” ids=”6064, 2381, 10912″]